Artiklid

* Sillamäel on löögi all ligi pool tuhat töökohta. Linn koostab negatiivseid lisaeelarveid.
* Ukraina sõja tõttu kannatavatele ettevõtetele mõeldakse välja toetusmeetmeid.

Töötukassas on praegu rahulik. Ühestki valdkonnast pole tulnud teateid suurtest koondamistest. Ilmselt on see vaikus enne tormi, sest Eesti on Venemaa naabrina olnud tihedalt seotud Venemaa kaubavahetusega, sellele on ehitatud sadade miljonite eurode eest äri. Üha uued sanktsioonid tõmbavad ärisid aina koomale ja paljusid ettevõtteid ähvardavad suured raskused või tegevuse lõpp. Millised sektorid on kõige haavatavamad? Kuidas neid aidata? Seda loe alljärgnevast loost.

Loe lähemalt: https://arileht.delfi.ee/artikkel/96558017/sanktsioonid-mojutavad-eesti-sadamalinnu-linnapea-teeme-vaid-hadavajalike-kulutusi

 

Kui inimene jääb töötuks ja on enne seda tasunud töötuskindlustusmakset, on praegu kõik lihtne. Töötukassasse (või töökassasse, nagu nüüd öeldakse) korjatud summa aitab uue töö leidmiseni mõne aja vee peal püsida. Kui kaua, see oleneb viimase tööandja juures töötatud ajast: töötukassa maksab hüvitist 180–360 päeva.

Ent nüüd on tervise- ja tööminister Tanel Kiige eestvõttel koostatud eelnõu, mille järgi hakkaks 2023. aasta suvest hüvitise saamise pikkus olenema laiemalt majanduse olukorrast ja kitsamalt tööpuuduse näitajatest. Kui riigis on väga hea olukord, peab osa inimesi hakkama arvestama lühema hüvitise saamise perioodiga. Masu korral makstaks hüvitist isegi pikemalt kui praegu.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/96555441/minge-kiiremini-toole-valitsus-tahab-teha-tootuskindlustushuvitise-majandusolukorrast-olenevaks

Kuivõrd käesolevaks ajaks on Eestisse jõudnud sõjapõgenikke rohkem kui kunagi varem, on muutunud aktuaalseks teemaks Ukrainast pärit sõjapõgenike tööle võtmine. Äripäeva Palgauudised selgitavad, milliseid nüansse tuleks tööandjal seejuures silmas pidada.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/04/26/milliseid-lepinguid-solmida-ukraina-tootajatega

 

Iga aastaga mitmekordistub tööandjate hulk, kes tasuvad töötajate hoidmiseks ja värbamiseks nende raviarved.

Tööandja ravikindlustus suureneb Eestis pööraselt. Teenus ärkas ellu, kui riik andis sellele 2018. aastal maksusoodustuse. Tööandjal on kvartalis maksuvabalt sada eurot (aastas kokku 400 eurot), et panustada töötaja tervise edendamisse. Üha rohkem ettevõtteid paneb selle raha osaliselt või täies mahus töötaja tervisekindlustusse. Kui 2019. aastal oli sõlminud oma töötajatele lisaravikindlustuse 157 tööandjat, siis eelmisel aastal tegi seda juba 900 ettevõtet. „Kasv on vägev ja kasv püsib,” kinnitab Eesti kindlustusseltside liidu juhatuse liige Andres Piirsalu, kelle andmetel suurenes eelmisel aastal kindlustuslepingute arv ligi kaks korda.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/96536691/hambaravi-tooandja-kulul-maksusoodustus-pani-ettevotteid-tasuma-tootajate-raviarveid

Tallinna lennujaam palub inimesi tulla kohale kaks tundi enne lendu. Mujal maailmas jääb töökäte puuduse tõttu lende äragi.

Pikka aega oli turismisektor koroonaviirusega seotud piirangute tõttu väga keerulises seisus. Lennunduses oodati suurt pankrotilainet, kuid seda ei tulnud. Küll kadus lennujaamades üle maailma kolmandik töökohti. See tekitab nüüd, kui reisijad on tagasi, uue probleemi. Tallinna lennujaama juht Riivo Tuvike räägib nii sellest kui ka meie lennujaama rollist piirkonnas.

Edasi loe: https://reisijuht.delfi.ee/artikkel/96486977/lennujaama-juht-eesootavast-rekordilisest-suvest-meil-ja-meie-partneril-on-keeruline-tootajaid-leida