Artiklid

«Ettevõtjad varusid talvel raha selleks, et maksta väga suuri energiaarveid, aga neid ei tulnud,» ütles Uusküla. Seega võib eeldada, et ettevõtetel on nüüd vaba raha, mida kasutada investeeringuteks, selgitas ta.

Ta lausus, et talv oli erakordselt soe ning seetõttu on energiahinnad langenud. Abi on olnud ka valitsuse meetmetest, mis on eratarbijatele ja väikeettevõtjatele hinda alandanud.

Edasi ioe: https://majandus.postimees.ee/7732954/luminori-peaokonomist-palgad-kasvavad-kiiremini-kui-hinnad

Kui statistikaamet teeb kokkuvõtteid tööturumuudatuste kohta, on kõrge palga poolest esiotsas ikka info ja side ning finants- ja kindlustustegevus. Neile järgnevatest tegevusaladest on üks 2022. aasta võitjatest kindlasti mäetööstus. Milliste ametite esindajad ja kui palju mäetööstuses teenivad?

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/kui-tasuv-karjaar-maetoostuses

 

Täna õhtul kell 16.30 hakkavad osad Wolti kullerid Tartus streikima. Hiljuti toimus samal põhjusel streik ka Soomes.

Jaanuari lõpus kirjutas Ärileht toona Soomes toimunud Wolti kullerite streigist, kuna töötajad ei olnud rahul uute lepingu tingimustega.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120155658/eesti-wolti-kullerid-hakkavad-tana-streikima-saame-senisest-palju-vaiksemat-tasu

Kas tööandjal on õigus nõuda töökuulutuses eesti keele oskust emakeelena? Lisaks sellele, kas tööandjal on õigus nõuda töötajalt mõnda võõrkeele oskust, küsib lugeja.

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust. Kui töökuulutuses on eesti keel nõutav emakeelena, siis see võib viidata diskrimineerimisele rahvuse alusel. Korrektne oleks keelenõuded kirjeldada konkreetseks tööks vajaliku keeletasemega (näiteks eesti keele oskus C1 tasemel).

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120156498/jurist-vastab-kas-tooandjal-on-oigus-nouda-tookuulutuses-eesti-keele-oskust-emakeelena

Keskeas ette võetud karjääripööre võib viia senisest alast hoopis teise suunda ning tuua lausa uue hingamise. Näiteks on infotehnoloogia valdkonnas endale täiesti uue maailma leidnud nii dirigendi- kui õpetajaharidusega inimesed, kes töötavad nüüd ainulaadsetes ametites.

„Levinud kuvand on see, et kui töötad IT-ettevõttes, siis oled programmeerija, keda saab kõiksuguste arvutimurede korral appi kutsuda,“ sõnab ettevõttes Microsoft Eesti arenduskeskuses töötav Kaie Sauga. „Tegelikult on see ala palju laiem – selleks et asjad jookseks, on vaja märksa rohkem toetusfunktsioone.“

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120102572/taitsa-teisest-ametist-it-sektorisse-toole-moni-kutsub-seda-keskeakriisiks-mina-selgusemomendiks