Üksikasjad

Avaldatud: 23 mai 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Taivo Ruus, advokaadi-büroo Ruus, Koch & Partnerid vandeadvokaat:

** Kuidas pean toimima, et saada töövaidluskomisjoni jutule?

Kui teil on tekkinud tööandjaga vaidlus mõne töösuhteid reguleeriva seaduse, töölepingu tõlgendamise või täitmise üle ja te ei suuda vaidlust omavahel lahendada, võite valida, kas pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Kui vaidlus puudutab ebavõrdset kohtlemist, võite pöörduda ka õiguskantsleri poole.

Töövaidluskomisjon ei lahenda vaidlusi rahaliste nõuete üle, mis ületavad 50 000 krooni, selliseid nõudeid saab vaidlustada vaid kohtus.

Töövaidluste lahendamist reguleerib individuaalse töövaidluse lahendamise seadus. Avaldus tuleb esitada töötaja töökohajärgsele komisjonile kirjalikult ja kahes eksemplaris.

Avaldusse tuleb märkida nii teie kui tööandja isiku- või registrikood, elu- ja asukoht ning teadaolevad kontaktandmed. Oma nõudmine tuleb kirja panna selgelt ja ühemõtteliselt, rahalise nõude korral tuleb märkida konkreetne nõudesumma. Nõude aluseks olevaid asjaolusid ehk teile osaks saanud ülekohut tuleb kirjeldada võimalikult täpselt ja selgelt.

Avaldusele tuleb lisada dokumentaalsed tõendid, mida peate oma nõude põhjendamiseks vajalikuks, ning avaldusest peab nähtuma, millist asjaolu te mingi dokumendiga soovite tõendada. Esitada võib dokumentide koopiad, kuid komisjoni istungile tuleks originaalid kaasa võtta.

Vaidlustades distsiplinaarkaristust, töölepingut või töösuhte lõpetamist, tuleb lisada ka karistamist ja töölepingu lõpetamist tõendavad dokumendid. Kui soovite, et kuulataks ära tunnistajad, peate teatama ka nende andmed. Riigilõivu komisjonile kaebust esitades tasuma ei pea.

Tähtis on esitada kaebus töövaidlusorganisse õigel ajal, nõuete esitamiseks on enamasti ette nähtud neli kuud. Erandina saab töölepingu lõpetamist vaidlustada ühe kuu jooksul ja palga maksmise nõuet kolme aasta jooksul päevast, mil te ülekohtust teada saite või teada saama pidite.

Kui avaldus esitatakse pärast seadusega ettenähtud tähtaja möödumist, asub komisjon seda küll menetlema, ent kui vastaspool nõuab, jätma aegumise tõttu nõude rahuldamata.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 mai 2006

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla

•• Juba neljandat kuud ei saa väikefirma neli töötajat palka õigel päeval. Eelmisel kuul saime palga kätte töölepingus ette nähtud kuupäevast kümme päeva hiljem. Kas töölisel on mingeid õigusi, kui omanik ei maksa palka õigel ajal?

Tööandja on kohustatud ilma küsimata palgapäeval kogu palga välja maksma. Töötajal, kellele ei ole palka palgapäevaks makstud, on õigus nõuda töö-andjalt palgaseaduse § 35 alusel viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast, see tähendab palgast, millest maksud ja maksed on maha arvatud. Tööandja vastu, kes vabatahtlikult viivist ei maksa, võib vastava nõude esitada töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.
Kui tööandja palga maksmisega pikalt või pidevalt hilineb, võib töötaja töölepingu lõpetada töölepingu seaduse § 82 alusel tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise tõttu, teatades sellest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette. Sel juhul tuleb tööandjal lõpparves muu hulgas maksta hüvitist kahe kuu keskmise palga ulatuses.

•• Töötaja käib tihti Soomes töölähetusel ja talle makstakse lähetuse päevaraha ja tunnitasu. Nüüd soovis töötaja loobuda lähetuse päevarahast, kui temale makstaks suuremat tunnitasu. Ettevõttele ei ole see muidugi kasulik, sest lähetuse päevaraha on ju maksuvaba. Samas aga saame ka töötajast aru, kuna tunnipalk võetakse aluseks vanemahüvitise ja kunagi ka pensioni arvestamisel. Kas seadus lubab välismaal viibivale töötajale päevaraha mitte maksta? Kui töölepingus oleks töö tegemise kohaks märgitud Tallinna asemel Helsingi, kas sellisel juhul tekib oht, et töötaja peaks hoopis maksma oma tulumaksu ja sotsiaalmaksu Soomes?

Töölähetuse päevaraha ei saa liita palgale, see ei ole palgaseaduse mõttes palk. Palgaseaduse järgi säilitatakse töölähetusse saadetud töötajale töökoht, tagatakse keskmine palk ja hüvitatakse sõidu-, majutus- ja muud kulud ning makstakse päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. Seega tuleb need kõik eraldi maksta.
Kui töölepingus lepitakse kokku, et töötamise kohaks on Helsingi, siis enam töölähetusega tegemist ei ole ja päevaraha maksma ei pea, kuid sel juhul tuleb arvestada töölepingu seaduse § 26 lõiget 3, mis ütleb, et üle ühe kuu välisriigis töötamise korral peab töölepingus olema näidatud välisriigis töötamise kestus, palga maksmise vääring, välisriigis viibimisega seotud lisatasud, hüvitised ja erisoodustused ning välisriiki tööle suundumise ja tagasipöördumise tingimused, sh kindlasti sõidukulud.
Maksude ja kindlustuse küsimustega soovitan pöörduda vastava ala asjatundjate poole.

Üksikasjad

Avaldatud: 22 mai 2006

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Merike Lees

Töökuulutus on võlaõiguslik pakkumine, milles esitatud tingimustest tuleb kinni pidada ka töölepingu sõlmimisel.

Töökuulutuses toodud tingimuste näol on tegemist võlaõigusliku pakkumusega läbirääkimiste alustamiseks. Pakkumisest peab kinni hoidma, muidu on tegu valepakkumisega, rääkis Tartu Ülikooli töö- ja eraõiguse dotsent Gaabriel Tavits.

Kui tööandja kuulutas välja ühed tingimused, aga tegelikult värbas inimesi teistel kriteeriumidel, siis võib tekkida diskrimineerimisvaidlus.

"Pakkumisest taganemine ei ole tulevase tööandja poolt kõige viisakam käitumine," märkis Tavits.

Tavitsi sõnul ei tohi poole töökonkursi pealt tingimusi muuta, siis peab kuulutama välja täiesti uue konkursi.

Väldi diskrimineerimist

Oluline on vältida töökuulutuses diskrimineerivaid nõudeid - vanus, sugu, rahvus. Töökuulutuses peaks olema eelkõige objektiivsed kriteeriumid, mis on seotud konkreetse töö tegemisega.

Heli Raidve Tööõigusabi juhataja Heli Raidve sõnul tulenevad pikad ja detailsed töökuulutused Euroopa Kohtu lahendist, mis ütleb, et kõike, mida te töötajalt töös nõuate, peate te enne teatama avalikult.

"Keelenõue on põhjendatud siis, kui see on oluline kutsenõue, mis tuleneb kutsetegevuse laadist või iseloomust. Vastasel juhul on tegu ebavõrdse kohtlemisega ja see on keelatud," selgitas Raidve.

Tööandja peab suutma kõiki nõudeid objektiivselt põhjendada. Kui on tõesti vaja naist balletitruppi, siis pole probleem see ka otsesõnu välja öelda. Vaidlus tekib siis, kui nõuded ei ole esitatud mitte tööalastest kriteeriumidest, vaid muudest aspektides lähtuvalt, selgitas Tavits.

"Ma ei mõtle võlaõigusliku pakkumise peale töökuulutust koostades, kuid ma mõtlen tõsiselt kõiki neid asju, mis ma kirja panen," ütles Galvexi personalijuht Moonika Lamp. Galvex toob oma kuulutustes ära ka palganumbri, millest allapoole edasistel kõnelustel ei minda, samuti on laotöötajate kuulutuses vanusepiirang alates 18. eluaastast.

"Palga näitamine tuleb kasuks, see annab inimesele adekvaatsema ettekujutuse tööst," rääkis Lamp. "Vanusepiirangu tingib vahetustega ja öötöö, kus alaealist ei saa rakendada."

Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esinaise Raili Karjase sõnul ei ole Eestis taolisi vaidlusi töökuulutuses lubatu ja töölepingus sätestatu lahknevuse kohta olnud.

Küll aga on olnud vaidlus ebaselgelt sätestatud töölepingu tingimuste üle, mis erinesid konkursitingimustest ja polnud selge, mida tegelikult rakendatakse, selgitas Karjane.

Kokkulepe võib muutuda

"Olukorras, kus töötaja on tööle võetud, ta on kirjutanud alla lepingule, ei saa ta enam nõuda konkursitingimuste järgimist, sest pooled võisid ju hiljem töölepingus teisiti kokku leppida ja tööleping on kahepoolne kokkulepe," rääkis Raili Karjane.

Vaidlus tuleb aga siis, kui töötaja lubatakse enne lepingu sõlmimist tööle. Kui siis pakutakse tööle asunud töötajale lepingut, mille tingimused erinevad töökuulutuses lubatust, tekib vaidlus. "Inimesel on õigus nõuda lubatud tingimuste täitmist," sõnas Karjane.

Euroopa Kohus toetab töötajat
Äripäev

Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esinaise Raili Karjase sõnul annab Euroopa Kohtu lahend õiguse nõuda töölepingusse samu tingimusi, mis olid lubatud töökuulutuses. Seega pole otstarbekas töökuulutuses väga suure suuga lubadusi jagada. Kui kuulutuses on kirjas, et keevitaja saab palka 10 000 krooni, siis tal on õigus seda saada, kuigi pooled võivad töölepingus leppida kokku ka väiksemas summas. Kui aga keevitaja on tööle asunud, on tal õigus nõuda lubatud palka ja mitte nõustuda hiljem muudetud tingimustega, ütles Karjane. Töösuhte tekkimise eelses faasis tekkinud vaidluste korral saab kaevata kohtusse, töövaidluskomisjon lahendab töösuhte vaidlusi.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 mai 2006

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla

•• Kas rasedus- ja sünnituspuhkuse aeg läheb töötajal firmalt saadava puhkuse aja hulka või on töötajal õigus saada ka korralist puhkust?

Jah, on küll. Puhkuse õigust andva tööaasta hulka ei arvata ainult lapsehoolduspuhkuse ja töötaja soovil antud palgata puhkuse aega. Rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal on naine ajutiselt töövõimetu. Puhkuseseadus ütleb selgelt, et aeg, mil töötaja on ajutiselt töövõimetu, arvatakse tööaasta hulka.

•• Jäin viieks kuuks haiguslehele, kuid vahepeal müüdi firma asukohaks olnud maja maha ja ülemus mu telefonikõnedele ei vasta. Saatsin talle ka tähitud kirja, kus soovisin taas tööle asuda või leping lõpetada. Tähitud kiri tuli mulle tagasi. Tööleping on mul kehtiv tänaseni. Kuidas käituda?

Kuna töötaja on oma tööle asumise soovi tööandjale kirjalikult esitanud, viimane pole aga kokkulepitud tööd andnud, siis võib töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu saamata palka ja tööga kindlustamist nõuda.
Teine võimalus on nõuda töölepingu lõpetamist töölepingu seaduse § 82 alusel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Avalduses tuleb näidata, et rikkumine väljendub tööga kindlustamata ja palga maksmata jätmises. Kirjalik avaldus tuleks saata äriregistris näidatud tööandja aadressil arvestusega, et see jõuaks adressaadini vähemalt viis kalendripäeva enne soovitud töölepingu lõpetamise päeva. Lepingu lõpetamisel peab tööandja sel juhul maksma hüvituseks töötaja kahe kuu keskmise palga. Kui seegi avaldus postist tagasi tuleb, peab töötaja paratamatult pöörduma töövaidluskomisjoni või kohtu poole taotlusega tunnistada tema tööleping TLS § 82 alusel lõppenuks ning välja mõista nii lõpparve kui ka keskmine palk lõpparve maksmisega viivitatud aja eest.
Lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga maksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle tema ühe kuu keskmise palga. Kõik postikviitungid ja tagasi tulnud kirjad tuleks tõenditena lisada töövaidlus- või hagiavaldusele.