Artiklid
- Üksikasjad
Sotsiaalministeerium valmistab ette seadusemuudatust, mille abil tahetakse tööturule võimalikult kiiresti tagasi tuua sealt haiguse tõttu eemale jäänud inimesed, seejuures on kavas suurendada tööandja rolli.
Riigikontroll on viidanud, et praegune töövõimetuskindlustussüsteem käib riigile peagi üle jõu. Töövõimetuspensionäride arv kasvab, mistõttu kasvavad ka kulutused töövõimetuspensionite maksmiseks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Selle aasta prognoositav töövõimetuskulu on ligikaudu 200 miljonit eurot. Sotsiaalministeeriumi vedamisel ette valmistatava reformi mõte on tööturul hoida nii püsiva kui ajutise töövõime kaoga inimesi.
"Meil on praegu üle 90 000 inimese, kellel on tuvastatud püsiv töövõimetus. Nendest umbes 62 000 inimest ei tööta ehk ainult üks kolmandik töötab. Me räägime tööturule tagasitoomise võtmes nende muudatuste paketis tegelikult ka nendest inimestest, kes on haiged. Ehk me ei räägi ainult püsiva töövõime kaoga inimestest, vaid ka ajutise töövõime kaoga inimestest," selgitas sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Merle Malvet.
Poliitikauuringute keskuse Praxis värskes analüüsis viidatakse, et inimese tööturule tagasitoomisel võiks praegusest suurem roll olla tööandjal. Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis on sellega üldjoontes nõus. Tema sõnul on küsimus, kes katab sellega seotud kulud.
"Üks teema, mis meid hästi huvitab, on tööõnnetuste kindlustamine. Me ei ole selles osas suutnud viimase kümne aasta jooksul sotsiaalpartnerite vahel kokkuleppele jõuda, aga mulle tundub, et täna on olemas üldine arusaam, et me hakkame kindlustama tööõnnetusi, aga kutsehaigused jäävad siis esialgu riigi kindlustada," sõnas Kriis.
Üks konkreetsem meede, mida on plaanis inimeste tööturul hoidmiseks üsna laialt rakendada, on osalise tööajaga töötamine haiguse ajal. Praegu sellist võimalust Eesti seadused ette ei näe.
"Tänane haigushüvitise süsteem on ju selline, et inimene ei tohi tööd teha, kui ta on haige, ometi me teame seda, et on selliseid töid, mida võib täiesti vabalt ka näiteks kaugtööna teha kodust haiguse ajal," lausus Merle Malvet.
Tarmo Kriis märkis, et tööandjad tahaksid saada rohkem paindlikkust näiteks juhtudel, kui töötaja on haiguslehega kodus, aga töövõime on teatud osas säilinud. "Tööandjad on ilmselt valmis tegema töötajatega vastavaid kokkuleppeid," lisas ta.
Töövõimetuskindlustusüsteemi uuendamise eelnõu loodab sotsiaalministeerium valitsusele esitada järgmise aasta märtsis.
Videoklippi saab näha siit>>
http://uudised.err.ee/external/iframeplayer/uudised_iframe.php?playmode=startvideo&lng=0&vid=52505
Allikas: ERR
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Kuidas peaksin käituma või mida tegema juhul, kui mul arvestati lõpparvest maha tööriiete ja visiitkaartide maksumus. Kas neil oli see õigus?
Vastab METI personaliabi OÜ juhatuse liige Tiit Kruusalu:
Ilma teie kirjaliku nõusolekuta võib tööandja lõpparvest kinni pidada ainult teile tehtud ettemaksed ja tasu väljatöötamata puhkuse eest (TLS § 78).
Soovitaksin tööandjalt kirjalikult nõuda lõpparve täielikku tasumist, andes selleks ka mõistlik tähtaeg, mida oleks võimalik täita. Kui see tulemusi ei anna, siis on võimalik pöörduda avaldusega töövaidluskomisjoni poole. Töövaidluskomisjoni pöördumine on tasuta, kui te ei otsusta kasutada kõrvalist kvalifitseeritud abi.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Ettevõte, kus ma töötan, on jaganud, et nii tavapuhkuse kui ka õppepuhkuse (õpin töö kõrvalt) normtunnid nädalas on 40 tundi nagu töötunnidki. See on jaotatud päevade peale: esmaspäevast neljapäevani 8 tundi ja 15 minutit ning reedel 7 tundi. Laupäev ja pühapäev on võrdsustatud 0 töötunniga, sest need on vabad päevad.
Minu teada ei ole täiskasvanute koolituse seaduses õppepuhkuse tasu arvutamist reguleeritud, mis tähendab, et õppepuhkuse tasu arvutamine ja maksmine toimub tavalise puhkusetasuna. See, millist tööajarežiimi firmas kasutatakse, pole arvutamisel oluline.
Kuna täiskasvanute koolituse seaduse alusel antakse õppepuhkust kalendripäevades, siis tuleb ka tasu arvutades lähtuda kalendripäeva keskmisest tasust.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Kristiina Viiron
Pensionile jäädakse pigem seetõttu, et töökoht kaob, mitte aga kehvavõitu tervise pärast.
„Töötan, sest tahan teatris käia ja reisida ka natuke,” kostis Tallinna ülikooli garderoobis töötav 68-aastane Salme vastuseks küsimusele, miks ta edasi tööl käib ega pea pensionipõlve, millele tal on olnud õigus juba ligi kümme aastat. Üks põhjus veel, miks Salme enda sõnul tööl käima peab, on ravimid, mille ostmiseks muidu raha ei jaguks. Ta nendib, et kui ta elatuks ainuüksi pensionist ja maksaks sellest ära korterikulud, elektri, telefoni ja ravimid, jääks elamiseks, sh söögi jaoks kuus 80 eurot. „Ja see pole laiamine, kui jagada 80 kolmekümne päevaga,” tõdes ta. „Teatrit endale lubada ei saaks.”
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
- Üksikasjad
Olen momendil lapsehoolduspuhkusel. Laps on kolme kuune. Vanemahüvitise õigusest loobusin ja andsin selle isale. Ise soovin tööle minna alates, kuid töögraafik on öine ja päevane vaheldumisi.
Öösel töötamist ma ei soovi. Kas mul on õigus nõuda päevast tööd? Kui jah (tööandjal pole mulle võimalik ainult päevast tööd anda, sest minu paariline pole nõus ainult öösiti tööl käima ja osakonnal pole muud tööd pakkuda), siis kuidas tuleks tööleping lõpetada ja millisel juhul on õigust töötuskindlustushüvitisele? Olen firmas töötanud 7 aastat.
Vastab METI personaliabi OÜ juhatuse liige Tiit Kruusalu:
Juhul kui te enne lapse sündimist töötasite vaheldumisi öises ja päevases vahetuses, siis võib eeldada, et see oli üks töölepingus kokkulepitud tingimusi. See eeldus kehtib ka siis, kui töölepingus vastav märge puudub, kuid oma pikaajalise faktilise käitumisega (graafiku alusel töötamine) olite seda aktsepteerinud.
Saan aru, et praegu soovite sõlmida töölepingu muudatust perekondlike kohustuste täitmise eesmärgil, aga seda saab teha üksnes poolte kokkuleppel. Kui tööandja sellega nõus ei ole, tuleb jätkata tööd kokkulepitud tingimustel.
Teine võimalus on teil endal tööleping erakorraliselt ilma etteteatamistähtaega järgimata üles öelda TLS § 91 lg 3 alusel (perekondlike kohustuste täitmine). Paraku ei kaasne sellega õigust töötuskindlustushüvitisele.
Tööandjal endal on keelatud töötajaga töölepingut erakorraliselt üles öelda põhjusel, et töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi.
Kuna olete väikelast kasvatav vanem, siis koondamise korral on teil tööle jäämise eelisõigus, mis tähendab seda, et enne teid tuleb teised sama töö tegijad eest ära koondada.
Juhul kui tööandja on valmis seadust rikkudes teid "poolte kokkuleppel" ära koondama, mis annaks teile õiguse Töötukassa hüvitistele, oleks see tema poolt väga libedale teele minek.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.
Lehekülg 1156 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee