Üksikasjad

Avaldatud: 13 september 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Liina Valdre

Eurostati andmebaasi vaatades selgub, et vabade töökohtade määr on Eestis 1,3 punkti ehk mõnevõrra kõrgem kui Euroopa keskmine.

Kõige kõrgem on vabade töökohtade määr Saksamaal ja Norras, samas Lätis ja Leedus on see võrdlemisi madal.

Riikide võrdluses otsustasime vaadat just vabade töökohtade määra, sest riikide rahvaarv ja sellest tulenevalt ka tööturg on erinev ning ainult vabade ametikohtade arv ei paku mõistlikku võrdlust.

Vabade ametikohtade määr näitab aga vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus ehk hõivatud ja vabad ametikohad kokku ning peaks seega peaks andma tegelikust olukorrast parema pildi.

Küsimusele kas vabade töökohtade arv on hea või halb ei ole võimalik ühest vastust anda. Eesti töötukassa analüüsiosakonna juhataja Anne Lauringson selgitas Ärilehele, et kui vabade ametikohtade määr kasvab ja see toob kaasa töötuse vähenemise, siis on see iseenesest positiivne ilming, sest tähendab seda, et tööturu olukord ja majanduse olukord üldisemalt paranevad.

Kui aga vabade ametikohtade määr on kõrge ja ka töötuse määr on samal ajal kõrge, siis võib see viidata kõrgele struktuursele tööpuudusele, mis ei ole tööturul positiivne nähtus. See tähendab, et tööandjate vajadused ja vaba tööjõud ei vasta üksteisele - näiteks oskuste või geograafiline mittevastavus.

graafikut näeb originaalartiklis

Tegemist on eelmise aasta lõpu andmetega. Nende riikide kohta, mis tabelis ei kajastu Eurostati andmebaasis andmed puudusid.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 september 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Kodust tööle ja töölt koju sõitmiseks kuluv aeg peaks piirkondliku kontorita töötajatel olema seaduse kohaselt osa tööajast, selgub hiljutisest Euroopa kohtu otsusest.

Euroopa kohus otsustas, et töötajatel, kellel pole kindlat kontoripinda ja kes alustavad tööpäeva kodust, tuleks tööaja sisse arvestada ka see aeg, mis neil kulub esimese kliendi juurde sõitmiseks ja viimase kliendi juurest lahkumiseks. Seni ei olnud selline asi lubatud, vahendab The Independent.

See tähendab, et ettevõtted, kelle palgal on näiteks elektrikud, gaasipaigaldajad, hooldajad või müügiesindajad, võivad eksida Euroopa Liidu tööaja regulatsioonide vastu, kui nad otsustavad loobuda piirkondlikest kontoritest.

Selline otsus tuli kohutasjas, mis puudutas Hispaana turvasüsteemide ettevõtet Tyco. Kuigi ettevõtte töötajate käsutuses on firma sõidukid, millega liigutakse ühest töökohast teise, on läbitavad vahemaad väga erinevad ja mõnikord võtab õigesse kohta jõudmine aega kuni kolm tundi.

Kohtuotsuses viidati, et töötaja ei ole süüdi, kui ta peab kodust otse kliendi juurde sõitma. "Asjaolu, et töötajad alustavad ja lõpetavad teekonna oma elukohas, tuleneb otseselt tööandja otsusest piirkondlikud kontorid kaotada, mitte töötajate endi tahtest," seisab otsuses.

Euroopa kohus leidis, et kui töötajad peavad kannatama oma tööandja valikute pärast, läheb see vastuollu direktiivi eesmärgiga kaitsta töötajate ohutust ja tervist, mille hulka kuulub ka vajadus garanteerida töötajatele minimaalne puhkeaeg.

Suurbritannia ettevõtete juhtide instituudi esindaja Allie Renison ütles CNBC-le, et selline otsus üllatab ja paneb muretsema paljusid Suurbritannia ettevõtteid, eriti avalikus sektoris, kus jälgitakse seadusi väga täpselt. "Arusaam, et hommikul kliendi juurde sõitmiseks kuluv aeg tuleb arvestada tööaja hulka, läheb väga kaugele seaduse eesmärgist," leidis Renison. Tema hinnangul piinab Euroopa kohus ettevõtteid kogu Euroopas.

Kohutotsuse tagajärjed võivad olla märkimisväärsed. Rahvusvahelise advokaadibüroo Paul Hastings LLP partner Suzanne Horne ütles pressiteate vahendusel, et otsus jõustub kohe ja tööandjatel pole muud valikut, kui kuuletuda. "Lisaks palgakuludele tekivad küsimused ka selle kohta, kuidas see mõjutab töötaja õigust igapäevastele puhkepausidele ja maksimaalselt 48tunnise töönädala pikkust, samuti teisi tööandja kohustusi, nagu reisikulude katmine," kirjeldas Horne.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 september 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Liina Valdre
ärileht.ee

Soome valitsus otsustas hiljuti, et majanduse konkurentsivõime parandamiseks tuleb lisaks muudele reformidele lühendada puhkusepäevade arvu 38 päevalt 30 päevale ja minna ka puhkuste kallale. Ärileht uuris Eesti ettevõtetelt, kas ka meie majanduse elavdamiseks kuluks taoline samm ära?

Janek Kalvi, Liviko juhatuse esimees:

Ma ei oska kommenteerida soomlaste plaani, kuna ei tea suurt sellest kui palju ja milliseid pühasid põhjanaabrite juures peetakse. Küllap on neil siis mida kärpida. Minu isiklik hinnang Eesti kohta on aga pigem selline, et meil on riiklikke pühasid, mis annaksid inimestele võimaluse pere ja lähedaste seltsis vastavat tähtpäeva tähistada liiga vähe. Näiteks on mujal laialt levinud komme anda riikliku püha puhul, mis satub nädalavahetusele, siiski vaba päev järgmisel või eelneval töönädalal.

Meil see nii ei ole ning minu arvates pisendab see inimeste silmis kahetsusväärselt püha väärtust. Näiteks selleks, et erinevates linnades elavad pereliikmed saaksid pühasid koos tähistada, oleks üks täiendav vaba tööpäev kaalukaks teguriks.

Paljuski on see sümboolse tähtsusega küsimus ja näitab seda, millised on riigi valitsejate prioriteedid ning väärtushinnangud - kas inimene ja pere või raha ja materiaalne edukus? Isiklikult leian, et oleks igati paslik ja väärikas anda rahvale vabariigi aastapäeva puhul vaba tööpäev ka sel juhul kui tähtpäev sattubki nädalavahetusele. Eesti majandus kindlasti ei kaotaks.

Teet Soorm, HKScan Estonia juhatuse esimees:

Soomlastel on aastas kokku 38 puhkepäeva, Eestiga võrreldes on see nädal rohkem. Lisaks on soomlastel ka riigipühasid rohkem. Soome on näide heaoluühiskonnast, kus puhatakse rohkem ning mis on viinud ühe põhjusena ka majanduskrahhini ning mida nüüd hakatakse korrigeerima.

Eestis ei näe praegusel hetkel vajalikuks selles osas midagi muuta, kuna inimene vajab puhkust, et olla produktiivne ja teha oma tööd hästi. Eestis on see praegu tasakaalus. Puhanud ja produktiive töötaja on aluseks, et säiliks meie konkurentsivõime.

Andrus Ossip, Elroni juhatuse esimees:

Värske Fontese palgauuringu valguses, mille järgi teevad paljud töötajad Eestis lisatunde või töötavad ka teisel töökohal, võib pidada puhkuste kärpimist riskiks töötajate tervisele. Ehkki inimeste tervisenäitajad on tervikuna paremaks läinud, jäävad need siiski veel alla arenenud Lääne-Euroopa riikidele. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on meil riiklikke ja rahvuspühasid niigi vähem, ei ole mõistlik nende arvu veelgi vähendada.

Mina ei näe, et hetkel oleks hea mõte puhkuste ja pühade kärpimiseks või lisamiseks, pigem võiks otsida võimalusi riigi konkurentsivõime parandamise mujalt.

Tiina Drui, Eesti Energia personalidirektor:

Tööviljakuse ja konkurentsivõime tagamiseks on oluline hoida tasakaalu töö ja puhkuse vahel. Eestis on pisut üle kümne riigipüha, mujal riikides on selliseid päevi sageli aga rohkem. Sotsiaal-majanduslikud õigused on inimõiguste üheks osaks ning üks peamisi neist on õigus tööle ja puhkusele. Puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik nii tööandjale kui ka töötajale.

Eesti Energia taolise tööstusettevõtte tootlikumaks muutmine on keerulisem protsess ja seda ei saavuta matemaatiliselt puhkusepäevade vähendamisega. Viimasel võib olla hoopis vastupidine efekt ja suureneda võib tööõnnetuste arv. Soomes kehtiv puhkuseõigus näeb ette pikemaid puhkuseid kui Eesti vastav seadusandlus. Eestis on õigus saada 2,33 kalendripäeva puhkust iga töötatud kuu eest, Soomes 2,5 argipäeva. Seega Soome riigil on ka niiöelda ruumi rohkem, kust vähendada.

Mida Soomes on plaanis teha?

- vähendada puhkuse päevade arvu 38 päevalt 30 päevale;

- vähendada ületunnitasu ja kompensatsioon pühapäeval töötamise eest;

- muuta haiguspäevade eest tasumise korda.

Samas ka tugevdatakse koondatavate inimeste õigusi ning jääb ära varem plaanitud käibemaksu tõus ära. Kui meetmed õnnestus ellu viia, siis alandab Soome valitsus 2019. aastal tööjõumakse ligi miljardi euro võrra.
Muudatused tahab valitsus läbi suruda seadusemuudatustega.

Üksikasjad

Avaldatud: 11 september 2015

• Postimees

Kuigi kõrghariduse omandamine on keskkooli lõpetajate seas populaarne ja prestiiþne valik, on suurem tõenäosus endale tulevikus palgatöö tagada hoopis nendel, kes lähevad kutsekooli.

Austraalias tehtud uuringu kohaselt oli tõenäosus, et bakalaureusekraadi omandanud said nelja kuu jooksul pärast kooli lõpetamist tööle, 68 protsenti, samal ajal, kui kutsekooli lõpetanute seas sai selle aja jooksul tööle üle 86 protsendi lõpetanutest, vahendab uudisteportaal News.au.com.

Allpool on nimekiri 64-st kutsekoolis omandatavast ametist, mis vähemalt austraallaste kinnitusel tulevikuski kindla töö tagavad.

Kliima- ja mehhaaniliste seadmete hooldaja
Kliimaseadmete ja külmkapi parandaja
Lennukitehnik (elektroonika)
Lennukitehnik (masinapark)
Arborist
Autoelektrik
Pagar
Siseviimistleja
Laevaehitaja
Müürsepp
Lihunik
Kapitegija
Puusepp
Mööblitisler
Kokk
Diiselmehhaanik
Kraavikaevaja
Elektriliini tööline
Üldelektrik
Erielektrik
Elektroonikaseadmete müüja
Kuidmaterjali krohvija
Masinist
Mehhaanik
Metallkonstruktsioonide paigaldaja/keevitaja
Põranda viimistleja
Mööbli viimistleja
Gaasisüsteemide paigaldaja
Klaassepp
Juuksur
Tisler
Maastikuarhitekt
Lifti mehaanik
Lukksepp
Metallitööline
Metallitööpinkide operaator
Mootorimehaanik
Mootorratta mehaanik
Optiliste süsteemide mehaanik
Maaler
Keretööde tegija (auto)
Kondiiter
Piltide raamija
Torulukksepp
Survekeevitaja
Trükitööline
Katuseparandaja
Katusepanija
Siiditrükkal
Lambapügaja
Lehtmetallitööline
Sildimeister
Väikemootorite mehaanik
Krohvija
Kiviraidur
Telekommunikatsiooni süsteemide liinitööline
Telekommunikatsiooni tehnik
Tööriistade valmistaja
Drapeerija
Kereehitaja (auto)
Maaltritööde tegija (auto)
Mootorsõidukitehnik
Plaatija
Keevitaja

TARBIJA»TÖÖ
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter