Artiklid

Kui usbekk Farhodžon Alijev Euroopasse tööle minema asutas, ei osanud ta ettegi kujutada, et sellest saab üks suur jama. Mitu kuud saamata jäänud palk kokku 8505 eurot, sotsiaalsete garantiide puudumine, väljasaatmise oht ja katsed saada õigust tegelikult tööandjalt viisid ta esmalt juristi juurde, seejärel töövaidluskomisjoni.

Tallinna kesklinnas ehitusel illegaalselt töötanud Usbekistanist pärit võõrtööline jäi teenitud rahata. Mees, keda ta pidas oma tööandjaks, väidab, et tal pole sellega mingit pistmist, kuigi mitu inimest kinnitab vastupidist. Kannatanuid võib olla aga palju rohkem.
 

Igas töökeskkonnas võivad varitseda erinevad ohutegurid, sealhulgas ka ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Üheks, millega töötajad tööülesandeid täites võivad kokku puutuda, on diisotsüanaadid. 24. augustist hakkab kehtima nõue, mille kohaselt tuleb diisotsüanaatide käitlemiseks töötajal läbida vastav koolitus.

Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja Silja Soon selgitas, et kuigi diisotsüanaadid kõlavad tundmatuna, on siiski tegemist üsna levinud kemikaaliga. „Paljud tööandjad ei pruugi aga teadagi, et nende töökeskkonnas sellised ohud varitsevad. Euroopa Komisjon võttis juba 2020. aastal vastu määruse (EL 2020/11491), mis piirab diisotsüanaatide kasutamist, seega soovitame kõikidel tööandjatel selgeks teha, kas ja kui palju nende töökeskkonnas antud kemikaalidega kokku puututakse,“ lisas Soon.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1065/tookeskkonnas-laialt-levinud-kemikaal-voib-peita-endas-suurt-ohtu-augustist-joustub

Alates 1. jaanuarist 2024 aastal asendab uus tööturumeetmete seadus (TöMS) senise tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) ning korrastab seni erinevates õigusaktides laiali olnud tööturuteenuste osutamise õigusliku raamistiku süsteemseks tervikuks.

Seni kehtiv tööturuteenuste ja -toetuste seadus jõustus 17 aastat tagasi ning aja jooksul on muutunud tööturuteenuste süsteem õiguslikult väga keerukaks. On väga hea, et inimeste tööle aitamiseks on vastavalt inimese ja tööturu vajadusele valida mitmekümne erineva tööturuteenuse seast.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1063/uuest-aastast-joustuv-tooturumeetmete-seadus-loob-selguse-mis-abi-inimestel-voimalik

Lugeja küsib: Läksin teise ettevõttesse tööle. Tootmine on siin samasugune nagu eelmises töökohas ja seepärast ei pidanud probleemiks, et mind enne tööle asumist ei juhendatud. Nüüd tahab ülemus, et viiksin valmistoodangu kahveltõstukiga lattu. Seda tööd pole ma varem teinud. Ülemus ütles, et selle kohta pole mingit õpet vaja, sest tõstukit pean kasutama ainult pool tundi päevas ja sõidan ise ju iga päev oma autoga tööle. Kas mul on õigus juhendamist nõuda või tõstukisõidust loobuda?

Vastab Rein Reisberg, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

Sõltumata sellest, millist tööd on uus töötaja varem mujal teinud, on tööandjal kohustus korraldada töötajale enne tööle asumist juhendamine ja väljaõpe. Juhendamine peab hõlmama muuhulgas tehtava töö ja kasutatava töövahendi ohutusnõudeid.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1066/kas-tootaja-voib-ilma-juhendamise-ja-valjaoppeta-tood-alustada

Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Kristi Sild selgitab töölepingu erakorralist ülesütlemist töötaja isikust tuleneval põhjusel.

Lugeja küsib:

Töötaja ei ilmunud tööle ega andnud teada oma puudumise põhjustest. Ta ei vastanud ka telefonile. Mõne päeva pärast saatsin töötajale e-kirjaga hoiatuse, et kui ta tööle ei tule, lõpetame erakorraliselt töölepingu.

...

VASTAB ADVOKAADIBÜROO LEXTAL VANDEADVOKAAT KRISTI SILD:

Kuna töötaja vastuse sõnastus on tõepoolest veidi ebaselge, siis oleks korrektne temalt üle küsida, et kas tööandja saab õigesti aru, et tegemist on töölepingu erakorralise ülesütlemisega TLS § 91 lõike 3 järgi.

Loe pikemalt: https://www.sekretar.ee/uudised/2023/08/15/kuidas-toimub-toolepingu-erakorraline-ulesutlemine