Artiklid

Tuhanded inimesed said kevadel korraga haigushüvitist ja töötukassa palgatoetust. Haigekassa hinnangul saaks neilt haigushüvitise tagasi küsida ning menetlust alustati pisut rohkem kui saja juhtumi asjus. Sotsiaalministeerium aga ütleb, et pelgalt kahe hüvitise korraga saamine tagasinõudeks alust ei anna.

Märtsi lõpus, kui plaaniline ravi seiskus, saadeti Tallinnas tegutseva Sakala hambaravikliiniku töötajad koju. Ettevõtte käive langes sisuliselt nulli, aga appi tuli koroonakriisi leevendamiseks mõeldud töötasu hüvitis. 35 inimese aprilli- ja maikuise palga maksis osaliselt töötukassa.

 

Edasi loe: https://www.err.ee/1209094/haigekassa-nouab-korraga-kaht-huvitist-saanutelt-valikuliselt-raha-tagasi

Riigikogus 9.12.2020 vastuvõetud seadusemuudatusega väheneb töötajate omavastutus haiguspäevade hüvitamisel senise kolme päeva asemel ühele päevale ning tööandja hakkab tasuma varasema viie päeva asemel järgneva nelja päeva eest. Seadusega suureneb ka Eesti Haigekassa vastutus, kes edaspidi kompenseerib haigushüvitise kulud alates kuuendast haigestumise päevast.

„Kuna hüvitiste korra muutmine on eelkõige vajalik selleks, et koroonaviirusest põhjustatud riske vähendada, siis tegime ettepaneku kehtestada uus kord ajutiselt, “ ütles Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas. “Milline on  muudatuse reaalne majanduslik mõju tööandjatele ja haigekassale ning inimeste tervisekäitumisele, näitab aeg,” sõnas ta.

 

Edasi loe: https://www.employers.ee/uudised/riigikogu-kiitis-heaks-haiguspaevade-varasema-huvitamise/

2020. aastal vaatab Eesti otsa olukorrale, kus meie riigi demograafilisest seisundist tulenevalt peavad kolm inimest endile lisaks üleval veel ühte inimest. Tööandjate manifestis on tehtud aga faktipõhised arvutused, et 2040. aastaks on see suhe kaks ühele ja 2060. aastaks poolteist ühele.

Selleks, et me saaksime ka aastakümnete pärast elada nii hästi kui praegu, loodetavasti veelgi paremini, siis peame hakkama tegema palju targemat tööd. Tööd, mille väärtus on mitmeid kordi suurem kui täna.

 

Edasi loe: https://www.employers.ee/uudised/tooandjate-keskliidu-pooltund-iga-eestlane-peab-hakkama-tegema-targemat-tood/

Madalapalgaliseks loetakse töötajaid, kelle palk on alla kahe kolmandiku riigi keskmisest palgast. Eestis oli neid üle-eelmise aasta seisuga 22%, Soomes 5%. Veel üks pärisprobleem, millega oleks valitsusel tarvis tegeleda.

 

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/91981149/infolaeng-veel-uks-parisprobleem-eesti-paistab-silma-madalapalgaliste-rohkusega

 

"Tihti tuleb välja, et meie oleme üldse esimesed, kes noore ära kuulavad," ütles noori tööle või õppima aitava programmi "Hoog sisse" juht Kristjan Kruus. Praegune koroonakriis on toonud noortele palju ärevust, stressi ja depressiivseid mõtteid.

17-aastane Rain (nimi muudetud) elas koos isaga kahetoalises korteris.

 

Edasi loe: https://www.pealinn.ee/tagid/koik/tuhanded-toota-noored-hoog-sisse-aitab-taas-oma-elu-eesmarke-leida-n261096