Arendajatest ja teistest IT-spetsialistidest on Eestis jätkuv puudus, kuid ka selles sektoris peab enne tööpakkumise saamist läbima töövestluse. Praegu 12 arendajat ja teist tippspetsialisti värbav Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe selgitab, millest nad kandidaatidega töövestlusel räägivad.
Artiklid
- Üksikasjad
28. septembril kinnitas Vabariigi Valitsus uue tööhõiveprogrammi aastateks 2024-2029, mis toob kaasa mitmeid muutusi tööturukoolituse korralduses. Muutuse eesmärk on rahastada eelkõige koolitusi, mille läbimisel omandatakse oskused, mis parandavad oluliselt inimese tööalast konkurentsivõimet või toetavad karjääripööret.
Töötukassa rahastab edaspidi eelkõige neid koolitusi, mis valmistavad ette töötamiseks ametites, kus on töötajatest puudus. Rahastatavate koolituste valikul lähtutakse Kutsekoja tööjõuvajaduse uuringutest, riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, tööjõuvajadusega seotud statistikast ja muust asjakohasest infost tööjõu- ja koolitusvajaduse kohta. Üldjuhul peab tööturukoolituse kestus olema vähemalt 26 akadeemilist tundi ning koolitus peab lõppema õpiväljundite hindamisega.
- Üksikasjad
Eesti elanike seas läbi viidud varimajanduse uuringu tulemused näitavad, et ümbrikupalga saamine või teadmine, et seda saab keegi teine, on samal tasemel võrreldes eelmise aastaga. Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja poolt läbi viidud uuring ettevõtjate seas näitab aga ümbrikupalga maksmise vähenemist.
Edasi loe: https://www.emta.ee/uudised/umbrikupalga-saajate-osakaal-pusib-madal-0
- Üksikasjad
Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuringust* selgub, et inimesed osalevad koolitustel selleks, et oma tööd paremini teha. Kooli minnakse aga siis, kui soovitakse oma teadmisi täiendada. 19% juhtudest on kõrgem kraad toonud inimesele ka uue töö või kõrgema palga. Mis motiveerib täiskasvanuid kooli või koolitusele minema ning millist kasu nad sellest saavad, uurib juhtivanalüütik Käthrin Randoja statistikablogis.
Täiskasvanute koolituse uuringus küsiti inimestelt nende õppimisharjumuste kohta uuringule eelnenud 12 kuu jooksul. Tulemused näitasid, et enesetäiendamine on kasvutrendis: kui 2007. aastal õppis 63,6% täiskasvanutest, siis 2022. aastal juba 80,3%. 2022. aastal uuringul osalejatest 10,3% olid osalenud tasemeõppes, 44,9% käinud mõnel koolitusel ning 69,6% olid ennast täiendanud iseseisvalt. Kolmest õppimise vormist on enim kasvanud iseseisvalt õppijate osakaal – 2007. aastal oli see 44,9%. Selline tõus on ka mõistetav, kuna viimase 15 aasta jooksul on märgatavalt laienenud iseseisva õppimise võimalused interneti ja kirjanduse kaudu.
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Büroohoones, kus meie kontor asub, hakati remontima meist allpool asuva korruse ruume. Nüüd on töökohal vahetevahel jube müra ja tööle tulla saame ainult läbi trepikoja, kus käivad ehitustööd. Tolmune on nii trepikoda kui ka lift. Kas see on normaalne või mida peaks tegema?
Lehekülg 109 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee