Üksikasjad

Avaldatud: 04 juuni 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Katre Pilvinski
ärileht.ee

Eesti peab endale suuri sihte seadma, kuid enne tootlikkuse kasvu ei saa suureneda ka palk.

Ettevõtja Indrek Neivelt pakub, et Eesti miinimumpalk võiks nelja aasta pärast olla tuhat eurot. Majanduspublitsist Andres Arrak aga leiab, et seadusega võib miinimumpalgaks kehtestada mida tahes, kuid mitte ükski majanduslikult mõtlev ettevõtja ei palka inimest, kes ei too rohkem sisse, kui talle maksma peab. Mida kõrgemale tõstame miinimumpalga, seda rohkem jääb ühiskonnas üle inimesi, kes ei suuda selle summa eest oma tööandjale kasulikud olla. „Kuid see on kahe otsaga asi. Me justkui tuleme inimeste ootustele vastu ja tõstame palka, aga sellega suurendame samal ajal tööpuudust. Selles mõttes pole ma Indrek Neiveltiga nõus,” selgitas Arrak.

Loe edasi, et Eesti vanim õlletootja oleks võimeline sellist miinimumpalka maksma.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 04 juuni 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Tööandjate Keskliit

Maksu- ja tolliameti, haigekassa ja töötukassa kinnitusel vähendab alates 1. juulist rakenduv töötamise register ettevõtete ja asutuste halduskoormust, kuna töötamine tuleb juulist registreerida vaid e-maksuametis ning ära jääb dubleeriv tegevus andmete esitamisel, kogumisel ja töötlemisel.

Kui seni pidi tööandja esitama andmed töötaja kohta haigekassasse seitsme päeva jooksul, siis 1. juulist peab töötamine olema registreeritud enne inimese faktilist tööle asumist. Haigekassasse alates juulist enam töötaja andmeid esitama ei pea ning haigekassa senised andmed kantakse automaatselt uude registrisse üle, teatas maksu- ja tolliamet.

Haigekassa klienditeeninduse osakonna juhataja Lii Pärg sõnas, et 1. juulist ravikindlustuse saamise põhimõtted ei muutu. "Muutub see, et töötajate ravikindlustuse alustamise ja lõpetamise andmeid ei pea tööandjad enam eraldi esitama, need jõuavad haigekassa süsteemi töötamise registrist," ütles Pärg. "Kui varem esines juhtumeid, et tööandjad unustasid töötaja kindlustuse alustamiseks või lõpetamiseks haigekassale andmed esitamata, siis uue registri oodatav efekt oleks õigeaegsed ja täpsemad töötajate ravikindlustusandmed."

Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhi Rivo Reitmanni sõnul tuleb sõltumata lepingutüübist registreerida kõik töötamised, mille puhul tekib Eestis maksukohustus. Lisaks tuleb registreerida vabatahtlik töötamine äriühingus ja füüsilisest isikust ettevõtja juures.

"Muudatuste tulemusel pole tööandjal võimalik enam öelda, et töötaja on esimesest päeva tööl. See peaks vähendama oluliselt ümbrikupalga maksmist ja tagama seeläbi võrdsema konkurentsikeskkonna. Lisaks paraneb töötajate kindlustunne, et tema palgalt on maksud tasutud ning sellest tulenevalt õigus sotsiaalsetele tagatistele," rääkis Reitmann.

Töötukassa juhatuse liige Erik Aas märkis, et kui praegu saab töötukassa iseteenindusportaali kaudu esitada e-avaldusi näiteks töötuna arvele võtmiseks, töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise taotlemiseks, siis töötamise registrisse jõudvad andmed aitavad liikuda taotluste paberivaba menetlemiseni. "See tähendab, et otsuse töötushüvitiste maksmise kohta saab edaspidi reeglina teha üksnes elektrooniliste andmete põhjal, ilma, et oleks vaja tööandjatelt täiendavaid dokumente taotleda," sõnas Aas.

Töötamise registris sisalduvad andmed on edaspidi aluseks töötamisega kaasnevate sotsiaalsete tagatiste nagu ravikindlustus, pension, töötuskindlustushüvitis ja muu sellise tuvastamisel eriseadusega ettenähtud juhtudel ning töötamisega seotud kohustuste täitmise kontrollimisel. Registrit hakkavad kasutama maksu- ja tolliamet, töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, tööinspektsioon, haigekassa, politsei- ja piirivalveamet.

Allikas: BNS

Üksikasjad

Avaldatud: 04 juuni 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Tööinspektsioon

Tööandjal on kohustus kuumade ilmade puhul hoolitseda, et temperatuur kontoris oleks tööks sobilik ning teha vajadusel tööruumides või –korralduses muudatusi.

Seadus ei sätesta, milline on optimaalne temperatuur tööruumides, vaid ütleb, et töökoha õhutemperatuur ja –niiskus ning õhku liikumise kiirus peavad olema tööülesannete täitmiseks sobivad. Tööandja ülesandeks on sisustada ja kujundada töökohad nii, et töötaja suudaks säilitada töövõime ja heaolutunde. Kuna konkreetset temperatuuri töö tegemiseks ei ole kehtestatud, tuleb iga töökohta hinnata eraldi, tulenevalt töö eripäradest.

Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialisti Silja Soone sõnul tuleb töötajal, kui ta tunneb, et tingimused töö tegemiseks on ebasobivad pöörduda tööandja poole. „Tööandja peab võimalusel arvestama töötaja tehtud kaebuste ja ettepanekutega. Töötaja ja tööandja peavad tegema koostööd selleks, et töökeskkond oleks ohutu.“

Soon lisas, et kuna kuumad ilmad korduvad aastast aastasse tasub tööandjal kuumuse leevendamiseks kaaluda pikemaajaliste ja efektiivsemate lahenduste kasutamist nagu näiteks jahutussüsteemide paigaldamist tööruumidesse. „Kindlasti tuleks pingutada selle nimel, et töötajatel oleks võimalik kuumuse korral teha sagedasi lühiajalisi puhkepause puhkeruumis, kus on värske ja jahe õhk ning võimalus tarbida kvaliteetset joogivett,“ märkis Soon.

Välistingimustes kuumusega töötamine

Seadus ei piira ka välistingimustes töötegemist ülemääraste kuumakraadidega, vaid lubab tööandjal lähtuda mõistlikkuse ja inimlikkuse printsiipidest. Üheks abinõuks kõrge temperatuuri käes töötavate inimeste tervisekahjustuste vältimiseks on kindlustada töötajad piisava koguse külma ja kvaliteetse joogiveega.

Kuumakraadide puhul võimalik tööandjal ümber korraldada ka töötamise aeg. Näiteks alustada teetöödega varajastel hommikutundidel, et kasutada efektiivselt seda aega, kui päikesekiirgus on madalam ning pidada pikem paus sel ajal, kui kiirgus on oma haripunktis. Seejuures tuleb tööandjal loomulikult teavitada ümberkorraldustest ka töötajaid ning arvestada töötajate põhjendatud vastuväidetega.

Ilmastikust tingitud erakorraliste töötingimuste tekkimist nagu liiga kuum või külm temperatuur ei ole võimalik inimestel ära hoida. Küll aga on inimeste võimuses võtta kasutusele mitmesuguseid abivahendeid nii külma kui ka liigse kuuma leevendamiseks. Oluline on lähtuda inimlikkuse ja mõistlikkuse printsiipidest ning püüda keeruliste olukordade leevendamiseks parimal võimalikul moel koostööd teha.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 juuni 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Helve Toomla, jurist
ärileht.ee

••Olen sunnitud lõpetama töölepingu saamata jäänud töötasu tõttu. Olukord on keeruline. Tööandja, Ukraina firma ütleb, et tal on makseraskused ja ma tõestagu, et pole suusõnaliselt kokkulepitud palka komandeeringutasudest kätte saanud. Töötan veoautojuhina, komandeeringutasud laekusid aastajagu mu enda pangakontole. Neist tuli tšekkide näol aruanne teha, kuid raamatupidaja vahetuse tõttu polevat tööandjal neid alles. Palga nime all laekus mu kontole miinimumpalk. Kokkuleppeliselt pidin igal kuul saama kokku 1500 eurot, kuid ei saanud. Kuidas tõendada, et komandeeringutasu on kaetud tšekkidega firma jaoks tehtud sõitudel Venemaal, Ukrainas, Saksamaal jm (kütus, teemaksud jne)? Seaduses on kirjas, et ülekanne peab olema palga nime all, sel juhul on see minu sissetulek. Või olen valesti aru saanud?

Kahjuks ei selgu küsimusest, millistel tingimustel on sõlmitud tööleping ja kas see üldse on kirjalikult vormistatud. Seetõttu ei saa täpsemalt vastata. Kui töötasu suuruses ei ole teisiti kokku lepitud, võibki selleks jääda miinimumpalk. Töölähetuskulud ega päevaraha töötasu hulka ei kuulu. Komandeeringu päevaraha ja kuluhüvitisi saab nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu, seal peab tööandja tõendama, kas ja kui palju neist on ta juba välja maksnud. Töölähetust saab tõendada muu hulgas passis olevate viisade vm piiriületust näitavate dokumentidega. Töövaidlusorganisse pöördudes tuleb silmas pidada tähtaegu – lähetuskulude ja päevaraha nõuded aeguvad nelja kuuga, töötasunõue kolme aastaga.

••Kas tööandja tohib maksta 32 eurot autokompensatsiooni 64 euro asemel, kui olen firma heaks töötanud pool kuud oma autoga.

Tohib küll. Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise korra” 1. aprillil 2013 jõustunud redaktsiooni järgi makstakse hüvitist isikliku sõiduauto töö otstarbel kasutamise eest. Kui küsija hakkas oma autoga tööle poolest kuust, ei saa ta nõuda hüvitist terve kuu eest.