Artiklid
- Üksikasjad
Reede, 18. aprill on riigipüha, mis on töötajate jaoks vaba päev, kuid eelneva tööpäeva lühendamise kohustust ei ole.
Kuigi otsene kohustus puudub võib tööandja rakendada töötajate suhtes alati seadusest soodsamat sätet ning näha näiteks töökorralduse reeglites ette, et ka 18. aprillile eelnev tööpäev on lühendatud.
Tööinspektsiooni teavituse peaspetsialist-nõuniku Niina Siitami sõnul on eelneva tööpäeva lühendamine vabatahtlik, aga töötasu osas on kohustuslikud reeglid. „Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, kas töötatakse tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu.“
Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd (tal oleks see olnud vaba päev, aga kokkuleppel tööandjaga nõustus töötaja tööle tulema), tuleb lisaks riigipühal töötamine ka tehtud ületunnid töötajale hüvitada, kas ületunnitööga võrdses ulatuses tasulise vaba aja andmisega või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt.
Siitam lisas, et olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühal ja lõpeb tavalisel tööpäeval, tuleb täiendavalt hüvitada riigipühal töötatud tunnid, ülejäänud töötunnid tasustatakse tavalises korras.
- Üksikasjad
Kaupmeeste sõnul pole Eestis osakohaga klienditeenindajaid otstarbekas tööle võtta, kuna palgale lisanduv sotsiaalmaks muutub nii kõrgeks.
Tööjõupuudus on Eesti jaekettidele tuttav probleem. Kaupmehed nendivad, et potentsiaalsete töötegijate arv väheneb – suur osa jääb pensionile, paljud lähevad välismaale. Statoili juhi Kai Realo sõnul on potentsiaalsete töötegijate arvu vähendanud ka nn tasuta kõrghariduse reform, mille tõttu pole üliõpilastel enam võimalik tööl käia. Samuti mõjutavad turgu hooajalisus, töö maine jpm.
Eestis jaekaubanduses tegutseb praegu 43 800 töötajat. Täiendavat tööjõudu vajatakse ca 650 inimest. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium prognoosib, et näiteks aastaks 2020 on Eestis puudu kokku 30 000 potentsiaalset töötegijat.
Üks meede selle probleemi vastu, millest Eestis üha enam räägitakse, on vajadus pakkuda osalise tööajaga ametikohti – nõnda saab kaasata tööturule üliõpilasi, väikesi lapsi kasvatavaid vanemaid, piiratud töövõimega isikuid jne. Kui Eestis teenib mammonat osalise tööajaga ainult 8 protsenti kõikidest töötajatest, siis näiteks Hollandis teevad seda koguni 50 protsenti ehk pooled. Euroopas keskmiselt töötab osakoormusega viiendik.
Paraku pole Eesti ettevõtjate jaoks osakoormusega töötajate värbamine eriti mõistlik tegevus. Sotsiaalmaksu seaduse järgi on sotsiaalmaksu miinimum töötasult 320 ja kui töötajal on väike koormus, siis on tööandjal suur tööjõukulu.
«Kui vaadata näidet, kus kuupalk on 500 eurot ja inimest oleks vaja tööle poole koormusega, siis tuleb vastu sotsiaalmaksu miinimumi piirang, mis tähendab, et tööjõukulu selle poole kohaga töötaja puhul oleks 7 protsenti kõrgem ja sotsiaalmaksu määr oleks 33 protsendi asemel 42,» tõi AS Baltika juht Kati Kusmin näite.
Veerandkoormuse puhul oleks tööjõukulu juba 39 protsendi võrra kallim ja sotsiaalmaksu määr moodustaks palgast 85 protsenti. Kusmini arvates võiksid riik ja ettevõtjad üheskoos leida toetavaid meetmeid, tänu millele saaks osakoormusega töökohtade arvu suurendada.
«Meedias on olnud väga negatiivseid kajastusi teenindajate tööst. Üsna levinud on arvamus, et teenindaja töö on midagi erakordselt õudset ja selle eest tegelikult raha ei maksta,» möönis Kai Realo. Tema sõnul on tanklakett pingutanud palju, et neid eelarvamusi murda ja töötajaid ametikohale meelitada.
«Oleme aru saanud, et peamine motivatsioon tuleb tegelikult ikkagi töötaja enda seest. Palju on räägitud, kas eestlane üldse sobib teenindajaks – välisreisidel näed poodides teistsugust teenindust. Mina julgen väita, et see on müüt. Näen ka Eestis väga häid teenindajaid, lihtsalt meil on väga väike arv proportsionaalselt neid inimesi, kes on teenindusvalmidusega. Heal teenindajal on ka sisemine soov olla teistele abiks, klientidega tegeleda ja neid aidata,» selgitas Realo.
Samas tõdes ta, et teatud rahvuselised erinevused löövad välja. «Mina eelistan praegusel hetkel oma teenindusjaamades rohkem vene päritolu noori tütarlapsi, sest nende kodune kasvatus on paratamatult parem – nad on elus näinud harja, lappi ning teavad, kuidas teha elementaarseid majapidamistöid. Peab paraku tunnistama, et on noori eesti tütarlapsi, kellele tuleb üllatusena, et põrand ei lähe puhtaks iseenesest,» nentis Realo.
Parim tööandjapoolne motivaator on Realo hinnangul aga siiski palk, mistõttu on Statoil arendanud konkreetse tulemustasude süsteemi.
Autor:
Liis Velsker
- Üksikasjad
Kristiina Viiron
Praegu on videotööpakkumiste osakaal 1% ringis, paari aastaga võiks neid olla 10–20%.
Klassikaliste töökuulutuste kõrval otsivad tööandjad uusi töötajaid ka lühikeste paariminutiste videoklippidega. CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross usub, et nende osakaal suureneb lähiajal märgatavalt. Samuti saab tulevikus tema hinnangul värbamise osaks lühike, mõnest küsimusest koosnev videointervjuu, mis võimaldab nii tööandjal kui ka tööotsijal aega kokku hoida ja annab kandideerijast kiiresti esmamulje.
„Mida rohkem videoseadmeid soetatakse, seda odavamaks tehnoloogiad lähevad, seda levinumaks ja kasutatavamaks videoformaat ka saab,” märkis Gross.
Video-CV kui vormi võidukäiku Gross eriti ei usu, sest video kujul oma eluloost kaasahaaravalt ülevaadet anda ei ole kuigi lihtne, pealegi ei pruugi see meetod iga ameti puhul eelist anda. „Aga ametite puhul, kus enesepresenteerimise oskus on oluline, saab video-CV-s näidata, kuidas inimene kõneleb, milline on ta sõnavara ja kuidas ta välja näeb jms,” osutas Gross.
On ette tulnud, et tööandja on tööle kandideerijalt soovinud videoesitlust mingil kindlal teemal või andnud ülesande, mille lahendust saab videona vaadata.
„Tulevikus saab värbamisel oluliseks vormiks video,” märkis Gross ja lisas, et CV-Online sõlmis hiljuti lepingu ettevõttega, kes aitab tööandjatel video vormis töökuulutuse valmis teha.
Mida kirjutada ei saa
Telesaateid tootev osaühing Filmimees hakkas natuke rohkem kui pool aastat tagasi pakkuma ka video-CV-de ja videotöökuulutuste teenust.
Projektijuht Ele-Mall Vainomäe ütles, et videokuulutusega saab tööandaja näidata tulevasele töötajale oma ettevõtte seda külge, mida kirjalikus tööpakkumiskuulutuses tutvustada ei saa. Näiteks töökeskkonda, tööprotsessi, töövahendeid, riietust, tulevast töölauda jne.
„Sageli tellitakse videotöökuulutus kombineerituna videovisiitkaardiga,” rääkis Vainomäe. Ühte klippi põimitakse nii ettevõtte kui ka ametikoha tutvustus.
Vainomäe sõnul avaldavad tööandjad videotöökuulutusi kõige sagedamini tööportaalides, oma kodulehel ja Facebookis, aga neid saab näidata ka kaubanduskeskustes, bussides ja mujal, kus sellist võimalust pakutakse. Filmimehe tehtud tööpakkumiskuulutusi saab vaadata ka lehel www.vaataamet.ee, kus ettevõte majutab enda tehtud videokuulutusi ja CV-sid. Video-CV-d ei ole sellel lehel avalikult näha.
Vainomäe sõnul on neilt rohkem tellitud videotöökuulutusi kui CV-sid, kuid ka nende puhul näeb ta tõusvat trendi. „Video-CV-ga on end esitlenud põhiliselt teenindajad, need, kel ei ole ette näidata pikka karjääri, aga on vaja jalg ukse vahele saada,” selgitas Vainomäe. Videotöökuulutusega otsib praegu näiteks kontoritarvete müüja Rahmqvist CV-Online’i kaudu müügijuhti ja tarkvaraarendaja Nortal ekstreemprogrammeerijaid. Filmimees on teinud kuulutused Comarketile teenindava personali leidmiseks ja Eesti Postile kirjakandjate värbamiseks.
Vainomäe tõdes, et Filmimees ise otsis endale kliendihaldurit samuti videotöökuulutusega ja tulemus oli väga hea. „Kandideerijaid oli vähem, aga nende kvaliteet oli kõrgem,” selgitas ta. „85–90% kandideerijaid oli väga hea tasemega.” Videotöökuulutuses tutvustas Filmimees ettevõtet, kliendihalduri tööülesandeid ja näitas ühtlasi, kus uus inimene töötama hakkab.
„Minu hinnangul peaks videotöökuulutus olema iseenesestmõistetav ja see hetk on varsti käes,” usub ka Vainomäe video võidukäiku. „Tehnika on ju väga arenenud, aga värbamisturul on ikka kasutusel vanamoodsad vahendid.”
Videokuulutus ja -CV
Videotöökuulutus
••Videotöökuulutus on kompaktne võimalus anda edasi rohkem infot kui paberkandjal töökuulutusega.
••Videotöökuulutus võimaldab näidata tööotsijatele töötingimusi ja töökohta.
••Videotöökuulutusega on võimalik tööotsijale lihtsalt ja selgelt näidata, mida tähendavad „tänapäevased töötingimused” või „personalipoliitikast tulenevad soodustused”.
••Videotöökuulutus kestab üks-kaks minutit. Sellest piisab, et näidata töökeskkonda, töövahendeid ja tööriietust ning tutvustada nõudeid.
Video-CV ja soovitusi selle koostamiseks
••Video-CV on lühike videosalvestus, mis annab ülevaate kandidaadi peamistest oskustest ja kogemustest.
••Video-CV täiendab tavalist CV-d, mitte ei asenda seda.
••Professionaalsus: loo hea esmamulje, riietu ja käitu vastavalt.
••Positiivne suhtumine: näita entusiastlikku suhtumist töökohasse, millele kandideerid.
••Tõsta ennast esile: mõtle, kuidas jätta mulje, et just sina oled sobiv kandidaat.
••Rõhuta üksikasju, mis aitavad täiendada üldpilti nii sinust kui ka sinu kirjutatud CV-st.
Allikad: www.stardiplats.ee; www.vaataamet.ee
- Üksikasjad
Marion Pajumets,
Tallinna ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi teadur
Täiuslikule pereelule aitaks kaasa isade teadlik koju suunamine
Vanemapuhkuste kasutamine on privileeg. Seda õigust ei ole kõigil ja kui see juriidiliselt eksisteeribki, siis päris elus ei ole sellest sageli kasu. Rootsi oli esimene riik, kes lubas peredel otsustada, kas lapsehoolduspuhkusele jääb ema või isa. See juhtus alles 1974. aastal. Varem oli lapsehoolduspuhkus reserveeritud vaid rootslannadele. Eestis tekkis vanematel võimalus oma järeltulija hooldamine omavahel ära jagada taasiseseisvusaja alguses. Seega võiks öelda, et praeguseks on Eesti isad nautinud emadega võrdseid õigusi väikelastele pühenduda juba kakskümmend aastat. Aga kui palju on neid isasid, kes on sellest naudingust tegelikult osa saanud? Meeste osakaal vanemahüvitise saajate hulgas seisab juba viimased viis aastat 6% juures.
Kui juriidiliselt on meestel ja naistel võrdsed õigused ja võimalused, siis miks need päriselus ei rakendu? Miks ei ole isade osakaal äärmiselt helde vanemahüvitise saajate hulgas näiteks 40%?
Kannatus või kingitus
Selgitusi saab olla kahte laadi. Esiteks võib tõesti leiduda isasid, kes näevad lapsega koju jäämist pigem kannatuse kui kingitusena. (Samas pole uuringut, mis tõestaks, et kõigile emadele pakub täiskoormusega lapse rütmis elamine katkematut õnnetunnet.) Siiski arvan, et lapsele pühenduda soovivate isade osakaal võiks olla hoopis suurem, kui juriidiliselt võrdseid õigusi toetaks ühiskondlik hoolitseva isaduse norm.
Et lapsevanemad võiksid rahumeeli otsustada, et üht osa lapsehoolduspuhkusest kasutab isa, peaksid nad olema harjunud nägema enda töökohtades, tutvusringkondades ja elurajoonides lapsega koju jäänud isasid, kelle naised on tööl. Senikaua kui tööpäeval lapsekäru lükkav mees on haruldus, tuleb iga lapsega koju jäävat isa käsitleda pioneerina, kes raiub ühiskondlike eelarvamuste ja harjumuste džunglisse jõuga läbikäiku. Aga kõik pole sündinud teerajajateks. Nii pole mingi ime, et paljud Eesti isad ei julge isegi alustada lapsehoolduspuhkusest unistamist ning teised pole sellest õigusest kuulnudki.
Rohkem kangelasisasid
Üksikisik peab olema kangelane, et muuta maailma – aga õnneks on selleks olemas riik. Riigil on poliitika kujundamise näol olemas erakordselt tõhusad vahendid selleks, et murda harjumusi, muuta norme ja mitmekesistada seeläbi oma kodakondsete valikuvõimalusi. Toon ühe näite. 1992. aastal oli Norras väikelaste isade seas vaid 4% neid, kes kasutasid universaalset lapsehoolduspuhkust, mis sarnanes praeguse Eesti vanemahüvitise süsteemiga. Neli aastat hiljem oli see protsent tõusnud üle seitsmekümne. Reserveerides osa tasustatud lapsehoolduspuhkusest isadele, muutis Norra riik isade lapsega koju jäämise ühiskondlikuks normiks.
Teine tõhus ettepanek, mis toetab hoolitsevat isadust, puudutab vanemapuhkuste muutmist paindlikumaks. Isadel on kergem jääda lapsega koju, kui see ei välista sidet tööeluga. Kui riigi poliitika sunnib meest valima töö ja kodu vahel, siis otsustab asja peamiselt harjumuste inerts ja konservatiivsed soorollid. Seda, et naiste puhul toob see valik kaasa väiksema sündimuse, näitab paljude arenenud Euroopa riikide kogemus. Eestis on vanemahüvitisega kaetud lapsehoolduspuhkuse pikkus üsna helde, oluliselt paindlikumaks tuleks aga muuta selle ajastamist. Näiteks võiks võimaldada kõrgelt tasustatud puhkusepäevi välja võtta lapse kolmeaastaseks saamiseni. See oleks ka loogiline, sest just siis lõpeb Eesti lapsevanematel lapsehoolduspuhkusele jäämise õigus ja just sel hetkel tekib kohalikul omavalitsusel kohustus pakkuda lapsele lasteaiakohta. Praegune süsteem välistab võimaluse, et väikelast hoiab esimesel eluaastal näiteks pensionärist vanaema ja isa jääb koju veidi vanema lapsega (saades sel ajal oma tavapärast sissetulekut).
Ka võimalus olla paralleelselt osakoormusega lapsehoolduspuhkusel ja osakoormusega tööl soosib hoolitsevat isadust. Sellisel juhul koosneks sissetulek samal ajal nii palgast kui ka vanemahüvitisest. Neid tööandjaid on küll, kes töötaja hoidmiseks võimaldavad tal panustada vähem tunde või teha kaugtööd. Me teame, et meestele on kultuuriliselt ülioluline professionaalne identiteet ning seetõttu on vanemapuhkuste tööga kombineeritavusel kriitiline tähtsus isa-lapse lähedussuhte toetamisel. Me räägime praegu paindlikust pensionieast, miks ei peaks siis ka vanemapuhkused paindlikud olema?
Laste ja perede arengukava kirjeldab Eestit riigina, kus meestel ja naistel on võrdsed võimalused töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks. Paraku on väljaspool tööelu Eesti mehe olukord kehv ja näha on, et see iseenesest ei parane. Mees vajab riigi toetust isaduse ja laiemalt mehelikkuse nüüdisajastamisel. Vanemapuhkuste ja toetuste reformimine oleks sellele protsessile ilus algus.
Artikkel ilmus esimest korda võrdõigusvoliniku büroo uudiskirjas. Avaldatud autori loal.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
ärileht.ee
••Kuidas toimub tasustamine kuupalgalisel riigipühal? Lepinguga on määratud, et ületunnid kompenseeritakse vaba päevaga.
Kas riigipühal töötades on kuupalgalisel töötajal õigus nõuda riigipühal töötatud päeva eest peale kuupalga ka lisatasu või topelt vaba päeva?
Riigipühal tehtud töö eest makstakse töölepingu seaduse §45 lg 2 kohaselt kahekordset töötasu olenemata töö tasustamise viisist, töölepinguga ei saa seaduses kehtestatud korda muuta.
Erandina annab sama sätte 3. lõige võimaluse leppida kokku töötasu asendamises täiendava vaba ajaga. Nii võib kokku leppida ka mitme vaba päeva andmises ja tasustamises. Hilisemate arusaamatuste vältimiseks tuleks lepe tingimata enne riigipühal tööle hakkamist niimoodi kirja panna, et seda saaks hiljem lugeda ja tõendina kasutada.
Lehekülg 1059 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee