Artiklid

Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev selgitab, kas tööandja peab andma õppepuhkust, kui töötaja õpib eriala, mis ei ole tema tööga seotud.

Lugeja küsib: õpin Tartu Ülikoolis füsioterapeudiks. Samal ajal töötan kooli kõrvalt fotograafina. Kas tööandja peab andma õppepuhkust, kui õpin eriala, mis ei ole seotud minu tööga?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt antakse töötajale tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendripäeva eest maksab tööandja töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu.

 Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/05/25/kuidas-paaseb-oppepuhkusele

Värskest CV-Online’i uuringust selgub, et tööd otsivatele noortele on peamiseks takistuseks vähene töökogemus. Teisalt, just kogemust tegusad noored uuelt töökohalt ootavadki.

Tänavu soovib üle poole noortest (55,3%) leida tööd, mida teha kooli kõrvalt või leida sootuks uus töökoht. Tööd otsitakse peamiselt sooviga leida amet, mis kõnetaks (56,8% vastanutest). Lisaks soovitakse suvel lisaraha teenida (50,2%), uusi kogemusi saada (49,2%) ja kooli kõrvalt raha koguda (35,6%). Vähesemal määral soovitakse uusi tutvusi luua ja leida töö, kus pärast kooli lõpetamist karjääri rajada.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2022/05/25/tookoha-leidmine-jaab-noorel-sageli-vaheste-kogemuste-taha

Töölepingu seadus proovitööd ei reguleeri, nii et seni on peetud võimatuks töötajaid enne nende tööle võtmist tasustamata proovipäevale võtta.

Töölepingu sõlmimine tundub tööandjatele kui lõplik otsus, millest taganeda ei saa. Seetõttu soovitakse eriti just tootmistöötajate puhul võtta töötajad proovipäevale või panna nad tegema näidistööd. Nii teevad tööotsijad tööandja ülesandel sageli küll töökohal samasuguseid tegevusi nagu töötajad, kuid tööotsijad selle päeva eest tasu ei saa.

Loe pikemalt: https://www.personaliuudised.ee/uudised/2022/05/23/proovipaevaks-tasub-solmida-kirjalik-kokkulepe

Eesti inimesed lähevad pensionile suhteliselt noorelt, 60,9-aastaselt, kuid samal ajal jätkatakse töötamist keskmiselt 65,7 aasta vanuseni, selgub äsja avaldatud Põhjamaade pensioniuuringust (PDF).

Võttes arvesse oodatavat eluiga, on pensionipõlv kõige lühem Eesti ja Taani meestel. Pea pooled inimesed jäävad Eestis pensionile enne vanaduspensioniiga.

Edasi loe: https://www.sm.ee/et/uudised/pohjamaade-pensioniuuring-eesti-inimesed-jaavad-vara-pensionile-ent-tootavad-kaua

Teisipäeval, 24. mail jõustub välismaalaste seaduses ligi 30 muudatust; näiteks väheneb tippspetsialisti töötasu nõue, kehtima hakkab erisus enne sõja algust Eestis töötanud Ukraina kodanikele, muutuvad nõuded renditöö vahendajale ning lisandub uusi meetmeid tööandjate korrale kutsumiseks.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teatel on ettevõtete jaoks kõige positiivsema mõjuga muudatus tippspetsialisti palgakriteeriumi vähendamine. Kui praegu tuleb välismaalaste seaduse kohaselt maksta tippspetsialistile vähemalt kahekordset Eesti keskmist töötasu, siis alates 24. maist väheneb see nõue 1,5-kordse keskmise palgani.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7528481/teisipaevast-laheb-voortoojou-palkamine-lihtsamaks-ja-odavamaks