RIIGIEELARVE SEADUS

Üksikasjad

Avaldatud: 01 jaanuar 2010

• RIIGIEELARVE SEADUS
• Seadusparandused

Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 04.11.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT I, 03.11.2010, 12

2010. aasta riigieelarve seadus

Vastu võetud 09.12.2009
RT I 2009, 67, 459
jõustumine 01.01.2010

Muudetud järgmiste aktidega
27.10.2010 RT I, 03.11.2010, 7 04.11.2010, 2010. aasta riigieelarve muudatused on kättesaadavad avaldamismärke lingist avanevas "2010. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduses" ning ei ole sisse viidud käesolevasse tervikteksti.

...

§ 2. Kululiikide määramine

Käesolevas seaduses tähendab a arvestuslikku ning ü ülekantavat kulu. Tähistamata kulusummad on kindlaksmääratud kulu.
§ 3. Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine

(1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 12 alusel kehtestatav toetuse suurus õppekuu kohta on:
1) õpilasel, kes õpib põhihariduse baasil põhihariduse nõudeta kutseõppe või kutsekeskharidusõppe õppekava järgi, 600 krooni;
2) õpilasel, kes õpib keskhariduse baasil kutseõppe õppekava järgi, 600 krooni ja täiendav toetus 300 krooni;
3) üliõpilasel 875 krooni ja täiendav toetus 440 krooni;
4) doktorandil 6000 krooni.

(2) Õpetaja lähtetoetuse määr on 200 000 krooni vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-le 381.

(3) Olümpiavõitja toetuse määr on 10 000 krooni kuus vastavalt spordiseaduse § 13 lõikele 2.

(4) Lapsetoetuse määr on 150 krooni kuus ja lapsehooldustasu määr 1200 krooni kuus vastavalt riiklike peretoetuste seaduse § 4 lõigetele 2 ja 3.

(5) Vanemahüvitise määr on 4350 krooni kuus vastavalt vanemahüvitise seaduse § 3 lõikele 6.

(6) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on 400 krooni kuus vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõikele 1.

(7) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel on:
1) ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 20 000 krooni vastavalt seaduse § 19 lõikele 9;
2) tööruumide ja -vahendite kohandamise hüvitise ülemmäär 30 000 krooni vastavalt seaduse § 20 lõikele 4;
3) tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr 40 krooni vastavalt seaduse § 23 lõikele 6;
4) töötutoetuse päevamäär 32,90 krooni vastavalt seaduse § 31 lõikele 1;
5) stipendiumi tunnimäär 3,75 krooni vastavalt seaduse § 35 lõikele 6;
6) sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär 1200 krooni kuus vastavalt seaduse § 37 lõikele 5.

(8) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel on:
1) toimetulekupiiri määr 1000 krooni kuus vastavalt seaduse § 22 lõikele 11;
2) psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 3000 krooni kuus vastavalt seaduse § 1119 lõike 5 punktile 1;
3) ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus kohtumäärusega teenusele paigutatud isiku kohta 8344 krooni kuus vastavalt seaduse § 1118 lõikele 6.

(9) Matusetoetuse suurus on 3000 krooni vastavalt riikliku matusetoetuse seaduse § 6 lõikele 1.

(10) Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 4350 krooni vastavalt sotsiaalmaksuseaduse §-le 21.

(11) Riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäär on 25 000 krooni vastavalt Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse §-le 13.

(12) Riigieelarve seaduse alusel on:
1) kassareservi suurus 100 000 000 krooni ja riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimise piirmäär 11 000 000 000 krooni vastavalt seaduse § 36 lõikele 1;
2) välisabi sildfinantseerimise suurim lubatud maht 6 000 000 000 krooni vastavalt seaduse § 361 lõikele 1;
3) eelarvelaenu suurim lubatud jääk 15 000 000 000 krooni vastavalt seaduse § 39 lõikele 2;
4) kassalaenu suurim lubatud jääk 5 500 000 000 krooni vastavalt seaduse § 40 lõikele 2;
5) Vabariigi Valitsuse poolt avalike ülesannete täitmiseks antavate laenude suurim lubatud jääk 6 000 000 000 krooni vastavalt seaduse § 401 lõikele 1.

(13) Enne kohustuse tekkimist väljamakstavate struktuuritoetuste suurim lubatud määr on 1 500 000 000 krooni vastavalt perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikele 45.

(14) Kooskõlas välissuhtlemisseaduse § 20 punktiga 5 ei ole vaja Riigikogus ratifitseerida välislepinguid, millest ühelgi eesseisval eelarveaastal Eesti Vabariigile tulenevate varaliste kohustuste või saamata jääva tulu maht ei ületa 3 protsenti riigiasutusele, kelle algatusel välisleping sõlmitakse, jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud kulude summast.
§ 4. Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfondi jaotamise põhimõtted

(1) Eelarvete tasandusfondist (edaspidi tasandusfond) kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse eraldatav toetus T arvutatakse järgmiselt:

T = (AK – AT) * k, kus

T – tasandusfondi suurus konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
AK – konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu;
AT – konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud;
k – toetustaseme koefitsient;
Cn – konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv ja vanurite (65+ eluaastat) arv rahvastikuregistri andmetel, kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslik pikkus (kõvakattega maanteed koefitsiendiga 0,26; tänavad 0,74; mittekõvakattega maanteed 0,047) kilomeetrites riikliku teeregistri andmetel ning hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmine arv aastate 2006–2008 hooldajatoetuse aruannetele vastavalt;
Pn – kohalike omavalitsuste arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe lapse, kooliealise, tööealise, vanuri, hooldatava ja hooldajateenust saava puudega isiku kohta ning kohalikest teedest maanteede ning tänavate arvestusliku pikkuse ühe kilomeetri kohta kroonides;
– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste arvu, kooliealiste arvu, tööealiste arvu, vanurite arvu, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmise arvu ning kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestusliku koefitsientidega korrigeeritud pikkuse kilomeetrites ja iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud kohalike omavalitsuste arvestusliku keskmise tegevuskulu korrutiste kogusumma kroonides;
TM – üksikisiku tulumaksu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2007., 2008. ning 2009. aastal korrutatuna 11,4-ga ning jagatuna vastaval aastal kehtinud kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatud tulumaksu määraga (2009. aasta arvestatud tulumaksu määr on 1 kuu 11,9 protsenti, 3 kuud 11,93 protsenti ja 8 kuud 11,4 protsenti);
– arvestuslik maamaks (1,25 protsenti üldise maa ja 0,6 protsenti põllumajandusmaa maksustamise hinnast 2009. aastal) konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
RM – maavarade kaevandamisõiguse tasude ja vee-erikasutustasu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2007., 2008. ning 2009. aastal.

(2) Tasandusfondist kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eraldatava toetuse ning kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse eraldatavate hariduskulude, toimetulekutoetuse, sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse, omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetuse ning saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele täiendava toetuse jaotuse omavalitsusüksuste vahel ning jaotamise ulatuse, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel eraldatavate vahendite jaotamisel kohaliku omavalitsuse üksuste vahel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 6 lõikes 6 sätestatud riigieelarvest eraldatava toetuse vähenemise kompenseerimise põhimõttest.

(4) Kui Vabariigi Valitsus ei ole eelarveaasta alguseks kehtestanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vahendite jaotust omavalitsusüksuste vahel, võib kuni nimetatud jaotuse kehtestamiseni eraldada igale omavalitsusüksusele alanud eelarveaasta igal kuul kuni ühe kaheteistkümnendiku Vabariigi Valitsuse kinnitatud eelmise aasta jaotuse alusel vastavale omavalitsusüksusele eraldatud tasandusfondi summast.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel eraldatavate vahendite puhul ei tohi kohaliku omavalitsuse üksused riigieelarvest saadud vahenditega asendada oma eelarvest samaks otstarbeks tehtavaid kulusid.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel eraldatavate vahendite (välja arvatud lõikes 1 nimetatud toetus) ja kulude artikli 4500.01 alt eraldatud vahendite eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jäägi kannavad omavalitsusüksused üle järgmisse eelarveaastasse samaks ettenähtud otstarbeks, kui eraldise andja ei ole kasutamata jäänud vahendite tagastamist riigieelarvesse muudel alustel ette näinud.

(7) 2009. aasta riigieelarve seaduse § 4 lõikes 2 ettenähtud kasutamata jäänud ning 2010. eelarveaastasse ülekantud vahendeid kasutatakse vastavalt § 4 lõikele 2.
§ 5. Toetustest ja majandustegevusest laekuvate tulude kasutamine

(1) Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel on õigus kasutada käesoleva seaduse § 1 riigieelarve tulude artikli 35 Toetused ning artiklite 3220–3232 Laekumised majandustegevusest vahendeid vastavalt tegelikule laekumisele tegevuskuludeks, eraldisteks, materiaalse ja immateriaalse vara soetamiseks ja renoveerimiseks ning muudeks kuludeks.

(2) Riigieelarve tulude artiklite 3500.00, 3502.00 ja 352.00 Toetused riigilt ja riigiasutustelt arvel on käesoleva seadusega sätestatud toetuse saajatel õigus kasutada vahendeid ainult vastavalt toetuse andja määratud otstarbele ja 2010. aasta jooksul. Toetuse saajate eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendite arvel tehtavate kulude järgmisse eelarveaastasse ülekandmist võib taotleda ainult toetuse andja. Erand on Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulud, mis on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud summade ulatuses.
§ 6. Kindlustushüvitiste kasutamine

(1) Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel on õigus kasutada käesoleva seaduse § 1 riigieelarve tulude artikli 3888 Eespool nimetamata muud tulud konto 388800 Kindlustushüvitised vahendeid vastavalt tegelikule laekumisele ainult kindlustusjuhtumi kahjude kompenseerimiseks, kahjustatud või hävinud vara taastamiseks või uue vara soetamiseks vastavalt kindlustuslepingule.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kindlustushüvitiste laekumiste arvel tehtavaid kulusid võib üle kanda järgmisse eelarveaastasse.
§ 7. Ühistranspordi korraldamise ja sotsiaalhoolekande kulude jaotamine

(1) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeerium (regionaalministri valitsemisala) artikli 4500 ühistranspordi korraldamise kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister pärast 2010. aasta riigieelarve seaduse avaldamist Riigi Teatajas.

(2) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeerium (regionaalministri valitsemisala) artikli 4500 sotsiaalhoolekande kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab sotsiaalminister pärast 2010. aasta riigieelarve seaduse avaldamist Riigi Teatajas.
§ 8. Valitsussektorisiseste eraldiste õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt kulude muutmine

Ministeeriumidel oma valitsemisala piires ja põhiseaduslikel institutsioonidel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi käesoleva seadusega määratud valitsussektorisiseste eraldistega õppelaenude kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt seonduvate kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses kuluartiklite vahel majandusliku sisu järgi, teavitades sellest kirjalikult Rahandusministeeriumi.
§ 9. Riigiasutuste ümberkorraldamisel, riigiasutuste tegevuse ümberkorraldamisel ning riigiasutuste likvideerimisel vabanevate vahendite kasutamine

(1) Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste ühinemisel, jagunemisel, ümberkorraldamisel valitsusasutuseks, ühendamisel olemasoleva valitsusasutusega, tegevuse ümberkorraldamisel või likvideerimisel vähendada neile riigieelarves muudest või määramata allikatest ettenähtud vahendeid, suunates vabanevad summad oma reservi ning nimetatud vahendite arvel finantseerida moodustatud või ümberkorraldatud riigiasutusi ning muid riigiasutusi ümberkorraldatud tegevuste osas. Vabariigi Valitsuse reservi kaudu ei jaotata ümber asutuse materiaalse ja immateriaalse vara müügist laekunud tulu arvel kavandatavaid kulusid.

(2) Vabariigi Valitsuse reservist riigiasutuste ühinemiseks, jagunemiseks, ümberkorraldamiseks valitsusasutuseks, ühendamiseks olemasoleva valitsusasutusega või tegevuse ümberkorraldamiseks eraldatud vahendeid võib riigieelarve seaduses sätestatud tingimustel ja korras üle kanda järgmisse eelarveaastasse.
§ 10. Riigieelarvelise eraldise kasutamise leping

(1) Käesoleva seaduse kulude artiklite 450 ja 452 all määratud eraldiste kasutamiseks sõlmitakse riigieelarvelise eraldise kasutamise leping (edaspidi käesolevas paragrahvis leping) vastava põhiseadusliku institutsiooni või riigiasutuse ning eraldist saava juriidilise isiku vahel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohaliku omavalitsuse üksustega võib sõlmida lepingu kulude artikli 450 all määratud eraldiste kasutamiseks. Eesti Haigekassale, Kultuurkapitalile, Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Advokatuurile, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja erakondadele määratud eraldise kasutamise kohta lepingut ei sõlmita. Samuti ei sõlmita lepingut käesolevas seaduses ülikooliseaduse § 131 alusel avalik-õiguslike ülikoolidega sõlmitud halduslepingust ja tulemuslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks (riiklik koolitustellimus, tugiteenused, täienduskoolitus jt), õppelaenude põhiosa kustutamiseks, maksudeks erisoodustustelt ja õppelaenude riigitagatiseks määratud eraldiste saajatega.

(2) Lepingu väljamakse periood peab olema piiratud jooksva eelarveaastaga, ülekantavate kulude puhul järgmise eelarveaastaga. Eraldise saaja on kohustatud kandma lepingu kehtivusperioodil kasutamata jäänud eraldise riigieelarve tuludesse kümne tööpäeva jooksul lepingu lõppemisest arvates või taotlema vajaduse korral lepingu pikendamist.

(3) Lepingus sätestatakse:
1) lepingu objekt, s.o tegevused või projekt koos eesmärkidega ja lepingupoolte ühised huvid;
2) lepingupooled, nende esindajad ja lepingupoolte esindajate esindusõigus;
3) lepingu sõlmimise aeg ja koht;
4) lepingu jõustumise tähtaeg;
5) lepingu muutmise tingimused ja kord;
6) lepingu lõpetamise tingimused ja kord;
7) lepingupoolte õigused, kohustused ja vastutus;
8) eraldise väljamaksete kuupäevaline ajagraafik, välja arvatud juhul, kui väljamakseid teostatakse kuludokumentide alusel;
9) lepingu täitmist takistavad asjaolud, mida loetakse vääramatuks jõuks;
10) lepingu täitmisel tekkivate vaidluste lahendamise kord;
11) lepingu täitmise aruannete esitamise kord, sealhulgas teabe mitteesitamisega või eksitava teabe esitamisega seotud sanktsioonid;
12) tegevuse või projekti teostamise tulemuslikkuse mõõtmist või hindamist võimaldavad kriteeriumid;
13) muud andmed ja tingimused, kui need on olulised lepingu täitmise kvaliteedi eraldise kasutamise sihipärasuse tagamiseks ning avalike huvide realiseerimiseks;
14) lepingupoolte andmed (postiaadress, registrikood, arvelduskonto number).

(4) Riigieelarvelisest eraldisest väljamaksete tegemise alusdokumendiks on leping, kui seaduses ei ole märgitud teisiti. Lepingu allkirjastatud koopia esitab põhiseaduslik institutsioon, ministeerium või Riigikantselei Rahandusministeeriumile viie tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Lepingu koopia võib esitada allkirjastatud elektroonilise faili kujul.

(5) Lepingu sõlminud põhiseadusliku institutsiooni, ministeeriumi või Riigikantselei määratud asutusel ja Rahandusministeeriumil on õigus kontrollida eraldise saanud isiku esitatud aruannete õigsust, eraldise saamise aluseks olevate asjaolude paikapidavust ning eraldise kasutamise sihipärasust ja mõjusust.

(6) Lepingu sõlminud põhiseaduslikul institutsioonil, ministeeriumil või Riigikantseleil on õigus nõuda lepingu rikkumise korral eraldise saanud isikult leppetrahvi või talle eraldatud vahendite tagastamist.

(7) Riigi asutatud sihtasutused (välja arvatud Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus KredEx ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) hoiavad lepingu objektiks olevat eraldist Rahandusministeeriumi riigikassa e-riigikassa (edaspidi e-riigikassa) kontol. Samuti hoiab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eraldatud vahendeid e-riigikassa kontol. Riigi asutatud sihtasutused võivad e-riigikassa kontol hoida ka muid sihtasutusele kuuluvaid vahendeid. Vahendite e-riigikassa kontol hoidmise eest sihtasutustele intressi ei maksta.

(8) Sõlmitud leping avalikustatakse kooskõlas avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1 punktiga 32 põhiseadusliku institutsiooni, ministeeriumi või Riigikantselei veebilehel viie tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Lepingute avalikustamisel ei kohaldata avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkti 10.

(9) Kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitavas lepingus ei pea sätestama lepingu täitmise aruandlusega seonduvat, välja arvatud juhul, kui vastavat teavet ei ole võimalik saada kohaliku omavalitsuse üksuse jooksvatest aruannetest.

(10) Lepingu sõlmimisega seonduvaid kulusid ei ole lubatud katta eraldiste arvel.

(11) Eraldist saav isik on kohustatud pidama riigieelarvest eraldisena saadud raha kohta arvestust vastavalt raamatupidamise seadusele. Kui isik ei ole raamatupidamiskohustuslane, on ta kohustatud raamatupidamises pidama eraldisena saadud raha kohta eraldi kuluarvestust.

(12) Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada riigieelarvelise eraldise kasutamise ja lepingu sõlmimise kohta lisatingimusi.
§ 11. Välisabi sildfinantseerimine

(1) Vabariigi Valitsuse korralduse välisabi sildfinantseerimiseks valmistab ette Rahandusministeerium ministeeriumi või Riigikantselei, kelle valitsemisalas või halduses on välisabi saajaks olev riigiasutus, põhjendatud taotluse ning taotlust toetavate dokumentide alusel. Taotlus peab sisaldama ministeeriumi või Riigikantselei kinnitust, et ministeerium või Riigikantselei on nõus tähtaegselt tagastamata vahendite kinnipidamisega ministeeriumi või Riigikantselei eelarvelistest vahenditest.

(2) Kui välisabi saaja ei ole riigiasutus, võib välisabi riigi poolt sildfinantseerida vaid laenu andmise teel riigieelarve seaduse § 401 alusel, tingimustel ja korras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatakse muu hulgas piirmäärad, sildfinantseerimise vahendite tagastamise eest vastutav ministeerium või Riigikantselei, tagastamise tähtajad ning tingimused tähtaegselt tagastamata jäänud vahendite kinnipidamiseks Rahandusministeeriumi poolt vastutava ministeeriumi või Riigikantselei eelarvelistest vahenditest.
§ 12. Eraldised Euroopa Liidule

Käesoleva seaduse § 1 6. osa Vabariigi Valitsus kulude artikli 452.92 Eraldised Euroopa Liidule arvel kulude tegemise õigus on Rahandusministeeriumil ning rahandusministri volitusel Maksu- ja Tolliametil.
§ 13. Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulude tegemine ja muutmine ning toetuste kaasfinantseerimine

(1) Kui Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt toetuse saamine toimub riigiasutuse poolt eelnevalt tehtud kulude hüvitamisena Euroopa Liidu, rahvusvahelise organisatsiooni, välisriigi või välisriigi valitsusvälise organisatsiooni poolt ning eelnevalt tehtud kulude katteks laekub toetus Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt eeldatavasti kulude tegemisest erineval eelarveaastal, tuleb eelnevate kulude tegemiseks riigiasutusel kasutada välisabi sildfinantseerimist. Sildfinantseerimist kasutamata võib Euroopa Liidu vahenditest, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt riigiasutusele tema poolt 2009. aastal tehtud lähetuskulude hüvitamiseks laekunud vahendeid kasutada lähetuskuludeks vastavalt tegelikule laekumisele.

(2) Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seonduvate käesoleva seadusega määratud kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses artikligruppide, artiklite ja artiklite alajaotiste vahel ning sees. Struktuurivahendite tehnilise abi meetmete eelarvete muutmine eelarveaasta kestel on lubatud struktuurivahendite rakendusasutuse valitsemisalas samaliigilise meetme piires.

(3) Riigiasutustel on kohustus tagada Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadava toetuse kaasfinantseerimisena kajastatavate kulude ühesugune kirjendamine riigieelarve täitmise aruandes ja toetuse andjale esitatavates aruannetes.
§ 14. Mitmeaastaste kohustuste võtmine struktuuritoetuse andmisel

Struktuuritoetuse andmisel on rakendusasutustel ja riigiasutustest rakendusüksustel õigus võtta kohustusi järgmiste aastate eelarvete arvel tingimusel, et kohustuste ja teostatud väljamaksete summaarne määr ei ületa meetme kogumahtu ja kohustuste võtmisel rakendatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses sätestatud nõudeid.
§ 15. Täiendavate vahendite eraldamine aastatel 2007–2013 Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamiseks koostatavate valdkondlike rakenduskavade prioriteetsetes suundades sisalduvate tegevuste elluviimiseks

(1) Täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid (edaspidi täiendavad vahendid) eraldatakse Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamiseks koostatavate valdkondlike rakenduskavade prioriteetsetes suundades sisalduvate tegevuste elluviimiseks aastatel 2007–2015 järgmiselt:
1) inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetne suund 2 «Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamine» – 88 542 015 krooni;
2) inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetne suund 4 «Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks» – 207 529 412 krooni;
3) elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 5 «Hariduse infrastruktuuri arendamine» – 1 138 895 471 krooni (sealhulgas mitteabikõlbliku käibemaksu hüvitamiseks 570 005 471 krooni);
4) majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 1 «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» – 943 376 471 krooni;
5) majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 2 «Eesti T&A konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu» – 1 313 419 058 krooni (sealhulgas mitteabikõlbliku käibemaksu hüvitamiseks 1 027 893 176 krooni);
6) majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 3 «Strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringud» – 1 450 708 456 krooni;
7) majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 4 «Regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamine» – 278 703 315 krooni;
8) majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 5 «Infoühiskonna edendamine» – 172 941 176 krooni.

(2) Eelarveaastaks eraldatavate täiendavate vahendite väljamaksete mahud määratakse vastava aasta riigieelarve seadusega. Täiendavatest vahenditest seni tehtud või kavandatud väljamaksete ja järgmiseks eelarveaastaks eelarvesse planeeritavate vahendite summaarne määr ei tohi ületada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mahtusid. Täiendavate vahendite eraldamine kajastatakse vastava aasta riigieelarve seaduses eraldiseisvatel eelarveridadel kulude all, mille raames märgitakse samal eelarvereal ka vahendite eraldamise ja kasutamise sihtotstarve.

(3) Kui täiendavad vahendid suunatakse kasutamiseks valitsusasutuste välistele juriidilistele isikutele, kajastatakse neid riigieelarve seaduses riigieelarvelise eraldisena ning nende vahendite kasutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 10 sätestatut.
§ 16. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude muutmine NATO reageerimisjõudude rahvusvahelisele missioonile lähetamise korral

NATO reageerimisjõudude rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamise korral on Vabariigi Valitsusel õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses artikligruppide, artiklite ja artiklite alajaotiste vahel ning sees.
§ 17. Erakorralise pensionireservi ajutine kasutamine likviidsuse juhtimiseks

2010. aasta sotsiaalmaksu laekumist ületavate pensionide väljamakseteks mittekasutatavaid erakorralise pensionireservi vahendeid on lubatud kasutada riigieelarve jooksvate tulude ja kulude mittevastavuse korral ajutiseks likviidsuse juhtimiseks.
§ 18. Luba kapitalirendi kasutamiseks

Kooskõlas riigieelarve seaduse § 29 lõikega 3 on Justiitsministeeriumil ja Siseministeeriumil lubatud uue Tallinna vangla hoonete ja territooriumi üürimiseks sõlmida lepingud kapitalirendi tingimustel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga eeldusel, et nimetatud lepingute sõlmimiseks on andnud loa Vabariigi Valitsus.
§ 19. Kasvuhoonegaaside kvootide müügist laekuva tulu kasutamine

(1) Keskkonnaministeeriumil on õigus kasutada käesoleva seaduse § 1 6. osa Vabariigi Valitsus 5. jao Keskkonnaministeeriumi valitsemisala artiklis 323 Tulud varadelt kavandatud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli artikli 17 rakendamisel riikidevahelisest lubatud heitkogustega kauplemisest saadud vahendeid ainult selliste kulude tegemiseks, mis on kooskõlas heitkoguste kvoodi ostjatega sõlmitud lepingutega.

(2) Vabariigi Valitsus kehtestab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli artikli 17 rakendamisel riikidevahelisest lubatud heitkogustega kauplemisest saadud vahendite kasutamise korra iga müügitehingu puhul eraldi.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 jaanuar 2012

• RIIGIEELARVE SEADUS
• Seadusparandused

Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge: RT I, 23.12.2011, 1

Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.12.2011 otsus nr 38

2012. aasta riigieelarve seadus

Vastu võetud 07.12.2011

§ 1. Riigieelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud (eurodes)

§ 2. Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine

(1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 12 alusel kehtestatav toetuse suurus õppekuu kohta on:
1) õpilasel, kes õpib põhihariduse baasil kutseõppe, põhihariduse nõudeta kutseõppe või kutsekeskharidusõppe õppekava järgi, 38,35 eurot;
2) õpilasel, kes õpib keskhariduse baasil kutseõppe õppekava järgi, 38,35 eurot ja täiendav toetus 19,18 eurot;
3) üliõpilasel 55,93 eurot ja täiendav toetus 28,13 eurot;
4) doktorandil 383,47 eurot.

(2) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel on õpetaja lähtetoetuse suurus 12 782,33 eurot.

(3) Tartu Ülikooli seaduse § 73 lõike 1 alusel kehtestatav maksimaalne arst-residendi koha maksumus on 1525,70 eurot kuus.

(4) Riiklike peretoetuste seaduse § 4 lõigete 2 ja 3 alusel on lapsetoetuse määr 9,59 eurot kuus ja lapsehooldustasu määr 76,70 eurot kuus.

(5) Vanemahüvitise seaduse § 3 lõike 6 alusel on vanemahüvitise määr 278,02 eurot kuus.

(6) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõike 1 alusel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr 25,57 eurot kuus.

(7) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel on:
1) ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 4474 eurot vastavalt seaduse § 19 lõikele 9;
2) tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr 2,56 eurot vastavalt seaduse § 23 lõikele 6;
3) töötutoetuse päevamäär 2,11 eurot vastavalt seaduse § 31 lõikele 1;
4) stipendiumi päevamäär 3,84 eurot vastavalt seaduse § 35 lõikele 6;
5) sõidu- ja majutustoetuse määr ühe kilomeetri kohta 0,10 eurot ja ülemmäär 26 eurot päevas vastavalt seaduse § 37 lõikele 5.

(8) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel on:
1) toimetulekupiiri määr 76,70 eurot kuus vastavalt seaduse § 22 lõikele 11;
2) psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 191,73 eurot kuus vastavalt seaduse § 1119 lõikele 5;
3) ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus kohtumäärusega teenusele paigutatud isiku kohta 533,28 eurot kuus vastavalt seaduse § 1118 lõikele 6.

(9) Riikliku matusetoetuse seaduse § 6 lõike 1 alusel on matusetoetuse suurus 191,74 eurot.

(10) Sotsiaalmaksuseaduse § 21 alusel on sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 278,02 eurot.

(11) Spordiseaduse § 13 lõike 2 alusel on olümpiavõitja toetuse määr 650 eurot kuus.

(12) Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse § 13 alusel on riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäär 1597,79 eurot.

(13) Riigieelarve seaduse alusel on:
1) kassareservi suurus 6 391 165 eurot ja riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimise piirmäär 1 100 000 000 eurot vastavalt seaduse § 36 lõikele 1;
2) välisabi sildfinantseerimise suurim lubatud maht 483 469 892 eurot vastavalt seaduse § 361 lõikele 1;
3) eelarvelaenu suurim lubatud jääk 1 500 000 000 eurot vastavalt seaduse § 39 lõikele 2;
4) kassalaenu suurim lubatud jääk 1 100 000 000 eurot vastavalt seaduse § 40 lõikele 2;
5) Vabariigi Valitsuse antavate laenude suurim lubatud jääk 250 000 000 eurot vastavalt seaduse § 401 lõikele 1.

(14) Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 45 alusel on enne kohustuse tekkimist väljamakstavate struktuuritoetuste suurim lubatud määr 136 000 000 eurot.

(15) Kooskõlas välissuhtlemisseaduse § 20 punktiga 5 ei ole vaja Riigikogus ratifitseerida välislepinguid, millest ühelgi eesseisval eelarveaastal Eesti Vabariigile tulenevate varaliste kohustuste või saamata jääva tulu maht ei ületa 3 protsenti riigiasutustele, kelle algatusel välisleping sõlmitakse, jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud kulude summast.

(16) Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõike 4 alusel on eriarsti lähtetoetuse ülemmäär 15 000 eurot.
§ 3. Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted

(1) Tasandusfondi toetus T arvutatakse järgmiselt:

T = (AK – AT) * k, kus

T

– tasandusfondi suurus konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;

AK

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu;

AT

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud;

k

– toetustaseme koefitsient;

Cn

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, vanurite (65+ eluaastat) arv rahvastikuregistri andmetel, kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslik pikkus (kõvakattega maanteed koefitsiendiga 0,26; tänavad 0,74; kõvakatteta maanteed 0,047) kilomeetrites riikliku teeregistri andmetel ning hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmine arv aastatel 2006–2008 hooldajatoetuse aruandele vastavalt;

Pn

– kohaliku omavalitsuse üksuste arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe lapse, kooliealise, tööealise, vanuri, hooldatava ja hooldajateenust saava puudega isiku kohta ning kohalikest teedest maanteede ning tänavate arvestusliku pikkuse ühe kilomeetri kohta eurodes;

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste arvu, kooliealiste arvu, tööealiste arvu, vanurite arvu, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmise arvu ning kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslike koefitsientidega korrigeeritud pikkuse kilomeetrites ja iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud arvestusliku keskmise tegevuskulu korrutiste kogusumma eurodes;

TM

– üksikisiku tulumaksu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2009., 2010. ning 2011. aastal korrutatuna 11,4-ga ning jagatuna vastaval aastal kehtinud kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatud tulumaksu määraga (sealhulgas 2009. aasta osas on arvestatud tulumaksu määraks 1 kuu 11,9 protsenti, 3 kuud 11,93 protsenti ja 8 kuud 11,4 protsenti);

– arvestuslik maamaks (1,25 protsenti üldise maa ja 0,6 protsenti põllumajandusmaa maksustamise hinnast 2011. aastal) konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;

RM

– maavarade kaevandamisõiguse tasude ja vee-erikasutustasu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2009., 2010. ning 2011. aastal.

(2) Tasandusfondi ja käesoleva seaduse § 1 6. osa artikligrupiga 4 kohaliku omavalitsuse üksustele ettenähtud toetusfondi eraldiste (edaspidi toetusfond) jaotuse ning jaotamise ulatuse, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Kui Vabariigi Valitsus ei ole eelarveaasta alguseks kehtestanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vahendite jaotust kohaliku omavalitsuse üksuste vahel, võib kuni nimetatud jaotuse kehtestamiseni eraldada kohaliku omavalitsuse üksustele alanud eelarveaasta igal kuul kuni ühe kaheteistkümnendiku eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kinnitatud jaotuse alusel samaks otstarbeks eraldatud summast.

(4) Toetusfondist saadud vahenditega ei tohi kohaliku omavalitsuse üksused asendada oma eelarvest samaks otstarbeks tehtavaid kulusid.

(5) Toetusfondi eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jääk tuleb kohaliku omavalitsuse üksustel üle kanda järgmisse eelarveaastasse samaks ettenähtud otstarbeks, kui eraldise andja ei ole kasutamata jäänud vahendite tagastamist riigieelarvesse muudel alustel ette näinud.
§ 4. Toetustest ja majandustegevusest laekuvate tulude kasutamine

(1) Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel on õigus kasutada käesoleva seaduse § 1 riigieelarve tulude artikli 35 Toetused ning artiklite 3220–3232 Laekumised majandustegevusest vahendeid vastavalt tegelikule laekumisele ja kavandatud majanduslikule sisule. Laekunud kindlustushüvitisi on õigus kasutada ainult kahjustatud või hävinud vara taastamiseks või uue vara soetamiseks vastavalt kindlustuslepingule.

(2) Riigieelarve tulude artiklite 3500.00, 3502.00 ja 352.00 Toetused riigilt ja riigiasutustelt arvel on käesoleva seadusega sätestatud toetuse saajatel õigus kasutada vahendeid ainult vastavalt toetuse andja määratud otstarbele. Toetuse saajate eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendite arvel tehtavate kulude järgmisse eelarveaastasse ülekandmist võib taotleda ainult toetuse andja. Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulud on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata summade ulatuses.
§ 5. Ühistranspordi korraldamise ja sotsiaalhoolekande kulude jaotamine

(1) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeeriumi regionaalministri valitsemisala artikli 4 ühistranspordi korraldamise kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(2) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeeriumi regionaalministri valitsemisala artikli 4 sotsiaalhoolekande kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab sotsiaalminister.
§ 6. Õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt planeeritud kulude muutmine

Ministeeriumidel oma valitsemisala ja Riigikantseleil oma haldusala piires ning põhiseaduslikel institutsioonidel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi käesoleva seadusega õppelaenude kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt ettenähtud kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses majandusliku sisu järgi, teavitades sellest e-posti teel Rahandusministeeriumi. Kui eelarves kavandatud vahenditest ei piisa õppelaenude kustutamiseks, võib ministeerium, Riigikantselei või põhiseaduslik institutsioon esitada Rahandusministeeriumile põhjendatud taotluse allasutuste lõikes täiendavate vahendite eraldamiseks õppelaenude kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt.
§ 7. Riigiasutuste ümberkorraldamisel ja lõpetamisel vabanevate vahendite kasutamine

Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste ümberkorraldamisel või lõpetamisel vähendada neile riigieelarves muudest või määramata allikatest ettenähtud vahendeid, suunates vabanevad summad Vabariigi Valitsuse reservi. Nimetatud vahendite arvel on õigus finantseerida moodustatud, lõpetatud või ümberkorraldatud riigiasutusi. Vabariigi Valitsuse reservi kaudu ei jaotata ümber toetuste, asutuse majandustegevusest laekuvate tulude ning materiaalse ja immateriaalse vara müügist laekunud tulu arvel kavandatud kulusid.
§ 8. Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulude tegemine ja muutmine ning toetuste kaasfinantseerimine

(1) Kui Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt toetuse saamine toimub riigiasutuse poolt eelnevalt tehtud kulude hüvitamisena, tuleb eelnevate kulude tegemiseks riigiasutusel kasutada üldjuhul välisabi sildfinantseerimist. Sildfinantseerimist kasutamata võib Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt riigiasutusele tema poolt 2011. aastal tehtud kulude hüvitamiseks laekunud vahendeid kasutada vastavalt tegelikule laekumisele nende esialgselt määratud otstarbel.

(2) Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seonduvate käesoleva seadusega määratud kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses majandusliku sisu järgi. Struktuurivahendite tehnilise abi meetmete projektide eelarveid võib struktuurivahendite rakendusasutuse valitsemisalas muuta samaliigilise meetme piires.

(3) Riigiasutustel on kohustus tagada Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadava toetuse kaasfinantseerimisena kajastatavate kulude ühesugune kirjendamine riigieelarve täitmise aruandes ja toetuse andjale esitatavates aruannetes.
§ 9. Mitmeaastaste kohustuste võtmine struktuuritoetuse andmisel

Struktuuritoetuse andmisel on rakendusasutustel ja riigiasutustest rakendusüksustel õigus võtta kohustusi järgmiste aastate eelarvete arvel tingimusel, et kohustuste ja teostatud väljamaksete summaarne määr ei ületa meetme kogumahtu.
§ 10. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude muutmine NATO reageerimisjõudude rahvusvahelisele missioonile lähetamise korral

NATO reageerimisjõudude rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamise korral on Vabariigi Valitsusel õigus teha muudatusi Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses majandusliku sisu järgi.
§ 11. Luba kapitalirendi kasutamiseks

Riigieelarve seaduse § 29 lõike 3 alusel on:
1) Justiitsministeeriumil ja Siseministeeriumil lubatud uue Tallinna Vangla hoonete ja territooriumi üürimiseks sõlmida lepingud kapitalirendi tingimustel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga eeldusel, et nimetatud lepingute sõlmimiseks on andnud loa Vabariigi Valitsus;
2) Haridus- ja Teadusministeeriumil lubatud riigi haridusasutuste hoonete üürimiseks sõlmida lepingud kapitalirendi tingimustel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga eeldusel, et nimetatud lepingute sõlmimiseks on andnud loa Vabariigi Valitsus;
3) riigiasutustel lubatud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile mitterahalise sissemaksena üleantud kinnistute üürimiseks sõlmida lepingud kapitalirendi tingimustel, võtmata seejuures täiendavaid investeerimiskohustusi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ees, välja arvatud Tartu Vangla renoveerimiseks võetavad investeerimiskohustused.
§ 12. Tegevuskuludeks ning materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks planeeritud kulude muutmine

Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi käesoleva seadusega määratud kulude majandusliku sisu järgi liigenduses artikligruppide Tegevuskulud ning Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine vahel nimetatud kulude administratiivset liigendust muutmata, kui muudatuse tingib asjaolu, et konkreetse tehingu tegemise käigus täpsustunud tingimuste tõttu klassifitseeritakse tehing põhivara arvelevõtmise reeglite kohaselt teisiti, kui riigieelarve koostamisel kavandati.
§ 13. Riikliku koolitustellimuse kulude muutmine

Vabariigi Valitsusel on õigus teha üks kord eelarveaasta jooksul muudatusi käesoleva seadusega määratud kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses artikligruppide Tegevuskulud ja Eraldised vahel ning sees, kui muudatus on seotud Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas kutse- ja kõrgharidusõppe riikliku koolitustellimuse mahu täpsustumisega sama õppetasemega õppeasutuste liikide vahel.
§ 14. Tagastatav eraldis Riigimetsa Majandamise Keskusele

(1) Rahandusministeeriumil on õigus käesoleva seaduse § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala artikli 10.1 Finantsvarade suurenemine alajaotise 1032.1 Laenude andmine vahendeid kasutada riigitulundusasutusele Riigimetsa Majandamise Keskus tagastatava eraldise andmiseks järgmistel tingimustel:
1) tagastatava eraldise suurus on kuni 20 000 000 eurot;
2) Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt eraldise Rahandusministeeriumile tagastamise tähtaeg on 2013. aasta 31. jaanuar.

(2) Riigimetsa Majandamise Keskus maksab tagastatava eraldise kasutamise eest tasu, mida väljendatakse intressimäärana ja mis ei tohi olla madalam intressimäärast, mida riik tasuks, kui ta võtaks Riigimetsa Majandamise Keskuse tagastatava eraldisega sarnastel tingimustel laenu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagastatava eraldise suuruse ning selle väljamaksmise ja tagastamise täpsed tingimused ja korra ning eraldise kasutamise eest makstava tasu suuruse ja maksmise täpsed tingimused ja korra määrab kindlaks Rahandusministeerium.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

Üksikasjad

Avaldatud: 01 jaanuar 2011

• RIIGIEELARVE SEADUS
• Seadusparandused

Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge: RT I, 28.12.2010, 6

Välja kuulutanud
Vabariigi President
16.12.2010 otsus nr 789
2011. aasta riigieelarve seadus

Vastu võetud 08.12.2010
§ 1. Riigieelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud (eurodes)

Tabelit saab vaadata originaali lingilt.

§ 2. Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine

(1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 12 alusel kehtestatav toetuse suurus õppekuu kohta on:
1) õpilasel, kes õpib põhihariduse baasil kutseõppe, põhihariduse nõudeta kutseõppe või kutsekeskharidusõppe õppekava järgi, 38,35 eurot;
2) õpilasel, kes õpib keskhariduse baasil kutseõppe õppekava järgi, 38,35 eurot ja täiendav toetus 19,18 eurot;
3) üliõpilasel 55,93 eurot ja täiendav toetus 28,13 eurot;
4) doktorandil 383,47 eurot.

(2) Õpetaja lähtetoetuse suurus on 12 782,33 eurot vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõikele 3.

(3) Tartu Ülikooli seaduse § 73 lõike 1 alusel kehtestatav maksimaalne arst-residendi koha maksumus on 1525,70 eurot kuus.

(4) Lapsetoetuse määr on 9,59 eurot kuus ja lapsehooldustasu määr 76,70 eurot kuus vastavalt riiklike peretoetuste seaduse § 4 lõigetele 2 ja 3.

(5) Vanemahüvitise määr on 278,02 eurot kuus vastavalt vanemahüvitise seaduse § 3 lõikele 6.

(6) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on 25,57 eurot kuus vastavalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõikele 1.

(7) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel on:
1) ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 1278,23 eurot vastavalt seaduse § 19 lõikele 9;
2) tööruumide ja -vahendite kohandamise hüvitise ülemmäär 1917,35 eurot vastavalt seaduse § 20 lõikele 4;
3) tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr 2,56 eurot vastavalt seaduse § 23 lõikele 6;
4) töötutoetuse päevamäär 2,11 eurot vastavalt seaduse § 31 lõikele 1;
5) stipendiumi tunnimäär 0,24 eurot vastavalt seaduse § 35 lõikele 6;
6) sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär 76,70 eurot kuus vastavalt seaduse § 37 lõikele 5.

(8) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel on:
1) toimetulekupiiri määr 76,70 eurot kuus vastavalt seaduse § 22 lõikele 11;
2) psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 191,73 eurot kuus vastavalt seaduse § 1119 lõikele 5;
3) ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus kohtumäärusega teenusele paigutatud isiku kohta 533,28 eurot kuus vastavalt seaduse § 1118 lõikele 6.

(9) Matusetoetuse suurus on 191,74 eurot vastavalt riikliku matusetoetuse seaduse § 6 lõikele 1.

(10) Sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 278,02 eurot vastavalt sotsiaalmaksuseaduse §-le 21.

(11) Olümpiavõitja toetuse määr on 639,12 eurot kuus vastavalt spordiseaduse § 13 lõikele 2.

(12) Riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäär on 1597,79 eurot vastavalt Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse §-le 13.

(13) Riigieelarve seaduse alusel on:
1) kassareservi suurus 6 391 165 eurot ja riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimise piirmäär 683 854 639 eurot vastavalt seaduse § 36 lõikele 1;
2) välisabi sildfinantseerimise suurim lubatud maht 383 469 892 eurot vastavalt seaduse § 361 lõikele 1;
3) eelarvelaenu suurim lubatud jääk 1 469 967 917 eurot vastavalt seaduse § 39 lõikele 2;
4) kassalaenu suurim lubatud jääk 447 381 540 eurot vastavalt seaduse § 40 lõikele 2;
5) Vabariigi Valitsuse poolt avalike ülesannete täitmiseks antavate laenude suurim lubatud jääk 447 381 540 eurot vastavalt seaduse § 401 lõikele 1.

(14) Enne kohustuse tekkimist väljamakstavate struktuuritoetuste suurim lubatud määr on 95 867 473 eurot vastavalt perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõikele 45.

(15) Kooskõlas välissuhtlemisseaduse § 20 punktiga 5 ei ole vaja Riigikogus ratifitseerida välislepinguid, millest ühelgi eesseisval eelarveaastal Eesti Vabariigile tulenevate varaliste kohustuste või saamata jääva tulu maht ei ületa 3 protsenti riigiasutusele, kelle algatusel välisleping sõlmitakse, jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud kulude summast.
§ 3. Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfondi jaotamise põhimõtted

(1) Eelarvete tasandusfondist (edaspidi tasandusfond) kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse eraldatav toetus T arvutatakse järgmiselt:

T = (AK – AT) ∗ k, kus

T

– tasandusfondi suurus konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;

AK

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu;

AT

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud;

k

– toetustaseme koefitsient;

Cn

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, vanurite (65+ eluaastat) arv rahvastikuregistri andmetel, kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslik pikkus (kõvakattega maanteed koefitsiendiga 0,26; tänavad 0,74; mittekõvakattega maanteed 0,047) kilomeetrites riikliku teeregistri andmetel ning hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmine arv aastatel 2006–2008 hooldajatoetuse aruandele vastavalt;

Pn

– kohaliku omavalitsuse üksuste arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe lapse, kooliealise, tööealise, vanuri, hooldatava ja hooldajateenust saava puudega isiku kohta ning kohalikest teedest maanteede ning tänavate arvestusliku pikkuse ühe kilomeetri kohta eurodes;

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste arvu, kooliealiste arvu, tööealiste arvu, vanurite arvu, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmise arvu ning kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslike koefitsientidega korrigeeritud pikkuse kilomeetrites ja iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud arvestusliku keskmise tegevuskulu korrutiste kogusumma eurodes;

TM

– üksikisiku tulumaksu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2008., 2009. ning 2010. aastal korrutatuna 11,4-ga ning jagatuna vastaval aastal kehtinud kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatud tulumaksu määraga (sealhulgas 2009. aasta osas on arvestatud tulumaksu määraks 1 kuu 11,9 protsenti, 3 kuud 11,93 protsenti ja 8 kuud 11,4 protsenti);

– arvestuslik maamaks (1,25 protsenti üldise maa ja 0,6 protsenti põllumajandusmaa maksustamise hinnast 2010. aastal) konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;

RM

– maavarade kaevandamisõiguse tasude ja vee-erikasutustasu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2008., 2009. ning 2010. aastal.

(2) Tasandusfondist kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel eraldatava toetuse ning kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse eraldatavate hariduskulude, toimetulekutoetuse, sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise ning sündide ja surmade registreerimise korraldamise toetuse, saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele täiendava toetuse ning 2010. aastast 2011. aastal kasutamiseks ülekantud tulubaasi stabiliseerimise toetuse jaotuse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel ning jaotamise ulatuse, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel eraldatavate vahendite jaotamisel kohaliku omavalitsuse üksuste vahel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 6 lõikes 6 sätestatud riigieelarvest eraldatava toetuse vähenemise kompenseerimise põhimõttest.

(4) Kui Vabariigi Valitsus ei ole eelarveaasta alguseks kehtestanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vahendite jaotust kohaliku omavalitsuse üksuste vahel, võib kuni nimetatud jaotuse kehtestamiseni eraldada kohaliku omavalitsuse üksustele alanud eelarveaasta igal kuul kuni ühe kaheteistkümnendiku eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kinnitatud jaotuse alusel samaks otstarbeks eraldatud summast.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel eraldatavate vahendite puhul ei tohi kohaliku omavalitsuse üksused riigieelarvest saadud vahenditega asendada oma eelarvest samaks otstarbeks tehtavaid kulusid.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel (välja arvatud lõikes 1 nimetatud toetus) ja jooksvateks kuludeks eraldatud vahendite eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jääk kantakse kohaliku omavalitsuse üksuste poolt üle järgmisse eelarveaastasse samaks ettenähtud otstarbeks, kui eraldise andja ei ole kasutamata jäänud vahendite tagastamist riigieelarvesse muudel alustel ette näinud.
§ 4. Toetustest ja majandustegevusest laekuvate tulude kasutamine

(1) Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel on õigus kasutada käesoleva seaduse § 1 riigieelarve tulude artikli 35 Toetused ning artiklite 3220–3232 Laekumised majandustegevusest vahendeid vastavalt tegelikule laekumisele tegevuskuludeks, eraldisteks, materiaalse ja immateriaalse vara soetamiseks ja renoveerimiseks ning muudeks kuludeks.

(2) Riigieelarve tulude artiklite 3500.00, 3502.00 ja 352.00 Toetused riigilt ja riigiasutustelt arvel on käesoleva seadusega sätestatud toetuse saajatel õigus kasutada vahendeid ainult vastavalt toetuse andja määratud otstarbele ja 2011. aasta jooksul. Toetuse saajate eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendite arvel tehtavate kulude järgmisse eelarveaastasse ülekandmist võib taotleda ainult toetuse andja. Erand on Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulud, mis on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata summade ulatuses.
§ 5. Kindlustushüvitiste kasutamine

(1) Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel on õigus laekunud kindlustushüvitisi kasutada ainult kahjustatud või hävinud vara taastamiseks või uue vara soetamiseks vastavalt kindlustuslepingule.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kindlustushüvitiste laekumiste arvel tehtavaid kulusid võib üle kanda järgmisse eelarveaastasse.
§ 6. Ühistranspordi korraldamise ja sotsiaalhoolekande kulude jaotamine

(1) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeeriumi regionaalministri valitsemisala artikli 4 ühistranspordi korraldamise kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister pärast 2011. aasta riigieelarve seaduse avaldamist Riigi Teatajas.

(2) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeeriumi regionaalministri valitsemisala artikli 4 sotsiaalhoolekande kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab sotsiaalminister pärast 2011. aasta riigieelarve seaduse avaldamist Riigi Teatajas.
§ 7. Õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt planeeritud kulude muutmine

Ministeeriumidel oma valitsemisala ja Riigikantseleil oma haldusala piires ning põhiseaduslikel institutsioonidel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi käesoleva seadusega õppelaenude kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt ettenähtud kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses kuluartiklite vahel majandusliku sisu järgi, teavitades sellest e-posti teel Rahandusministeeriumi.
§ 8. Riigiasutuste ümberkorraldamisel ja riigiasutuste tegevuse ümberkorraldamisel ning lõpetamisel vabanevate vahendite kasutamine

(1) Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste ümberkorraldamisel, nende tegevuse ümberkorraldamisel või lõpetamisel vähendada neile riigieelarves muudest või määramata allikatest ettenähtud vahendeid, suunates vabanevad summad Vabariigi Valitsuse reservi. Nimetatud vahendite arvel on õigus finantseerida moodustatud või ümberkorraldatud riigiasutusi ning muid riigiasutusi ümberkorraldatud tegevuste osas. Vabariigi Valitsuse reservi kaudu ei jaotata ümber asutuse materiaalse ja immateriaalse vara müügist laekunud tulu arvel kavandatavaid kulusid.

(2) Kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1 eraldatud vahendeid võib riigieelarve seaduses sätestatud tingimustel ja korras üle kanda järgmisse eelarveaastasse.
§ 9. Riigieelarvelise eraldise kasutamise leping

(1) Käesoleva seaduse kulude artikli 4 all määratud eraldiste kasutamiseks sõlmitakse riigieelarvelise eraldise kasutamise leping riigiasutuse ning eraldist saava juriidilise isiku (edaspidi eraldise saaja) vahel, kui seaduses või käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud rahandusministri määruses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu sõlmimise tingimused ja loetelu eraldise saajatest, kellega lepingu sõlmimine ei ole kohustuslik, kehtestab rahandusminister määrusega.

(3) Kui ilmneb, et eraldise saaja ei ole kasutanud eraldist lepingus sätestatud tingimustel, nõuab riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu sõlminud riigiasutus eraldise saajalt eraldise osaliselt või täielikult tagasi. Eraldise saaja peab eraldise tagasi maksma nõutud summas ja riigiasutuse määratud tähtpäevaks. Kui eraldist tähtpäevaks ei tagastata, maksab eraldise saaja tagasimaksmisele kuuluva eraldise summa jäägilt intressi määraga kuue kuu Euribor + 5 protsenti aastas. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksusega ei sõlmita eraldise kasutamise lepingut käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud eraldiste kasutamiseks.
§ 10. Välisabi sildfinantseerimine

(1) Vabariigi Valitsuse korralduse välisabi sildfinantseerimiseks valmistab ette Rahandusministeerium ministeeriumi või Riigikantselei, kelle valitsemis- või haldusalas on välisabi saajaks olev riigiasutus, põhjendatud taotluse ning taotlust toetavate dokumentide alusel. Taotlus peab sisaldama ministeeriumi või Riigikantselei kinnitust, et ministeerium või Riigikantselei on nõus tähtaegselt tagastamata vahendite kinnipidamisega oma eelarvelistest vahenditest.

(2) Kui välisabi saaja ei ole riigiasutus, võib välisabi riigi poolt sildfinantseerida vaid laenu andmise teel riigieelarve seaduse § 401 alusel, tingimustel ja korras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatakse muu hulgas piirmäärad, sildfinantseerimise vahendite tagastamise eest vastutav ministeerium või Riigikantselei, tagastamise tähtajad ning tingimused tähtaegselt tagastamata jäänud vahendite kinnipidamiseks Rahandusministeeriumi poolt vastutava ministeeriumi või Riigikantselei eelarvelistest vahenditest.
§ 11. Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seotud kulude tegemine ja muutmine ning toetuste kaasfinantseerimine

(1) Kui Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt toetuse saamine toimub riigiasutuse poolt eelnevalt tehtud kulude hüvitamisena Euroopa Liidu, rahvusvahelise organisatsiooni, välisriigi või välisriigi valitsusvälise organisatsiooni poolt ning eelnevalt tehtud kulude katteks laekub toetus Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt eeldatavasti kulude tegemisest erineval eelarveaastal, tuleb eelnevate kulude tegemiseks riigiasutusel kasutada välisabi sildfinantseerimist. Sildfinantseerimist kasutamata võib Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt riigiasutusele tema poolt 2010. aastal tehtud kulude hüvitamiseks laekunud vahendeid kasutada vastavalt tegelikule laekumisele Rahandusministeeriumi nõusolekul.

(2) Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavate toetustega seonduvate käesoleva seadusega määratud kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses artikligruppide, artiklite ja artiklite alajaotiste vahel ning sees. Struktuurivahendite tehnilise abi meetmete projektide eelarvete muutmine eelarveaasta kestel on lubatud struktuurivahendite rakendusasutuse valitsemisalas samaliigilise meetme piires.

(3) Riigiasutustel on kohustus tagada Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadava toetuse kaasfinantseerimisena kajastatavate kulude ühesugune kirjendamine riigieelarve täitmise aruandes ja toetuse andjale esitatavates aruannetes.
§ 12. Mitmeaastaste kohustuste võtmine struktuuritoetuse andmisel

Struktuuritoetuse andmisel on rakendusasutustel ja riigiasutustest rakendusüksustel õigus võtta kohustusi järgmiste aastate eelarvete arvel tingimusel, et kohustuste ja teostatud väljamaksete summaarne määr ei ületa meetme kogumahtu ja kohustuste võtmisel rakendatakse perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses sätestatud nõudeid.
§ 13. Täiendavate vahendite eraldamine aastatel 2007–2013 Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamiseks koostatavate valdkondlike rakenduskavade prioriteetsetes suundades sisalduvate tegevuste elluviimiseks

(1) Täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid (edaspidi täiendavad vahendid) eraldatakse Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamiseks koostatavate valdkondlike rakenduskavade prioriteetsetes suundades sisalduvate tegevuste elluviimiseks aastatel 2007–2015 järgmiselt:
1) inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetne suund 2 «Teadus- ja arendustegevuse inimressursi arendamine» – 5 658 866 eurot;
2) inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetne suund 4 «Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks» – 13 263 547 eurot;
3) elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 5 «Hariduse infrastruktuuri arendamine» – 72 788 687 eurot, sealhulgas mitteabikõlbliku käibemaksu hüvitamiseks 36 429 989 eurot;
4) majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 1 «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» – 60 292 745 eurot;
5) majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 2 «Eesti T&A konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu» – 83 942 777 eurot, sealhulgas mitteabikõlbliku käibemaksu hüvitamiseks 65 694 347 eurot;
6) majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 3 «Strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringud» – 92 717 169 eurot;
7) majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 4 «Regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamine» – 17 812 388 eurot;
8) majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetne suund 5 «Infoühiskonna edendamine» – 11 052 956 eurot.

(2) Eelarveaastaks eraldatavate täiendavate vahendite väljamaksete mahud määratakse vastava aasta riigieelarve seadusega. Täiendavatest vahenditest seni tehtud või kavandatud väljamaksete ja järgmiseks eelarveaastaks eelarvesse planeeritavate vahendite summaarne määr ei tohi ületada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mahtusid. Täiendavate vahendite eraldamine kajastatakse vastava aasta riigieelarve seaduses eraldiseisvatel eelarveridadel kulude all, mille raames märgitakse samal eelarvereal ka vahendite eraldamise ja kasutamise sihtotstarve.

(3) Kui täiendavad vahendid suunatakse kasutamiseks valitsusasutuste välistele juriidilistele isikutele, kajastatakse neid riigieelarve seaduses riigieelarvelise eraldisena ning nende vahendite kasutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 9 sätestatut.
§ 14. Eraldised Euroopa Liidule

Käesoleva seaduse § 1 6. osa Vabariigi Valitsus kulude artikli 452 Eraldised Euroopa Liidule arvel kulude tegemise õigus on Rahandusministeeriumil ning rahandusministri volitusel Maksu- ja Tolliametil.
§ 15. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude muutmine NATO reageerimisjõudude rahvusvahelisele missioonile lähetamise korral

NATO reageerimisjõudude rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamise korral on Vabariigi Valitsusel õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses artikligruppide, artiklite ja artiklite alajaotiste vahel ning sees.
§ 16. Luba kapitalirendi kasutamiseks

Kooskõlas riigieelarve seaduse § 29 lõikega 3 on:
1) Justiitsministeeriumil ja Siseministeeriumil lubatud uue Tallinna Vangla hoonete ja territooriumi üürimiseks sõlmida lepingud kapitalirendi tingimustel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga eeldusel, et nimetatud lepingute sõlmimiseks on andnud loa Vabariigi Valitsus;
2) Haridus- ja Teadusministeeriumil lubatud riigi haridusasutuste hoonete üürimiseks sõlmida lepingud kapitalirendi tingimustel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga eeldusel, et nimetatud lepingute sõlmimiseks on andnud loa Vabariigi Valitsus;
3) riigiasutustel lubatud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile mitterahalise sissemaksena üleantud kinnistute üürimiseks sõlmida lepingud kapitalirendi tingimustel, võtmata seejuures täiendavaid investeerimiskohustusi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ees, välja arvatud Tartu Vangla renoveerimiseks võetavad investeerimiskohustused.
§ 17. Tegevuskuludeks ning materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks planeeritud kulude muutmine

Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi käesoleva seadusega määratud kulude majandusliku sisu järgi liigenduses artikligruppide Tegevuskulud ning Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine vahel nimetatud kulude administratiivset liigendust muutmata, kui muudatuse tingib asjaolu, et konkreetse tehingu tegemise käigus täpsustunud tingimuste tõttu klassifitseeritakse tehing põhivara arvelevõtmise reeglite kohaselt teisiti, kui riigieelarve koostamisel kavandati.
§ 18. Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse muutmine

Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduses (RT I 2008, 50, 275; 2009, 34, 228) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 1. Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmine 2009., 2010. ja 2011. aastal”;

2) paragrahvi 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kuni 2011. aasta 31. detsembrini on:”.
§ 19. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmine

Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses (RT I 2010, 1, 2; 22, 108) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kõrgemate riigiteenijate kõrgeimat palgamäära indekseeritakse alates 2013. aasta 1. aprillist.”;

2) paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesolev seadus jõustub 2012. aasta 1. jaanuaril.”
§ 20. Perekonnaseisutoimingute seaduse täiendamine

Perekonnaseisutoimingute seaduse (RT I 2009, 30, 177; 2010, 38, 231) § 3 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Sünni ja surma registreerimise kui kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande kulud hüvitatakse valla- ja linnavalitsusele riigieelarvest Vabariigi Valitsuse kehtestatud ulatuses.”
§ 21. Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamine

Riigikogu liikme staatuse seadust (RT I 2007, 44, 316; 2010, 1, 2) täiendatakse §-ga 601 järgmises sõnastuses:

㤠601. Riigikogu liikme palga maksmise ajutine korraldus

Kuni 2011. aasta 31. detsembrini on Riigikogu liikme palk Eesti keskmise palga ning käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud vastava koefitsiendi korrutis, kuid mitte suurem kui 2009. aasta neljanda kvartali Eesti keskmise palga ning käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud vastava koefitsiendi korrutis.”
§ 22. Surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmine

Surma põhjuse tuvastamise seaduse (RT I 2005, 24, 179; 2010, 22, 108) § 30 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui omasteta või avalikus kohas leitud surnu kohta puudub rahvastikuregistris elukoha aadress, siis surnu vedamise kui kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande kulud hüvitatakse kohalikule omavalitsusele riigieelarvest siseministri poolt kehtestatud korras.”
§ 23. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 21 jõustub Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäeval.

Ene Ergma
Riigikogu esimees

Üksikasjad

Avaldatud: 01 jaanuar 2013

• RIIGIEELARVE SEADUS
• Seadusparandused

Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge: RT I, 28.12.2012, 9

Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.12.2012 otsus nr 208

2013. aasta riigieelarve seadus

Vastu võetud 12.12.2012

§ 1. Riigieelarve tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud (eurodes)

§ 2. Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine

(1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel on:
1) üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 280 eurot kuus vastavalt seaduse § 5 lõike 21 punktile 3;
2) kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus 38,35 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1;
3) õpilase, kes õpib keskhariduse baasil kutseõppe õppekava järgi, täiendava toetuse suurus 19,18 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1;
4) doktoranditoetuse suurus 383,47 eurot kalendrikuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 1;
5) üliõpilase vajaduspõhine õppetoetus taotleja ühe kuu sissetuleku korral kuni 70 eurot 220 eurot õppekuus, sissetuleku korral vahemikus 70,01 kuni 140 eurot 135 eurot õppekuus ning sissetuleku korral vahemikus 140,01 kuni 280 eurot 75 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 12 lõikele 2;
6) üliõpilase põhitoetuse suurus 55,93 eurot ja täiendava toetuse suurus 28,13 eurot õppekuus vastavalt seaduse § 42 lõikele 5.

(2) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel kehtestatav õpetaja lähtetoetuse suurus on 12 783 eurot.

(3) Tartu Ülikooli seaduse § 73 lõike 1 alusel kehtestatav maksimaalne arst-residendi koha maksumus on:
1) 2013. aastal ajavahemikus 1. jaanuar kuni 28. veebruar 1850,50 eurot kuus;
2) alates 2013. aasta 1. märtsist 1971,20 eurot kuus.

(4) Riiklike peretoetuste seaduse § 4 lõigete 2 ja 3 alusel kehtestatav lapsetoetuse määr on 9,59 eurot kuus ja lapsehooldustasu määr 76,70 eurot kuus.

(5) Vanemahüvitise seaduse § 3 lõike 6 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 290 eurot kuus.

(6) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatav puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr on 25,57 eurot kuus.

(7) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel kehtestatavad määrad on:
1) ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär 4474 eurot vastavalt seaduse § 19 lõikele 9;
2) tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr 2,56 eurot vastavalt seaduse § 23 lõikele 6;
3) töötutoetuse päevamäär 3,27 eurot vastavalt seaduse § 31 lõikele 1;
4) stipendiumi päevamäär 3,84 eurot vastavalt seaduse § 35 lõikele 6;
5) sõidu- ja majutustoetuse määr ühe kilomeetri kohta 0,10 eurot ja ülemmäär 26 eurot päevas vastavalt seaduse § 37 lõikele 5.

(8) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatavad määrad on:
1) toimetulekupiiri määr 76,70 eurot kuus vastavalt seaduse § 22 lõikele 11;
2) psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringsele erihooldusteenusele suunatud isiku maksimaalne omaosalus 191,73 eurot kuus vastavalt seaduse § 1119 lõikele 5;
3) ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isiku kohta 533,28 eurot kuus vastavalt seaduse § 1118 lõikele 6;
4) vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir perekonna esimesele liikmele 280 eurot vastavalt seaduse § 225 lõikele 4.

(9) Riikliku matusetoetuse seaduse § 6 lõike 1 alusel kehtestatav matusetoetuse suurus on 191,74 eurot.

(10) Sotsiaalmaksuseaduse § 21 alusel kehtestatav sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on 290 eurot.

(11) Spordiseaduse § 13 lõike 2 alusel kehtestatav olümpiavõitja toetuse määr on 650 eurot kuus.

(12) Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seaduse § 13 alusel kehtestatav riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäär on 1597,79 eurot.

(13) Riigieelarve seaduse alusel on:
1) kassareservi suurus 6 391 165 eurot ja riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimise piirmäär 1 000 000 000 eurot vastavalt seaduse § 36 lõikele 1;
2) välisabi sildfinantseerimise suurim lubatud maht 485 000 000 eurot vastavalt seaduse § 361 lõikele 1;
3) eelarvelaenu suurim lubatud jääk 2 100 000 000 eurot vastavalt seaduse § 39 lõikele 2;
4) kassalaenu suurim lubatud jääk 1 500 000 000 eurot vastavalt seaduse § 40 lõikele 2;
5) Vabariigi Valitsuse antavate laenude suurim lubatud jääk 570 000 000 eurot vastavalt seaduse § 401 lõikele 1.

(14) Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse § 23 lõike 45 alusel kehtestatav enne kohustuse tekkimist väljamakstavate struktuuritoetuste suurim lubatud määr on 136 000 000 eurot.

(15) Kooskõlas välissuhtlemisseaduse § 20 punktiga 5 ei ole vaja Riigikogus ratifitseerida välislepinguid, millest ühelgi eesseisval eelarveaastal Eesti Vabariigile tulenevate varaliste kohustuste või saamata jääva tulu maht ei ületa 3 protsenti riigiasutusele, kelle algatusel välisleping sõlmitakse, jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud kulude summast.

(16) Ülikooliseaduse § 56 lõike 18 alusel kehtestatav doktoriõppe baasmaksumus on:
1) enne 2011. aasta 1. augustit moodustatud õppekohal 9063,31 eurot;
2) pärast 2011. aasta 1. augustit moodustatud õppekohal 9510 eurot.
§ 3. Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted

(1) Tasandusfondi toetus T arvutatakse järgmiselt:
T – tasandusfondi suurus konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;

AK

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu;

AT

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud;

k

– toetustaseme koefitsient;

Cn

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv, vanurite (65+ eluaastat) arv rahvastikuregistri andmetel, kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslik pikkus (kõvakattega maanteed koefitsiendiga 0,26; tänavad 0,74; mittekõvakattega maanteed 0,047) kilomeetrites riikliku teeregistri andmetel ning hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmine arv aastatel 2006–2008 hooldajatoetuse aruandele vastavalt;

Pn

– kohaliku omavalitsuse üksuste arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe lapse, kooliealise, tööealise, vanuri, hooldatava ja hooldajateenust saava puudega isiku kohta ning kohalikest teedest maanteede ning tänavate arvestusliku pikkuse ühe kilomeetri kohta eurodes;

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse laste arvu, kooliealiste arvu, tööealiste arvu, vanurite arvu, hooldatavate ja hooldajateenust saavate puudega isikute kaalutud keskmise arvu ning kohalikest teedest maanteede ja tänavate arvestuslike koefitsientidega korrigeeritud pikkuse kilomeetrites ja iga vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud arvestusliku keskmise tegevuskulu korrutiste kogusumma eurodes;

TM

– üksikisiku tulumaksu laekumine konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses vastavalt 2010., 2011. ning 2012. aastal korrutatuna 11,57-ga ning jagatuna 11,4-ga;

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik maamaks (1,25 protsenti üldise maa ja 0,6 protsenti põllumajandusmaa maksustamise hinnast 2012. aastal), millest on maha arvatud kodualuse ja ühiskondlike ehitiste aluse maa maksuvabastuse eeldatav mõju;

RM

– konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse kohaliku tähtsusega maardlate maavarade kaevandamisõiguse tasu laekumine vastavalt 2010., 2011. ning 2012. aastal.

(2) Tasandusfondi ja käesoleva seaduse § 1 6. osa kontoga 4 kohaliku omavalitsuse üksustele ettenähtud toetusfondi (edaspidi toetusfond) jaotuse ning jaotamise ulatuse, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(3) Kui Vabariigi Valitsus ei ole eelarveaasta alguseks kehtestanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vahendite jaotust kohaliku omavalitsuse üksuste vahel, võib kuni nimetatud jaotuse kehtestamiseni eraldada kohaliku omavalitsuse üksusele alanud eelarveaasta igal kuul kuni ühe kaheteistkümnendiku eelmise aasta Vabariigi Valitsuse kinnitatud jaotuse alusel samaks otstarbeks eraldatud summast.

(4) Toetusfondist saadud vahenditega ei tohi kohaliku omavalitsuse üksus asendada oma eelarvest samaks otstarbeks tehtavaid kulusid.

(5) Toetusfondi eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jääk tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel üle kanda järgmisse eelarveaastasse samaks ettenähtud otstarbeks, kui toetuse andja ei ole kasutamata jäänud vahendite tagastamist riigieelarvesse muudel alustel ette näinud.
§ 4. Toetustest laekuvate tulude kasutamine ja tuludest sõltuvate kulude tegemine

(1) Käesoleva seaduse §-s 1 ettenähtud eelarve liigi 40 Tulud ja tuludest sõltuvad kulud vahendeid on õigus kasutada vastavalt tegelikule laekumisele ja kavandatud majanduslikule sisule. Laekunud kindlustushüvitisi on valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel õigus kasutada ainult kahjustatud või hävinud vara taastamiseks või uue vara soetamiseks vastavalt kindlustuslepingule. Eelarve liigile 40 laekunud ja eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendid on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata summade ulatuses.

(2) Riigieelarve tulude konto 35 Saadud toetused, konto 358 Saadud kodumaised toetused ja konto 359 Saadud välistoetused arvel on käesoleva seadusega sätestatud toetuse saajatel õigus kasutada vahendeid ainult vastavalt toetuse andja määratud otstarbele. Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt ja välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadavad toetused (edaspidi välistoetused) on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata summade ulatuses.

(3) Käesoleva seaduse §-s 1 ettenähtud eelarve liigi 31 Välistoetuste riiklik kaas- ja omafinantseering vahendeid on käesoleva seadusega sätestatud vahendite saajatel õigus kasutada ainult vastavalt toetuse andja määratud otstarbele. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud eelarve liigi 31 vahendid on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad eelarveaasta lõpuks kasutamata summade ulatuses.
§ 5. Ühistranspordi korraldamise ja sotsiaalhoolekande kulude jaotamine

(1) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeeriumi regionaalministri valitsemisala konto 70 Saadud siirded riigiasutustelt arvel tehtavate maantee-, vee- ja õhutranspordi korraldamise kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

(2) Käesoleva seaduse § 1 6. osa 10. jao Siseministeeriumi regionaalministri valitsemisala konto 70 Saadud siirded riigiasutustelt arvel tehtavate sotsiaalhoolekande kulude jaotuse maavalitsuste vahel kinnitab sotsiaalminister.
§ 6. Õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt planeeritud kulude muutmine

Ministeeriumidel oma valitsemisala ja Riigikantseleil oma haldusala piires ning põhiseaduslikel institutsioonidel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi käesoleva seadusega õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt ettenähtud kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses majandusliku sisu järgi, teavitades sellest e-posti teel Rahandusministeeriumi. Kui eelarves kavandatud vahenditest ei piisa õppelaenude põhiosa kustutamiseks, võivad ministeerium, Riigikantselei ja põhiseaduslik institutsioon esitada Rahandusministeeriumile põhjendatud taotluse allasutuste kaupa täiendavate vahendite eraldamiseks õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja maksudeks erisoodustustelt.
§ 7. Riigiasutuste ümberkorraldamisel ja lõpetamisel vabanevate vahendite kasutamine

Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste ümberkorraldamisel ja lõpetamisel vähendada neile riigieelarves ettenähtud vahendeid, suunates vabanevad summad Vabariigi Valitsuse reservi. Nimetatud vahendite arvel on õigus finantseerida moodustatud, lõpetatud ja ümberkorraldatud riigiasutusi. Vabariigi Valitsuse reservi kaudu ei jaotata ümber toetuste, asutuse majandustegevusest laekuvate tulude ning varude ja põhivara müügist laekunud tulude arvel kavandatud kulusid.
§ 8. Välistoetustega seotud kulude tegemine ja muutmine ning toetuste kaasfinantseerimine

(1) Kui välistoetuse saamine toimub riigiasutuse poolt eelnevalt tehtud kulude hüvitamisena, tuleb eelnevate kulude tegemiseks riigiasutusel kasutada üldjuhul välisabi sildfinantseerimist. Sildfinantseerimist kasutamata võib välistoetuse andjalt riigiasutusele tema poolt 2012. aastal tehtud kulude hüvitamiseks laekunud vahendeid kasutada vastavalt tegelikule laekumisele nende esialgselt määratud otstarbel.

(2) Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi välistoetustega seonduvate tulude ja kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses majandusliku sisu järgi. Struktuurivahendite tehnilise abi meetmete projektide eelarveid võib struktuurivahendite rakendusasutuse valitsemisalas muuta samaliigilise meetme piires.

(3) Riigiasutustel on kohustus tagada välistoetuse oma- ja kaasfinantseerimisena kajastatavate kulude ühesugune kirjendamine riigieelarve täitmise aruandes ja toetuse andjale esitatavates aruannetes.
§ 9. Mitmeaastaste kohustuste võtmine välistoetuse andmisel ja saamisel

(1) Välistoetuse andmisel on rakendusasutustel ja riigiasutustest rakendusüksustel õigus võtta kohustusi järgmiste aastate eelarvete arvel tingimusel, et kohustuste ja teostatud väljamaksete summaarne määr ei ületa toetuse andja poolt nende kasutusse antud vahendite kogumahtu.

(2) Valitsusasutustel, valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel ja põhiseaduslikel institutsioonidel on välistoetuse saamise korral õigus võtta kohustusi järgmiste aastate eelarvete arvel tingimusel, et kohustuste ja väljamaksete summaarne määr ei ületa välistoetuse kogumahtu ning välistoetuse kasutamiseks ettenähtud riikliku oma- ja kaasfinantseerimise vahendite kogumahtu.
§ 10. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude muutmine NATO reageerimisjõudude rahvusvahelisele missioonile lähetamise korral

NATO reageerimisjõudude rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamise korral on Vabariigi Valitsusel õigus teha muudatusi Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude administratiivses jaotuses ning jaotuses majandusliku sisu järgi.
§ 11. Luba kapitalirendi kasutamiseks

Riigieelarve seaduse § 29 lõike 3 alusel on:
1) Justiitsministeeriumil ja Siseministeeriumil lubatud uue Tallinna Vangla hoonete ja territooriumi üürimiseks sõlmida lepingud kapitalirendi tingimustel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga eeldusel, et nimetatud lepingute sõlmimiseks on andnud loa Vabariigi Valitsus;
2) Haridus- ja Teadusministeeriumil lubatud riigi haridusasutuste hoonete üürimiseks sõlmida lepingud kapitalirendi tingimustel Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga eeldusel, et nimetatud lepingute sõlmimiseks on andnud loa Vabariigi Valitsus;
3) riigiasutustel lubatud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile mitterahalise sissemaksena üle anda kavatsetavate või üleantud kinnistute üürimiseks sõlmida lepingud kapitalirendi tingimustel, võtmata seejuures valitsussektori eelarvepositsioonis arvestamata investeerimiskohustusi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ees.
§ 12. Tööjõu- ja majandamiskuludeks ning investeeringuteks planeeritud kulude muutmine

Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaasta jooksul muudatusi käesoleva seadusega määratud kulude majandusliku sisu järgi liigenduses kontode Tööjõu- ja majandamiskulud ning Investeeringud vahel nimetatud kulude administratiivset liigendust muutmata, kui muudatuse tingib asjaolu, et konkreetse tehingu tegemise käigus täpsustunud tingimuste tõttu klassifitseeritakse tehing põhivara arvelevõtmise reeglite kohaselt teisiti, kui riigieelarve koostamisel kavandati.
§ 13. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas kulude tegemine

Käesoleva seaduse § 1 6. osa 2. jao Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala objektide TK020001 Kõrghariduse õppetoetused, TK020002 Kutseõppe õpilaste õppetoetused, sõidusoodustused ja koolitoidu toetus, TK02003 Kõrgkoolide tegevustoetus ning TK020004 Kutseõppe riiklik koolitustellimus arvel kulude tegemisel on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus määrata kulude majanduslik sisu lähtuvalt kulude täpsustumisest sama õppetasemega õppeasutuste liikide vahel.
§ 14. Tagastatav toetus Riigimetsa Majandamise Keskusele

(1) Rahandusministeeriumil on õigus käesoleva seaduse § 1 6. osa 9. jao Rahandusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute vahendeid kasutada riigitulundusasutusele Riigimetsa Majandamise Keskus tagastatava toetuse andmiseks järgmistel tingimustel:
1) tagastatava toetuse suurus on kuni 20 000 000 eurot;
2) Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt toetuse Rahandusministeeriumile tagastamise tähtaeg on 2014. aasta 31. jaanuar.

(2) Riigimetsa Majandamise Keskus maksab tagastatava toetuse kasutamise eest tasu, mida väljendatakse intressimäärana ja mis ei tohi olla madalam intressimäärast, mida riik tasuks, kui ta võtaks Riigimetsa Majandamise Keskuse tagastatava toetusega sarnastel tingimustel laenu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagastatava toetuse suuruse ning selle väljamaksmise ja tagastamise täpsed tingimused ja korra ning toetuse kasutamise eest makstava tasu suuruse ja maksmise täpsed tingimused ja korra otsustab Rahandusministeerium.
§ 15. Tegevusala alusel määratud kulude tegemine

(1) Vabariigi Valitsusel on õigus teha muudatusi käesoleva seadusega määratud kulude tegevusala klassifikaatori COFOG liigenduses ministeeriumide valitsemisalade ja Riigikantselei haldusala ning põhiseaduslike institutsioonide vahel administratiivselt ja majandusliku sisu järgi.

(2) Ministeeriumidel oma valitsemisala ja Riigikantseleil oma haldusala piires ning põhiseaduslikel institutsioonidel on õigus teha muudatusi käesoleva seadusega määratud kulude tegevusala klassifikaatori COFOG liigenduses administratiivselt ja majandusliku sisu järgi.
§ 16. Edasiantavate maksude tulude ja kulude kasutamine

(1) Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel on kohustus edasi anda käesoleva seaduse §-s 1 ettenähtud eelarve liikide 50–59 Edasiantav maks tuluna laekunud vahendid vastavalt maksude, maksete, tasude ja lõivude tegelikule laekumisele. Eelarve liikidele 50–59 laekunud ja eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendid on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata summade ulatuses.

(2) Valitsusasutustel ja valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel on õigus kasutada käesoleva seaduse §-s 1 ettenähtud eelarve liikide 50–59 Edasiantav maks tuluna laekunud vahendeid vastavalt maksude, maksete, tasude ja lõivude tegelikule laekumisele ning kavandatud majanduslikule sisule. Eelarve liikidele 50–59 laekunud ja eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendid on järgmisse eelarveaastasse ülekantavad vastavate tulude eelarveaasta lõpuks tegelikult laekunud ja kasutamata summade ulatuses.

(3) Käesoleva seaduse §-s 1 ettenähtud eelarve liigi 51 Sotsiaalmaks, eelarve liigi 55 Aktsiisimaks ja eelarve liigi 56 Hasartmängumaks puhul on lubatud teha käesoleva seaduse §-s 1 ettenähtud kulud kontosid 70 Saadud siirded riigiasutustelt ja 71 Antud siirded riigiasutustele kasutamata.

Ene Ergma
Riigikogu esimees