Artiklid

2020. aasta kevadel koroonakriisi puhkemise tõttu töötasu hüvitist saanud ettevõtetest on 99,1% aasta hiljem endiselt äriregistris aktiivses staatuses ehk tegutsevad edasi, selgus Creditinfo mõjuanalüüsist.

Koroonakriisi puhkedes maksis riik 2020. aasta märtsist maini töötasu hüvitist 122 336 töötajale, mis on ca 21% kogu töötajaskonnast. Enim maksti hüvitist majutuse ja toitlustuse valdkonnas, kus hüvitati koguni 60% töötajate palgad.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7334965/analuus-tootasuhuvitis-aitas-ettevotetel-ellu-jaada

Jobbaticali tegevjuhi Karoli Hindriksi sõnul on spetsialistide põud pannud Eesti majanduse tugeva surve alla, kuid riik reguleerib töörännet eelmise sajandi põhimõtete järgi.

Olukorra leevendamiseks tuleks juba praegu tegutseda uute talentide riiki meelitamise ning nende hoidmise nimel, arutlesid eksperdid ja ettevõtjad äsja lõppenud Ülemiste City Future Forumil.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7335033/hindriks-toorande-reguleerimisel-on-eesti-jaanud-eelmisse-sajandisse

Vabariigi Valitsus kiitis tänasel istungil heaks töötukassa nõukogu ettepaneku, millega jäetakse töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 protsenti ja tööandjad 0,8 protsenti.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on praeguses tööturu olukorras oluline tagada töötukassale piisavad ressursid nii töötavate kui töötute inimeste toetamiseks. „Viimaste aastate kogemus näitab selgelt, et ainuõige on koguda headel aegadel sihtfondidesse vahendeid, et töötuse kasvades olla valmis ootamatusteks ja osutada tööturu teenuseid ning maksta toetusi. Suutsime COVID-19 kriisi ajal ennetada massilisi koondamisi ja ettevõtete pankrotte tänu sellele, et töötukassa kogutud reservide abil oli võimalik luua kiiresti tööturuolukorrale vastavaid palgatoetuse meetmeid.“

Edasi loe: https://www.sm.ee/et/uudised/tootuskindlustuse-maksemaar-jaab-samaks

8. septembriks on riskianalüüsi Tööinspektsioonile digitaalselt edastanud 45% kõigist ettevõtetest, kus töötab vähemalt üks lepinguline töötaja. Kokku on esitatud 27 524 riskianalüüsi.

Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk on selgitada välja ettevõtte töökeskkonnas esineda võivad ohutegurid ning hinnata riske töötaja tervisele ja ohutusele. Kohustus töökeskkonna riskianalüüs läbi viia kehtib aastast 1999.

1.septembriks tuli kõigil vähemalt ühe töölepingulise töötajaga ettevõtetel esitada riskianalüüs Tööinspektsioonile digitaalselt, laadides see üles iseteeninduskeskkonnas iseteenindus.ti.ee või luues selle riskianalüüsi töövahendi abil.

Edasi loe:https://www.ti.ee/et/uudised/tooinspektsioon-riskianaluusi-esitanud-ligi-pooled-ettevotted

 

Sügisene majandusprognoos lubab, et valitsus saab eelarvega kevadel arvatust vabamalt ringi käia.

Siseminister Kristian Jaani (paremal) pidi juunis vastust andma palgatõusu nõudvatele päästjatele. Kiirelt taastunud majandus annab lootust, et tuleva aasta eelarvega saavad mitmete elualade esindajate palgamured leevendust.

Seda juhtub kaunis harva, et rahandusminister saab sügisel järgmise aasta eelarve tegemise eel öelda: seisud on palju paremad, kui pool aastat tagasi arvasime. Praegu aga on minister Keit Pentus-Rosimannusel just selline võimalus, kui ta tutvustab rahandusministeeriumi värsket majandusprognoosi, mille alusel pannakse kokku ka lõplik 2022. aasta eelarve.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/94536785/tagatuba-saagu-raha-politseinikud-paastjad-ja-opetajad-voivad-suuremat-palka-oodata