Artiklid

Töötukassa nõukogu ei toetanud ametiühingute ettepanekut vähendada töötuskindlustusmaksu töötajale 2,8 protsendilt 2 protsendile.

Töötukassa nõukogu nõukogu otsustas täna teha valitsusele ettepaneku jätta töötuskindlustusmaksu määr järgmisel aastal samaks.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles täna pressikonverentsil, et kuigi töötute juurdekasvu tempo peaks järgmisel aastal hakkama kahanema, on selline otsus vajalik töötukassa reservide säilitamiseks.

"Tuletan meelde, et kevadel vastu võetud töölepinguseaduse muudatustega ei kaotatud töötaja vabatahtliku töölt lahkumise hüvitist mitte ära, vaid selle jõustumine lükati edasi 2013. aastasse. Seega tuleb meil arvestada, et aastal 2013 langeb töötukassale oluline lisakoormus," ütles ta.

Samuti on maksemäära säilitamine Pevkuri sõnul vajalik võimalike tagasilöökide puhuks 2010. aastal, kuna majanduskeskkonna arenguid on raske prognoosida ning seni pole ka väga selget teadmist, mis tööturul täpselt toimuma hakkab.

Pevkur kinnitas, et ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga jäi täna töötukassa nõukogus
hääletamisel eriarvemusele, pooldades seisukohta, et töötaja maksumäära tuleks vähendada.

Taliga hinnangul tohiks töötuskindlustusmaksu tõsta aasta keskel ainult erandkorras ning juhul, kui tekib vajadus kulude katmiseks, tuleb võtta kasutusele töötukassa reservkapital.

Taliga sõnul tahab valitsus maksu tõstmisega parandada riigi eelarvepositsiooni, töötukassa reservkapitali aga tänavu kasutatud pole.

Pevkur märkis, et töötukassa kasutab tänavu varasematel aastatel töötuskindlustusmaksetest kogunenud kolme miljardi kroonisest reservist ära umbes kolmandiku, kuid 300 miljoni kroonise kohustusliku reservkapitali kallale minek oleks vast liiga drastiline abinõu.

Töötukassa reservkapitali suuruseks on vähemalt 10% töötukassa varade mahust. Reservkapitali võib kasutusele võtta ainult erandkorras nõukogu otsusega.

Kehtiv töötuskindlustusmakse määr on 4,2%, millest 2,8% tasub töötaja ja 1,4% tööandja.

Tänavu juunist tõusis töötuskindlustusmaks kolme protsendini, kuid valitsuse kinnitusel ei olnud see piisav, et töötukassal ei tekiks rahaprobleeme. Seega tegi töötukassa nõukogu maksemäära tõsta. Enne juunit oli töötuskindlustusmaks vaid 0,9%.

Allikas: uudised.err.ee

Riik leevendas 1. juulist alaealiste töökeeldu ja teatud tööpiiranguid, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Liis Naaber ajakirja Eesti Töötervishoid värskes numbris.

1. juulist võib lapsevanem töölepingut nõuda juba 7-aastasele lapsele, kes teeb kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal. Riik põhjendab töölepingu sõlmimise lubamist nii väikeste laste puhul sellega, et erinevalt võlaõiguslikust lepingust tagab tööleping alaealisele seadusega kehtestatud suurema kaitse (nt lühem tööpäev) ja riikliku järelevalve töötingimuste üle.

Mis töid täpselt alaealine teha tohib, loetleb valitsus (VV 11.06.2009 määrus nr 93 „Alaealisele lubatud kerged tööd”) küll, kuid nimekirjal on suunav iseloom ning alaealine võib teha ka muid jõukohaseid ja riskianalüüsi järgi tervisele ohutuid töid, mida määruses nimetatud pole.

Alaealistele terviseohu tõttu keelatud tööd on loetletud teises määruses (VV 11.06.2009 määrus nr 94 "Töökeskkonna ohutegurid ja tööd, mille puhul alaealise töötamine on keelatud”), mida on varasemaga võrreldes samuti täiendatud. Juurde on toodud praktikatööle kehtiv erand: kutseõppepraktikal tohib õpilane töölepingu korral ja juhendaja järelevalve all teha alaealistele keelatud töid.

Täpsustatud on alaealistele keelatud tööde näitlikku loetelu. Näiteks ei tohi alaealine töötada mehaanilise lõikuri ega pürotehniliste toodetega, samuti varisemisohtlikel lammutustöödel jne. 1. juulist aga võivad alaealised töötada näiteks loomaaias (kuid mitte kokku puutuda metsikute või mürgiste loomadega), samuti tohivad alaealised nüüd koristada tualettruumi. Kui ilmneb mõni määruses nimetamata risk alaealise tervisele, siis ei tohi alaealist tööle lubada.

Värskeid töötervishoiuteemalisi artikleid loe ajakirjast Eesti Töötervishoid 3, 2009. Vanemaid artikleid vt www.tootervishoid.ee.

Urmas Kõrgesaar
Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat

Töötajate usaldusisiku seadus komplitseerib suuremale tööandjale töölepingu ülesütlemise.

Uus töölepingu seadus (TLS) on kehtinud üle 3 kuu. Selle aja jooksul on töötukassa koostatud statistika andmetel ennast töötuna registreerinud ligi 6 000 isikut, kes on eelmisest töökohast koondatud. Suurele osale koondatutest on tööleping üles öeldud TLS paragrahv 89 lg 1 alusel ja põhjusel, et töösuhte jätkamine töölepingus kokkulepitud tingimustel muutus üldise töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu võimatuks.

TLS paragrahv 90 sätestab tingimused, mille alusel hinnatakse, kas ettevõttes töölepingute lõpetamisel üheaegselt mitme töötajaga on tegemist töölepingute kollektiivse ülesütlemisega. Juhul, kui nii on, peab tööandja juba enne kollektiivse ülesütlemise otsustamist asuma konsulteerima töötajate usaldusisikuga või usaldusisiku puudumisel töötajatega vastavalt TLS paragrahvis 101 sätestatule.

Kui töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja poolt majanduslikel põhjustel või ka töökorralduse muudatuste sisseviimisel lähtuda ainult TLS-st siis on oht asuda seisukohale, et töötajate informeerimine ja konsulteerimine ei ole kohustuslik, kui näiteks koondatakse töötajaid vähem kui TLS paragrahv 90 lg 1 sätestab. Selline seisukoht, aga ei arvesta kõigi asjaoludega ja võib viia ülesütlemise vaidlustamise korral töölepingu ülesütlemise tühistamiseni.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4468/arv_kolumn_446801.html
(originaalartikli viitelt).

Täna kogunenud Eesti Töötukassa nõukogu otsustas teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku kehtestada 2010. aastaks töötuskindlustusmakse määr senisel 4,2% tasemel – töötajale 2,8 % ja tööandjale 1,4%.

Ettepaneku poolt jätta maksemäär samale tasemele oli neli ja vastu üks nõukogu liige.

Agne Narusk

„Teeme ära!” mõttetalgute tulemusena koondusid juhutööotsad internetis ühte kohta.

„Puud vajavad riita ladumist? Lehed riisumist? Paar dokumenti tõlkimist? Nüüd leiad abilise meie portaalist. Tule testi uut kuulutamisvõimalust „Teeme ära – tööotsad!”. Nii andis eelmisel nädalal uuest juhuotsi koondavast lingist teada töövahendusportaal CV-Online. Ja tõsi, juba on seal üleval 53 pakkumist. Neist enamik osutus siiski n-ö klassikaliseks katseks leida püsivat töökohta või siis vastupidi – pakkuda müügitööd vms neile, kes asjast huvitatud.

„Praegu ongi testimise aeg, seepärast ei ole me kuulutuste sisusse karmilt suhtunud,” ütles CV-Online’i turundusjuht Raimo Matvere. Tema sõnul on plaanis keskkonda sellisena hoida veel paari nädala jagu, enne kui karmid ja selged reeglid – milliseid töökuulutusi ja millistelt kuulutajatelt „Teeme ära – tööotsade!” alla oodatakse. Seejärel võetakse sobimatud kuulutused maha ehk siis suunatakse keskkonda, kus need olema peaksid. Üks on selge, juhuotste alt peaksid tegemist leidma need, kel oleks parasjagu aega, tahtmist ja võimalusi midagi teise inimese heaks korda ajada. Näiteks naabrimemmele vett majja tassida või poes käia, naabripapi puud riita laduda või ajahädas emme laps lasteaiast ära tuua.

Et inimesed üksteist toetaksid

Kui palju ja kuidas juhuotsa eest makstakse, tuleb pooltel endil kokku leppida. Nii CV-Online kui ka kodanikuliikumise Minu Eesti projekti „Teeme ära!” esindaja üllatub, kui kuuleb küsimust, kas abivalmis kodanikud mitte maksuseadustega pahuksisse ei lähe. „Pakkusime omalt poolt välja idee ning keskkonna, kust juhuotsi leida ning oma huvi neid teha väljendada,” ütles Minu Eesti kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril. „Ei saa kohe eeldada, et inimesed on kurikaelad ja teevad kõik selleks, et seadustest kõrvale hiilida. Eeldame pigem, et need, kes omavahel tööotsa tegemiseks kokku lepivad, teevad seda seadusi järgides.”

Ohvril rõhutas, et üleskutse aidata naabrit ja/või pakkuda tööotsa on ellu kutsutud selleks, et veidigi leevendada töötute olukorda. „Põhiline on siin koostöö, tahe aidata. Kutsume üles märkama enda kõrval elavaid inimesi ja rohkem omavahel koostööd tegema,” sõnas Ohvril.

Praegu on „Teeme ära – tööotsade!” all mitu päris vahvat pakkumist. Tõlketööd, lastele söögitegemine, kiire arvutiremont jne. Tudengineiu Kristi aga kirjutas: „Kui kellelgi on pakkuda tööd, mis mulle vaimselt või füüsiliselt üle jõu ei käiks, oleksin meeleldi valmis naabrit aitama.”

Mida ütleb juhuotsa kohta seadus?
Töötukassa vastus:

•• „Kui töötuna registreeritud inimene asub tööle, peab ta sellest töötukassat teavitama ja tema töötuna arvelolek lõpetatakse. Koos sellega lõpetatakse ka töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise maksmine.“

Maksu- ja tolliameti vastus:

•• „Maksuseadused ei erista, kas teenust osutatakse harva või perioodiliselt, ettevõtlus on isiku iseseisev majandustegevus, mille eesmärgiks on teenida tulu. Ettevõtlusega tegelev inimene peab olema registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaks.“