Üksikasjad

Avaldatud: 18 detsember 2009

• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS
• Eesti Ametiühingute Keskliit

Vanaduspensioni iga saab tõsta pärast seda, kui on kehtestatud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, on Eesti Ametiühingute Keskliidu seisukoht. Tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus motiveeriks kõige tõhusamalt tööandjaid parandama töötingimusi. Parem tervis omakorda tõstaks pensionäride elukvaliteeti ja pikendaks tervena elatud aega. Täna jagab Eesti Euroopa Liidus viimast kohta 65aastaste oodatava tervelt elatud aastate poolest.

„Mehhaaniline pensioniea tõstmine kiirkorras ei leevenda karvavõrdki meie sotsiaalprobleeme,” märkis EAKLi esimees Harri Taliga. „Kui 63 ja 64aastased on töövõimetud või töötud, siis riik kulude kokkuhoidu ei saavuta.“ Aastail 2001-2009 kasvas töövõimetuspensionäride arv enam kui 61%, ületades tänavu 70 tuhande piiri. Töövõimetuspensionäride hulgas on kõige enam (22,3 tuhat) neid, kes on kaotanud 80% töövõimest. Üha enam põhjustavad töövõimetust stress ja psüühilised probleemid.

Ka PRAXISe analüütik Andres Võrk rõhutab, et eakate pikem osalemine tööturul eeldab sobivate töökohtade olemasolu. Mõelda tuleb sellele, kuidas tagada nende tootlikkus, vajalik täiend- või ümberõpe jne.

EAKL on veendunud, et sotsiaalkindlustuse reformid peavad keskenduma probleemide põhjustele, mitte võitlema pelgalt tagajärgedega. Euroopas on heaks tavaks otsustada sellised ümberkorraldused kolmepoolsete kokkulepetega.

Lisainformatsioon:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412800

Üksikasjad

Avaldatud: 17 detsember 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Silja Lättemäe

Pääsevad ainult alla 3aastaste laste vanemad ja rasedad. Neid on uue töölepingu seaduse järgi tunduvalt raskem, aga siiski mitte võimatu vallandada.

“Andke mulle ainult aega ja näidake kätte inimene, kellest vabaneda tahate ja ma leian põhjuse, kuidas teda seaduslikult vallandada,” toob kujuka näite Põhja-Tallinna tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja Enn Reinsalu.

Ajakirjaniku jahmunud nägu nähes loetleb mees naerulsui: “Hakkame pihta – tööaeg. Tulite 5 minutit hiljem ja lähete ära 10 minutit varem. Esimene kord – hoiatus, teine kord – vallandamine.”

Reinsalu sõnul rikutakse pidevalt seadusi. “No ma tahaks näha inimest, kes ei ole töörežiimi rikkunud! See on ju inimloomusele nii omane!”

Aga kõik sõltub kokkulepetest ja töösuhetest. “Väärt töötajast ei taha keegi lahti saada, vastupidi – teda püütakse vägisi kinni hoida!”

Reinsalu tunneb tööseadust läbi ja lõhki. Riiulites on tal paksud kaustad – kõik täis kaebusi ebaseaduslike vallandamiste, koondamiste, lõpparvete ja palkade maksmata jätmise kohta. Töösuhteid on ta näinud igasuguseid, ka niisuguseid, kus fiktiivse töölepinguga makstakse teisele võlga.

Samas ei ole Enn Reinsalu mitte vallandamise nõustaja, vaid inimeste õiguste jaluleseadja, kui õigusi on rikutud. “Kõige rohkem on siit komisjonist läbi käinud ehitajad, teenindajad, kalatööstuste töötajad. Kui mõni asutus hakkab kõrbema, siis tullakse mitmekümne kaupa!”

Töötuid 100 000, vaidlusi 6000

Eestimaal töötab praegu töölepingute alusel umbes 500 000 inimest, töötuks on eri põhjustel jäänud juba 100 000. Neist töövaidluskomisjoni on üle Eesti pöördunud sel aastal umbes 6000 inimest.

Kaebuste pearõhk langeb pealinnale ja Harjumaale, nii et järgmisel aastal on kavas avada Tallinnas lisaks neljale töövaidluskomisjonile veel viies.

“Väikeses maakohas, kus kõik tunnevad kõiki, on ju väga raske oma endise tööandja peale kaevata. Info liigub tööandjate seas kiirelt ja nii ei pruugi inimene enam üldse järgmist töökohta saada,” nendib Reinsalu.

Praegune tööelu on karm: iial ei või ette teada, millal lajatab su lauale koondamis- või vallandamisteade. Haarad siis kõik oma seitse asja, võtad vastu lõpparve ja muud raamatupidaja poolt makstud tasud ning astud
tänavale.

Ehkki vimm ja trots löövad üle pea, hinda olukorda kainelt, õpetab Reinsalu. Uuri dokumente, löö lõppsumma arved kokku ja vaata, et sa pole mööda pükse saanud! Nii lõpparve, koondamisest etteteatamise või maksmata puhkusekompensatsiooniga.

Jäta meelde: kui tahad töölepingu ülesütlemist vaidlustada, siis selleks on aega kõigest üks kuu. Ja üks kuu mitte töölepingu lõppemisest, vaid sellest teada saamisest. Muud vaidlused – 4 kuud. Palganõuet võid aga esitada 3 aastat tagantjärele.

Reinsalu toob näiteks ühe kogenud autojuhi, keda nöögiti tähtajalise töölepinguga, mida pikendati kolm korda. Viimase tähtaja lõpul aga loeti tööleping lõppenuks.

Mees lahkus noruspäi lõpparvega. Alles mitu kuud hiljem tuli ta juristi abiga selle peale, et teda on nöögitud. Nimelt, kui töötaja töötab edasi ka pärast tähtajalise lepingu lõppemist, siis on leping juba tähtajatu ja töösuhet saab lõpetada hoopis teistel alustel.

Mis muud kui vudinal töövaidluskomisjoni, avaldus näpus, et andke ebaseadusliku lepingu lõpetamise eest hüvitust!

Ohates lööb Reinsalu selle kausta kinni. Miks esitas inimene avalduse nii hilja! Neli kuud on mööda läinud ja nõue aegunud.

Võta appi jurist!

Mõneti meenutab töövaidluskomisjon kunagist nõukogudeaegset seltsimehelikku kohut. See on nii-öelda eelaste päris kohtule. Paljudel inimestel pole ju raha palgata kalleid advokaate ja maksta kohtukulusid, nii pöördutaksegi töövaidluskomisjoni, kus asjaajamine käib tasuta. Aga päris tasuta ka ei saa.

“Kui juba tulete oma kaebusega töövaidluskomisjoni, siis pole mõtet niisama pead herilasepessa torgata. Enne tehke seaduse rikkumised täpselt selgeks, võtke abiks jurist või pereliikmed ja esitage kõik seadusest tulenevad võimalikud nõuded,” õpetab Enn Reinsalu.

Juba avalduse koostamisel oleks soovitatav kasutada juristi abi. “Tihti kirjutatakse midagi ka meie koridorinurgas ära, aga kui jurist aitab seda teha, on kaebuse menetlemine tulemuslikum,” soovitab Reinsalu.

Ta avab kiirelt kaustasid ja teatab lennult, et selle nõude on esitanud jurist ja tolle inimene ise. Need “tolle” kaustad jäävad oma nõudmistega selgelt õigusabile alla.

Reinsalu võtab ette käsitsi kirjutatud avalduse: Palun tunnistada mitte kehtetuks minu vallandamine poolte kokkuleppel, kuna see on minu poolt alla kirjutatud surve all ja minu mitteteadmisest § 86 sisust.

“Mis see siis on – kas tunnistada kehtetuks või mitte? Aga avaldus ise on tõsine, sest inimesele avaldati survet!”

Reinsalu juhib tähelepanu, et töölepingu lõpetamisel on ju omad protseduurid, ja kui neid on rikutud, tuleb lepingu lõpetamine lugeda ebaseaduslikuks. Aga kuidas sa põhjendad, kui arugi ei saa, et sulle tehti külma!

Kõik kohad on õigus- ja advokaadibüroosid täis, avalduse koostamine tööõigust tundva juristi abiga pole sugugi nii kallis lõbu. Ei aita ainult see, kui lihtsalt helistad tööinspektsiooni numbrile ja kurdad oma muret.

“Kui teil pimesool valutab, siis te ei hakka ju ise endale operatsiooni tegema, vaid lähete kirurgi juurde,” räägib töövaidluskomisjoni esimees ja küsib: “Miks te siis arvate, et suudate keerukaid töövaidlusi läbida juristi abita?”

Ja lisab ohates, et Eestis on juba paraku töövaidlused küllalt keerukad.

Levinud eksiarvamusi

Enn Reinsalu hoiatab, et eriti ei tasu loota suulisele töölepingule, sest selle alusel on hiljem raske midagi nõuda. Sest tarvis on tõestada töötamise fakti, töösuhet, töötasu suurust. Kui seda ei suudeta, ei saa inimene end isegi töötuna arvele võtta.

Tihti tullakse töövaidluskomisjoni ja nõutakse vallandamise asemel koondamist, kuna koondamistasu on suurem. “Koondamist ei saa nõuda, seda otsustab juba tööandja,” ütleb Reinsalu. Samas saab inimene koondamist nõuda ainult sel juhul, kui teda hoiatati ette, et koondatakse, aga pärast ei koondatud.

Töövaidluskomisjoni tullakse ka saamata raha nõudma. “Õigesti pöörduvad, meie suudame raha välja mõista, aga raha ei maksa. Täitmise menetlus käib läbi kohtutäituri,” selgitab Reinsalu. Nõudeid lahendatakse töövaidluskomisjonis kuni 150 000 kroonini.

Niisama lihtsalt ei saa enam nõuda ka enda tööle ennistamist. 1. juulist kehtima hakanud töölepingu seadusega sõltub tööle tagasi võtmine rohkem hoopis tööandjast. Sellest, kas tal on inimesele üldse enam tööd pakkuda.

Enn Reinsalu lööb paksud kaustad kinni ja teatab kavalalt: “Aga töötajal on tagataskus ka oma survevahendid!” Sest iga töö tahab tegemist ja eriti veel siis, kui tähtajad on kaelas.

“Hoidke häid töösuhteid! Sest kõik sõltub alluvatest, kas töö saab õigeks ajaks tehtud või ei saa!”

Kõige rohkem nõutakse saamata palka ja lõpparvet

Töövaidluskomisjonidesse on tänavu esitatud ligi 6100 avaldust, eelmisel aastal oli avaldusi tunduvalt vähem – 4100.

- 65% on palga ja lõpparve nõuded.

- 20–25% vaidlused seoses töölepingute ülesütlemisega.

- 10–15% muud nõuded (tööandjate nõuded töötajate vastu, töötajate nõuded töösuhte tuvastamiseks, lepingu olemuse vaidlustamine jms)

- 45–50% kõigist laekunud avaldustest lahendatakse Tallinnas, ülejäänud nõuded jagunevad Ida, Lääne ja Lõuna Tööinspektsiooni vahel enam-vähem ühtlaselt.

- Töövaidluskomisjoni esitatud nõuetest 99% on rahalised, rahatuid nõudeid esineb äärmiselt harva.

Allikas: tööinspektsioon

Kus asuvad töövaidlus­komisjonid

- Tallinn, Kuhlbarsi 1 (4 komisjoni)
- Tartu, Teguri 37 (2 komisjoni)
- Võru, Lembitu 2a
- Narva, Malmi 5a
- Jõhvi, Malmi 2b
- Pärnu, Esplanaadi 10
- Kuressaare, Lossi 12

Allikas: tööinspektsioon

Üksikasjad

Avaldatud: 18 detsember 2009

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Õpetajate Leht

Autor: Eve Kruuse

Milline on olukord pärast uue töölepinguseaduse kehtima­hakkamist ja kas töötajate esitatavate pretensioonide hulk on kasvanud? Küsimustele vastab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam.

Kuidas on töötaja ja tööandja suhted muutunud?

„Aasta tagasi oli majanduses veel hea aeg, siis olid ka suhted pingevaba­mad. Pingestumist oli märgata eelmise aasta sügisest, kui tööandjad hakkasid töötajaid massiliselt koondama, rakendama neile osalist tööaega või saatma neid sundpuhkusele. Teadmine, et töötajad kardavad töötuks jääda ja nõustuvad töölepingu tingimuste igasuguse muutmisega, on kujundanud tööandjate käitumist ja suhtumist töötajatesse.”

Kas uus seadus on pannud inimesed tööjõuturul halvemasse olukorda või pigem vastupidi?

„Uus seadus on loonud töösuhtepooltele varasemast võrdsemad tingimused, töösuhe on tasakaalustatum. Arvestatud on nii töötaja piisava kaitstuse kui ka tööandja majandushuvidega. Jah, seadus annab suuremad võimalused töösuhe lõpetada, kui majanduslikke eeldusi selle kestmiseks enam ei ole. See on igati mõistlik, sest tööandja ei pea kandma suuri kulutusi töökoha säilitamiseks, kui selleks puudub vajadus. Samas peab tööandja arvestama, et teatud juhtudel eeldab seadus, et tööleping on üles öeldud seadust rikkudes, näiteks kui töötaja on haige, tal on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele või ta täidab olulisi perekondlikke kohustusi.
Seadus annab töötajatele kaitstuse ka töötuse eest, pannes tööandjale kohustuse pakkuda töötajale enne töölepingu ülesütlemist teist tööd ja korraldada vajadusel täiendusõpe. On tõsi, et seadus on kärpinud makstavaid hüvitisi ja lühendanud etteteatamistähtaegu, kuid see ei ole piisav argument väitmaks, et seadus tervikuna on töötajale kahjulikum.”

Millised on levinuimad ebaseaduslikud töötajatest vabanemise võtted?

„Endiselt püütakse töötajast vabaneda alustel, mis ei näe ette hüvitise maksmist. Kui töötajast tahetakse lahti saada, püütakse kõigepealt saada temalt avaldus töölepingu korraliseks ülesütlemiseks. Kui see ei õnnestu, üritatakse talle selgeks teha, et ta ei vasta töökoha nõudmistele ja tema edasine töötamine ei ole mõeldav. Töölepinguid öeldakse üles ka koondamise tõttu, kuigi töömaht ei ole vähenenud, töös ei ole ümberkorraldusi tehtud. Vastupidi endisele töölepinguseadusele on koondamine uue seaduse alusel tööandjale üks odavaimaid mooduseid töölepingut üles öelda. Muidugi ei ole harvad ka juhtumid, kui leitakse, et töötaja on jätnud töökohustused täitmata või tekitanud tööandjale varalist kahju ning sellise töötajaga ei saa töösuhet jätkata.
On selge, et tööandjal on õigus töö­suhet lõpetada, aga ainult siis, kui esinevad erakorralised asjaolud ja seaduses ettenähtud alus. Tööleping öeldakse üles kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, faks). Vorminõude järgimata jätmisel on ülesütlemine tühine. Ülesütlemist peab alati põhjendama.”

Kas töövaidluskomisjonidesse on jõudnud ka haridustöötajate töövaidlused?

„Seaduse kehtimise ajal ei ole haridustöötajate vaidlusi olnud, aga see ei tähenda, et haridusasutustes ei oleks töösuhetes probleeme. Pigem võib arvata, et nii nagu muude valdkondade töötajad, saavad ka haridustöötajad aru praegusest raskest olukorrast, on mõistvad ning kannatlikud.”

Millele pöörata töösuhetes erilist tähelepanu?

„Seadusega on mõneti muutunud töölepingu ülesütlemise vaidlustamine. Kui enne arvestati avalduse töövaidlusorganile esitamise ühekuulist tähtaega päevast, mis järgnes päevale, mil tööleping lõpetati, siis nüüd hakkab 30-kalendripäevane tähtaeg kulgema päevast, mil teine pool sai kätte ülesütlemisavalduse. See tähendab, et enam ei pea ootama avalduse töövaidlusorganile esitamisega, kuni tööleping on lõppenud, vaid töölepingu ülesütlemise võib vaidlustada sellekohase avalduse kättesaamisel. Kuna seadus ei näe ette töölepingu lõppemise vormistamist, tuleb olla tähelepanelik kuupäeva osas, millal leping lõpeb. Sellele järgnevast kuupäevast on töösuhe lõppenud ja lõpeb töötaja kohustus tööle tulla.”

Kas pärast uue seaduse kehtima hakkamist on inimeste esitatud pretensioonide hulk teie asutusele ja töövaidluskomisjonidele kasvanud või vähenenud?

„Tööinspektsioon tõstis uue seaduse jõustumisel infotelefonis vastajate arvu ja pikendas juristi vastuvõtuaegu. Sellest hoolimata looklesid vastuvõttudel pikad järjekorrad, infotelefon oli punane ja elektrooniline postkast kirjadest pungil.
Ei pöördutud kaebuste ega vaidlustega, pigem taheti teada, kuidas seadus sätestab ühe või teise küsimuse. Kõige sagedamini uuriti, millistel tingimustel võib töölepingut erakorraliselt üles öelda, kuidas arvutada keskmist töötasu või puhkusetasu. Sooviti ka kinnitust küsimusele, kas tõesti lubab uus seadus töötaja haiguse ajal lahti lasta ja kas alla kolmeaastast last kasvatava töötaja kaitse töölepingu ülesütlemisel on alles.
Kuna seadus on eelmisest keerulisemalt sõnastatud, tahetakse teada, mida on ühe või teise sättega tahetud öelda ja millisest seadusesättest leiab konkreetse juhtumi lahendamiseks vajaliku regulatsiooni. Praeguseks on olukord rahunenud ja nüüd esitatakse rohkem neid küsimusi, mis puudutavad lepingupoolte õigusi või kohustuste täitmata jätmist, küsitakse nõu mõnes olukorras käitumiseks. Endiselt on edetabeli tipus pöördumised, milles kurdetakse töötasu maksmata jätmise või ebaseadusliku vähendamise üle.
Töövaidluskomisjonidele esita­tud avalduste arv kasvas järsult selle aasta esimeses kvartalis – 1777 avaldust (434 avaldust rohkem kui eelmises kvartalis) – ning jätkas kasvu­trendi teises kvartalis – 1891 aval­dust. Juba kolmandas kvartalis vähenes avalduste arv 500 võrra. Nõuded on sisult samad mis pöördumised tööinspektsiooni. Traditsiooniliselt on esikohal maksmata töötasu, lõpparve ja hüvitiste ning töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõuded.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 detsember 2009

• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS
• Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Valitsus otsustas saata Riigikogule seaduse eelnõu, millega sätestatakse pensioniea tõus 65. eluaastani alates 2026. aastast.

Pensioniea tõstmisel on kaks peamist motiivi. Esiteks peavad tulevased pensionärid olema kindlad, et pension poleks väiksem tänasest tasemest ning võimalusel hoopis kasvaks. Teiseks eesmärgiks on leevendada tööturul aktiivse elanikkonna vähenemisega kaasnevat tööjõupuudust.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur loodab ka Riigikogus eelnõu kiirele menetlemisele, kuna otsustamatus võib tähendada tänastele tööinimestele olukorda, kus tulevikus pole enam võimalik väärikat pensioni maksta. Tänased prognoosid näitavad, et lähema 50 aasta perspektiivis jääb Eestis vähemaks 284 000 tööealist inimest.

„Selline töökäte vähenemine tähendab seda, et kui täna on Eestis iga vähemalt 65-aastase kohta 4 tööealist inimest, siis aastaks 2030 kahaneb see 3 inimeseni ja 50 aasta perspektiivis maksab ühe inimese pensionit ainult 1,8 tööealist inimest,“ lisas Pevkur.

Väljapakutud kujul pensioniea tõstmine puudutab ennekõike tänaseid kuni 50-aastaseid inimesi.

Tänased 50-56-aastased, kelle pensioniiga saabub aastatel 2017-2026, jäävad üleminekuperioodi.

Kõik üle 56-aastased lähevad pensionile praegu kehtiva korra alusel.

Täna on vanaduspensioniiga meestel 63 aastat ja naistel 60 aastat ja 6 kuud. Aastaks 2016 tõuseb pensioniiga ka naistel 63. eluaastani. Alates 2017. aastast hakkaks pensioniiga kõigil järk-järgult ehk kolme kuu võrra aastas tõusma ning 2026. aastaks on see nii naistel kui meestel 65 eluaastat.