Artiklid

Tööõnnetuse puhul on riskianalüüsita väga raske tõestada, et tööandja oli teinud omalt poolt kõik, et ohutus tagada. Nii võibki juhtuda, et tuleb hakata Sauna-Madist turjal kandma, kirjutab tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.

Riskid on osa elust ja tööelust. Riske peab aga teadma ning hindama, et neid vältida või maandada.
Kui oled juba tellija, siis logi sisse!

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/11/15/maret-maripuu-ka-vargamae-andres-vajanuks-tookeskkonna-riskide-analuusi

“Tervishoiu- ja meditsiinivaldkonna õppurid on juba oma elukutsevalikul lähtunud sellest, et nende tulevane töö on kaugel rutiinist ja iga päev võib tuua uusi ja keerukaid olukordasid, mida tuleb lahendada. Enamus tervishoiu kõrgkoolide õppuritest töötavad õppimise kõrvalt ja on olnud ka viiruse-eelsel ajal märkimisväärseks lisaressursiks,” ütles Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õenduse õppetooli juhataja Kristi Puusepp, selgitades, et koroonakriisi olukorras on tudengite kaasamine väga loogiline samm. 

 

Edasi loe: https://pealinn.ee/2021/11/11/tallinna-tervishoiu-korgkool-saatis-meditsiinitudengid-haiglatesse-praktikale/

  • Septembris külastasid Maksu- ja Tolliameti (MTA) töötajad koos Politsei- ja Piirivalveameti töötajatega viit Ida-Virumaa ehitusobjekti, millest kaks olid riigihangete objektid.
    Kontrollitud 28 äriühingu 77 töötajast oli registreerimata 13 inimest, kellest kõik töötasid riigihanke objektil. Ühtlasi oli nende 13 registreerimata isiku näol tegemist viie erineva äriühingu töötajatega. 
     
    Edasi loe: https://www.emta.ee/uudised/mta-kontrollis-ida-virumaa-ehitusobjekte-0" data-a2a-title="MTA kontrollis Ida-Virumaa ehitusobjekte">

     

Töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivametsa sõnul on tõsiasi, et inimesed peavad kauem töötama ja rohkem õppima. Aeg, kus õpitud ametis töötati pensionini, kindlasti enam tagasi ei tule. „Erialastest teadmistest ja oskustest on olulisem, et inimene õpiks ja harjuks õppima ning arvestaks, et seda tuleb teha elu jooksul mitmeid kordi,” lisas ta.

Eesti rahvastik vananeb. Statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi on 2030. aastaks 20–64-aastaseid 47 000 võrra vähem ja üle 65-aastaseid 42 000 võrra rohkem kui 2019. aastal. Eesti on silmitsi ülesandega, kuidas asendada pensioniikka jõudnud inimesi tööturul uutega, kui järgmise põlvkonna pealekasv ei ole piisav.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/95091313/kes-parandab-eestlase-hingamisaparaati-kui-toojoudu-napib-ja-keegi-siia-tulla-ei-taha

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valmis analüüs, mis kaardistas ettevõtjatelt küsitava perioodilise aruandluse - tehtud töö raames valmis uus aruandlusmudel ja teekaart, mis aitab riigiasutustel minna üle andmepõhisele aruandlusele.

«Ettevõtjate halduskoormus on praegu riigile aruannete esitamisel liiga suur. Läbiviidud uuring näitas, et Eestis küsivad erinevad asutused ettevõtjatelt kokku 421 erinevat aruannet, millele lisandub veel Euroopa Liidu ja muu sündmuspõhine aruandlus. See on tohutu bürokraatia, mis kulutab ettevõtjate aega ja raha ning mida saaks väga lihtsasti lahendada andmete korduvkasutamisega,» ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kelle sõnul peavad ettevõtjad täna esitama eri asutustele eri aruannete raames samu andmeid korduvalt.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7383054/riik-plaanib-vahendada-firmadelt-noutavat-aruannete-hulka