Artiklid

Agne Narusk

Kas maks­ta su­vel koondamishüvi­tist vana või uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jär­gi?

Üle­mi­nek ühelt töö­le­pin­gu­sea­du­selt tei­se­le on kaa­sa too­nud kum­ma­li­si tõlgen­du­si ja ka töö­ta­ja­te pet­mist. Kui esi­me­se võib tead­ma­tu­se süüks aja­da, siis tei­sel ju­hul ka­su­ta­vad tö­öand­jad uut sea­dust en­da­le sood­sa­ma töö­le­pin­gu väl­jap­res­si­mi­seks.

Ees­ti kau­ban­dus-töös­tus­ko­ja ju­ris­ti Mait Palt­si tä­he­le­pa­ne­kul on pal­jud tö­öand­jad võtnud nõuks tea­ta­da ini­mes­te­le koon­da­mi­sest et­te va­na sea­du­se jär­gi, kuid kui koon­da­misp­äev jõuab kät­te pä­rast 1. juu­lit, maks­ta hüvi­tist uue sea­du­se ko­ha­selt.
Keh­ti­va töö­le­pin­gu­sea­du­se (TLS) jär­gi peab tö­öand­ja maks­ma koon­da­mishüvi­ti­seks ka­he ku­ni nel­ja kuu töö­ta­su (ole­ne­valt töö­ta­ja staaÏist), uue sea­du­se jär­gi ise vaid ühe kuu töö­ta­su (staaÏika­te­le mak­sab ühe­kuu­list li­sa töö­tu­kas­sa).
„Te­ge­li­kult po­le siin üld­se vaid­lus­mo­men­ti, sest uue töö­le­pin­gu­sea­du­se pa­rag­rah­vi 131 lõige 2 ütleb sel­gelt, et va­na sea­du­se ajal alus­ta­tud toi­min­gud tu­leb ka sa­ma sea­du­se jär­gi lõpe­ta­da,” sel­gi­tas Palts. „Tei­si­ti käi­tu­mi­ne on sea­du­se­rik­ku­mi­ne.”
Ka sot­siaal­mi­nis­tee­rium ei näe siin ka­he­ti mõist­mist. „Mi­nis­tee­rium on eran­di­tult and­nud sei­su­ko­ha, et toi­min­gu­le, seal­hul­gas koon­da­mi­se­le, mi­da on alus­ta­tud 1992. aas­ta TLS-i alu­sel en­ne käe­so­le­va aas­ta 1. juu­lit, tu­leb lõpu­ni ko­hal­da­da sa­ma TLS-i, ole­ne­ma­ta sel­lest, mil­lal koon­da­mi­ne te­ge­li­kult lõpu­le viiak­se,” ütles sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi tö­öa­la ase­kants­ler Eg­le Kää­rats. „See tä­hen­dab, et kui koon­da­mis­tea­de an­tak­se töö­ta­ja­le kät­te 30. juu­nil, tu­leb see lõpu­ni viia 1992. aas­ta TLS-i alu­sel. 1. juu­list alus­ta­tud koon­da­mi­sed käi­vad täies ma­hus uue töö­le­pin­gu­sea­du­se alu­sel.”

Teadmatuse ärakasutamine

Kuus tun­di nä­da­las tö­öins­pekt­sioo­ni nõuan­de­te­le­fo­ni­le vas­ta­va ju­ris­ti Hel­ve Toom­la sõnul tu­leb iga kord ne­li-viis sel­list kõnet, kus he­lis­ta­ja küsib, kas uue töö­le­pin­gu­sea­du­se tu­lek nõuab tões­ti ju­ba prae­gu uue töö­le­pin­gu sõlmi­mist. „Väide­tak­se, et seda nõuab uus töö­le­pin­gu­sea­dus,” ütles Toom­la. Kõik muu­da­tu­sed, ka näiteks uue katseaja kehtestamine, tee­ni­vad üht ees-mär­ki: kui tu­leb koon­da­da, peab se­ni­sest vä­hem hüvi­tist maks­ma. Nii keh­ti­va kui ka uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jär­gi, mis peaks jõus­tu­ma 1. juu­lil, saab keh­ti­va töö­le­pin­gu tin­gi­mu­si muu­ta üks­nes pool­te kok­ku­lep­pel, rõhu­tas Toom­la.

Ka personalitöötajad segaduses

•• Tamrex Ohutuskeskuse personalijuht Egle-Riin Volke tunnistas, et temagi juurdles oma ametikaaslastega selle küsimuse üle, kas neil, kes saavad koondamisteate kätte enne 1. juulit, on hüvitist õigus saada varasema või juba uue kehtiva seaduse järgi. „Nüüdseks olen selle välja uurinud,” ütles ta. Oma ettevõttes peab ta prioriteediks töökohtade säilitamist ning lisab, et kui ettevõte hakkab teenima liigset miinust, peaks esmalt pakkuma palkade ja tööaja vähendamise kokkulepet.

Koondamishüvitis

Kehtivas töölepinguseaduses:

•• töötanud sama tööandja juures kuni viis aastat – kahe kuu keskmise palga ulatuses;
•• töötanud viis kuni kümme aastat – kolme kuu keskmise palga ulatuses;
•• töötanud üle kümne aasta – nelja kuu keskmine palk;

Uues töölepinguseaduses:

•• töötanud alla ühe aasta – ühe kuu töötasu;
•• töötanud üks kuni viis aastat – ühe kuu töötasu;
•• töötanud viis kuni kümme aastat – ühe kuu töötasu + ühe kuu töötasu töötukassast;
•• töötanud kümme aastat ja rohkem – ühe kuu töötasu + kahe kuu töötasu töötukassast;
•• töötanud 20 aastat ja rohkem – ühe kuu töötasu + kolme kuu töötasu töötukassast (kui tööleping lõpetatakse enne 1. jaanuari 2015).

Allikas: www.eakl.ee

Kommentaar

Ira Songisepp,
töötukassa juriidiline osakond

1. juulist jõustuva töötuskindlustuse seaduse järgi saab staaÏi-kamale töötajale koondamis-hüvitise teist osa taotleda töötukassalt tööandja, mitte aga töötaja ise. Selleks peab tööandja viie kalendripäeva jooksul töösuhte lõpetamisest esitama töötukassale avalduse. Töötukassa kontrollib esitatud andmeid ja tal on õigus nõuda tööandjalt tõendavaid dokumente (nt tööleping, ülesütlemisavaldus). Hüvitist ei maksta, kui inimesele teatati töölepingu lõpetamisest enne 30. juunit. Töötukassa saadab põhjendatud otsuse nii tööandjale kui ka töötajale. Kui töötaja ei olnud enne otsuse saamist teadlik, et tööandja on tema õigusi rikkunud, võib ta pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Politsei algatas kuu hakul väärteomenetluse seadusevastaselt tegutsenud «tööotsija kuumliini» nimelise tasulise telefoninumbri (900 7000) pidaja suhtes, kes lubas kopsaka summa eest aidata tööd leida.

Paraku sai juba märtsis telefoniliini reklaami ilmudes kiirelt selgeks, et 100 krooni pluss käibemaks ja operaatoritasu ei pruugi töökohta tagada: liini infonumbrile vastanud noormees selgitas, et selle raha eest saab inimene üles lugeda oma andmed ja võib siis pakkumist ootama jääda.

Lääne politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna infojuht Kristi Mägi ütles Tarbija24.ee-le, et politsei algatas 1. aprillil väärteomenetluse karistusseadustiku paragrahvi 372 tunnustel, mis käsitleb tegevusloata ja keelatud majandustegevust.

Lääne politseiprefektuuri kommunikatsioonibüroo vanemspetsialist-infojuht Ülle Laas täpsustas täna, 14. aprillil, et helistades telefonile 9007000 saab vastuseks, et valitud number ei ole kasutusel, seega tasulisele tööotsimise infoliinile helistada enam ei saa.

«Selle infoliini taga tegutses äriregistris registreeritud firma, kuid majandustegevuse registris, mis on tööturuteenuse osutajale kohustuslik vastavalt tööturuteenuste ja- toetuste seaduses § 38 lg 1 alusel, ei ole ta registreeritud,» selgitas Laas.

Lisaks ei ole selline tasuline tööotsimise teenuse pakkumine iseenesest Laasi sõnul samuti seaduse silmis lubatud: «töövahenduse eest tasu võtmise keeld on sätestatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduses § 12 lg 2, selle pärast on ka politsei alustanud väärteomenetlust».

Kahtluse korral uuri tausta

Kaebusi kõnealuse teenuse kohta pole politseile Mägi sõnul laekunud. Tarbijakaitseamet soovitas siiski juba liini tekkides tööotsijatel sarnaste tasuliste liinide kasutamisest hoiduda.

«Taolisi reklaame kohates peab enne kindlaks tegema, kes on teenusepakkuja ning kindlasti enne teenusega liitumist helistama viidatud infonumbrile. Kui viimane ei anna tarbijale soovitud või piisavat informatsiooni, oleks tark tegu taoliste teenustega end mitte siduda,» ütles ameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna peaspetsialist Kadri Kauksi.

Tasulise telefoniliini taga peituva firma nime ei saa politsei menetluse huvides avalikustada. Samuti ei õnnestunud firma nime teada saada ka märtsikuus «tööotsija kuumliini» infotelefonile helistades.

Karistusseadustiku paragrahv 372 järgi karistatakse majandustegevuse eest valdkonnas, mille kohta kehtis erikeeld, samuti tegevusloata, litsentsita, registreeringuta või tunnustamata ettevõtte kaudu tegutsemise eest valdkonnas, kus tegevusluba, litsents, registreering või ettevõtte tunnustamine on nõutav, rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

Marina Lohk ,
Siiri Erala

Andres Reimer

Tänavuse aasta lõpuks saadetakse tänavale iga kuues tööeas eestlane, kuid valitsuse ja teadlaste hinnangul pole äkilist kriisikava vaja.

„Eesti ettevõtted teevad üldiselt õigeid asju, kuid neid ei osteta,” väidab peaministri majandusnõunik Aare Järvan. Nõnda võib öelda, et Eesti tööinimene on väga tubli, aga tema teeneid lihtsalt ei vajata.

Rahandusministeeriumi eelmisel nädalal avaldatud majandusprognoos maalib tulevikust sünge pildi. Kui praegu vireleb Eestis tööta ligi poolsada tuhat inimest, siis järgnevaks kaheks aastaks kujuneb nende hulk eri hinnangute järgi mitu korda suuremaks. Alles 2012.–2013. aastaks oodatakse paranemise märke.

„Sellises olukorras on oluline töötajate ümberõpe ja ettevõtete suunamuutus,” räägib Järvan. „Kuid rahmeldama ei tohi hakata, sest nõudlus on langenud igal pool ja järsk muutus ei pruugi olla õige.”

Linn haaras härjal sarvist

Nojah, kui 600 000 inimese jaoks on endiselt töö olemas, siis 100 000 töötut pole mingi katastroof.

Üksnes Edgar Savisaare juhitav Tallinn reageeris rahandusministeeriumi ennustusele hoovõtuta. Eelmise nädala lõpuks avaldati Tallinna elanikele ja ettevõtjatele mõeldud abipakett, mis näeb kahe aasta jooksul ette 311 miljoni kroonist süsti. Savisaar lubab pealinnas luua 5500 uut töökohta, millest üle poole on sotsiaalsed töökohad. Näiteks palgatakse miinimumpalga eest trollidesse ja trammidesse piletimüüjad.

Võiks oodata, et ka riik viib töötud labidate ja kirkadega Tallinna–Tartu maanteed ehitama. Tavapärases ettekujutuses tähendab suure hulga töötute hõivamiseks kasutatav hädaabitöö vähe mehhaniseeritud ja odavat tööd.

„Riik ei tohiks laialdase abitööde pakkumisega võtta suurt hulka töötuid oma palgale, sest kui ettevõtjatel õnnestub midagi tegema hakata, siis on nendel raskem töökäsi leida,” ütleb Järvan.

Tallinna kriisikava hõlmab mitmeid juba riigi poolt tagatavaid meetmeid ja sellise kava koostamine on jõukohane igale omavalitsusele, tõdeb sotsiaalministeeriumi asekantsler Egle Käärats. „Pealinna suhtekorraldusmeeskond tegi oma töö ära kõigist paremini,” tunnistab Käärats.

Riigil on tänu Euroopa Liidu kaasrahastamisele piisavalt vahendeid, et tööta jäävaid inimesi kriisist üle aidata. Muretsemiseks pole põhjust. Meetmete pakett jaguneb mitme ministeeriumi vahel, mistõttu seda ei suudeta lihtsalt nii kiiresti ja efektselt lauale lüüa. Majandusministeerium koondab investeeringute ja ekspordi toetamise kavad. Haridusministeerium eraldab suuri summasid elukestva õppe ja täienduskoolituse tagamiseks. Sotsiaalministeeriumi eesmärk on tööta jäänud inimesed võimalikult kiiresti hõivesse tagasi tuua. Selleks pikendatakse tööturukoolituse kestust seniselt ühelt aastal kaheni. Samuti kaasatakse kutsekoolid töötute õpetamisse.

„100 000 töötut on käkitegu,” väidab Tallinna tehnikaülikooli majandusprofessor Kaarel Kilvits. „Kümme aastat tagasi juba nägime seda.”

Kui sajandivahetuse tüüpiline töötu oli 45–50-aastane tehnilise kõrgharidusega vene naine, siis nüüd noor hariduseta eesti maapoiss, kes on töötanud viimased neli-viis aastat ehitusel. Ta on terve ja tugev, kuid tal on naine, väike laps, laenuga ostetud korter ja tõenäoliselt ka mürakas džiip – raha aga pole. „Selline ehituspoiss on muidugi palju plahvatusohtlikum kui viiekümnendates vene proua,” tõdeb Kilvits. „Kui tema sai varem ehitusel 30 000 krooni kuus, siis nüüd võtaksin mina ta 8000 krooniga kuus oma suvilat kõpitsema.”

„Vaatamata väga kiiresti kasvavale tööpuudusele valitseb ühiskonnas praegu suhteline rahu,” tõdeb Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Jüri Kõre. „Eelmise suure tööpuuduse ajal oli pinge praegusega võrreldes palju suurem.”

Tallinna kriisikava saab Kõrelt kiitva hinnangu. Kuigi paljut sellest pole võimalik ellu viia, on praegused võimalused koondatud ühele paberile, mis annab arusaadava pildi linna võimalustest.

Peaga töötamist tuleb õppida

Eestil on Kõre selgituse järgi varuks küllalt palju vahendeid, et kaitsta ennast maailmamajanduse tormihoogude eest ja pehmendada vohava tööpuuduse tagajärgi. Näiteks riigile kuuluv Eesti Energia ja kohalikele omavalitsustele kuuluvad katlamajad saavad loobuda kavandatud hinnatõstmisest.

„Majanduse ümberkorraldamine ongi võimalik üksnes tänu pankrottidele ja töötusele,” lausub Mainori kõrgkooli ettevõtluse instituudi direktor Andres Arrak. „Majandus tuleb seniselt odavalt allhankelt ümber korraldada, kuid selleks et inimesed hakkaksid kätega töötamise asemel peaga töötama, tuleb neid õpetada.”

Lääne ülikoolide campus’ed kihavad tänu ümber- ja täiendusõppe programmidele suvi läbi, kuid Eesti ülikoolilinnakutes valitseb tühjus, sest paindumatu riigihankesüsteem ei võimalda koolidelt kursusi tellida.

Töötuks jäänu olukorra muudab teravaks, et erinevalt Ameerikast ei vabane raskustes laenumaksja Eestis oma kohustustest, kui loovutab oma kodu pangale, vaid peab turuhinna langusest tingitud hinnavahe ise kinni maksma.

Eestlased pole Arraku sõnul loomu poolest tänaval demonstreerijad. Kui aga riigikogu valimised satuvad töötuse tippnäitajatega samale ajale, siis kriisi lainel võivad populistid ja meeleavalduste õhutajad mõjule pääseda.

Kommentaar

Harri Taliga
ametiühingute keskliidu esimees

Kuna hõivatute arv sõltub eelkõige sellest, kui paljudele inimestele pakuvad tööandjad tööd, siis aitab tööpuudusega võidelda ettevõtjate kindlus tuleviku suhtes. Võimatu on pakkuda kiireid lahendusi andvaid imeretsepte või patentravimeid.

Riik saab teha kahte asja. Esiteks viia ellu programme, mis elavdaksid majandust, ning teiseks korraldada tööturukoolitust, mis aitaks vähendada tööturul ilmnevat lõhet tööjõu oskuste ja ettevõtete poolt soovitud oskuste vahel.

Paraku pole Eesti esimeses osas kuigi palju ära teinud: siseturu nõudlust toetavaid meetmeid, näiteks tarbimismaksude langetamist, praktiliselt ei rakendata ning riigieelarvet koostades suurendati teatud teenuste-kaupade käibemaksu. Ekspordi toetuseks mõeldud sammud ei saa kiiret tulemust anda.

Tööturukoolitusele pöörati viimasel kümnendil, kui majandus kasvas keskmiselt ligi 9% aastas, ebapiisavat tähelepanu ja selles valdkonnas ilmnevate kitsaskohtade lahendamine nõuab omajagu aega.

Kindlasti saaksid ettevõtted aidata tööpuudust leevendada, kui tööd korraldades loobutaks ületundidest ja palgataks lisainimesi või rakendataks ühe töökoha jagamist mitme inimese vahel.

Kõigi tunnuste kohaselt on praegu tegemist tsüklilise majanduskriisiga, mis määrab ka tööpuuduse põhiolemuse. Ühtlasi võib selles olulisel kohal olla ka struktuurne aspekt: kui teatud tegevusalad ei ole enam konkurentsivõimelised, siis paratamatult väheneb või lausa kaob nõudlus nendega seotud ametite järel.

Kommentaar

Aili Sakkeus
Tallinna täiskasvanute gümnaasium

Meie juurde tulevad 9. ja 12. klassi lõpetajad, kellel me aitame sobivamas haridustees selgusele jõuda. Kui varem sooviti leida eriala, mis sobiks harjumuste või hobidega, siis nüüd küsitakse, kas õpitava ametiga ka kümne aasta pärast tööd saab. Praegu saame kasutada prognoosi, mis on tehtud aastani 2018, kuid on nüüd lühikese ajaga vananenud.

Noortel on tekkinud üks uus probleem – hirm elus toimetuleku pärast. Tõenäoliselt sunnivad naabrite, tuttavate ja sugulaste ebaõnnestumised noori ka iseendas kahtlema. Meie püüame siis panna suuremat rõhku just iseenda tugevate ja nõrkade külgede äratundmisele. Üha olulisemaks muutuvad mitte niivõrd konkreetsed ametioskused, kuivõrd käitumine, oskus ennast müüa.

Tänasel, 9. aprilli valitsuse istungil otsustati eraldada raha nelja uue tööharjutuskeskuse loomiseks Tabiveres, Kohtla-Järvel, Palamusel ja Palal.

Valitsus täiendas Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtu Eesti riikliku arengukava Sotsiaalministeeriumi ja tööharjutuskeskuste investeeringute osa. Muudatus võimaldab rahastada nelja tööharjutuskeskuse projekti kogusummas 5 273 803 krooni.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on tööharjutuskeskuste loomine Eesti eri paigus ülimalt oluline. „Tööharjutuskeskused pakuvad inimestele võimaluse käia koos, osaleda erinevatel koolitustel, hoida ja täiendada tööoskusi,” ütles minister. „Väga tähtis on, et töötu inimene ei jääks üksi, vaid tuleks kodust välja, küsiks nõu ja tuge. Selleks pakub tööharjutuskeskus häid võimalusi,” lisas Pevkur.

Tööharjutus on tööturuteenuste ja –toetuste seaduse alusel töötule tööharjumuse taastamiseks või esmase tööharjumuse omandamiseks osutatav tööturuteenus. Tööharjutuse eesmärk on töötu ettevalmistamine töölkäimiseks. Tööharjutuse teenus on mõeldud eeskätt neile, kes on olnud tööturult eemal väga pikka aega. Kuigi tööturuteenuste ja –toetuste seadus võimaldab teenust osutada töötuna arvel olevatele inimestele, on projektide raames pakutud tööharjutust ka näiteks mitteaktiivsetele inimestele ning ka neile pikaajaliselt töötutele, kes ei ole end Tööturuametis töötuna arvele võtnud.

Lisainfo:
Eelmisel sügisel toetati kümne kohaliku omavalitsuse tööharjutuskeskuse loomist. Sügisel antud toetuse kogumaht oli ligi 15 miljonit krooni. Seoses struktuurivahendite perioodi pikendamisega poole aasta võrra, saavad see kevad tööharjutuskeskuste loomiseks toetust täiendavalt neli kohalikku omavalitsust.

Eli Lilles
Pressiesindaja
+372 62 69 321
+372 56 988 110
eli.lilles|ä|sm.ee
www.sm.ee

Praeguse kriisi ajal räägitakse palju koolitusest ja ümberõppest. Mis ametitest ja oskutest on teie firmas puudus?

Enn Saar
AS-i MicroLink Eesti juhatuse esimees

•• Infotehnoloogiasektori vaatenurgast on praegu kõige teravam puudus rahvusvahelise kogemusega müügispetsialistidest ja turundusspetsialistidest ning projektijuhtidest. Infotehnoloogia on globaalne ärivaldkond, kus ekspordi suurendamiseks tuleb müügi- ja turundustegevustele süsteemselt läheneda. Teisalt näeme me mitmetes majandusvaldkondades infotehnoloogia kasutamise võimalusi, mis aitaksid kaasa ettevõtete efektiivsuse kasvule. IT-lahenduste kasutuselevõttu takistab aga omakorda asjolu, et inimestel puudub kogemus ja oskus infotehnoloogia kasutamiseks ettevõtte igapäevatöö lihtsustamisel.

Lembit Lump
AS-i Kodumaja juhatuse esimees

•• Kui te oleksite esitanud mulle selle küsimuse kaks aastat tagasi, oleks vastuse andmine olnud lihtne. Seda, mis oli defitsiitne kaks aastat tagasi, on praegu suures ülekülluses. Samal ajal ei saa öelda, et personali puhul ei oleks millestki puudus. On, kuid seda ei ole lühikoolituste ja ümberõppega võimalik lahendada. Ma pean silmas suhtumist töösse, tööandjasse, klientidesse; kohusetunnet ja distsipliini; arusaamist, et kulutada saab raha, mis on tööga välja teenitud; ambitsiooni olla oma ala parim; koostöövalmidust. Kui koolitusprogrammid suudaksid mõjutada inimestes neid omadusi, siis kõik muud ametioskused jäävad inimestele iseenesestki külge.

Andrus Hiiepuu
Elisa juhatuse liige

•• Häid spetsialiste ei ole kunagi liiga palju. Seda nii Elisa vaatenurgast kui ka tööturu üldisest seisukohast. Siiski, oleme läbi aegade puudust tundunud headest infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonna spetsialistidest ning kahjuks peab tõdema, et ka praegune olukord tööturul ja kasvav töötus ei ole seda probleemi lahendanud. Kuna oskused ja teadmised, mille järele konkreetselt Elisa puudust tunneb, on omandatavad pikaajaliste õpingute ja töökogemusega, siis lühiajaline ümberõpe, täiendusõpe ega koolitus ei anna kahjuks piisavalt head tulemust.

Liina Oks
Sampo Panga personalidirektor

•• Sampo Pangas ei ole hetkel täitmata ametikohti, katame oma vajadused sisemiselt oma kompetentsete töötajatega. Põhjalikult ja veidi teise nurga alt tegeleme praegu kliendisuhete vajadusest tulenevalt suhtlus- ja teeninduskoolituste pakkumisega. Eri olukordade läbiarutamine on põhiteema, sest kliendi nõustamine on praegu olulisemgi kui headel aegadel.

Ümberõppe vajadus on tulenenud ka eelmise aasta lõpus vastu võetud seadusemuudatustest (saneerimisseadus ja töölepinguseadus). Koolituste planeerimisel peame silmas ka juhte, nemad on võti töötajate arengu ja ümberõppega seotud tegevuste koordineerimisel.