Artiklid

Suurbritannia valitsuse avaldatud Brexiti-järgsete sisserändeplaanide järgi oskusteta töötajad viisasid ei saaks. Tööandjaid kutsutakse „eemalduma” Euroopa „odavale tööjõule” toetumisest ning investeerima personali säilitamisse ja automatiseerimisse.

Edasi loe:
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/briti-valitsuse-plaani-jargi-oskusteta-toolisi-enam-riiki-vastu-ei-voetaks?id=88976707

Valijatele immigratsioon ei meeldi, ent riigieelarvet kosutavad välismaalased hoogsalt.
Pensionäre ootab aprillis meeldiv üllatus: mitme aasta suurim, 45-eurone pensionitõus. Üks pensioni rekordtõusu põhjuseid on see, et Eestisse tuleb üha rohkem välismaalasi, kes kosutavad siin töötades ja makse makstes riigieelarvet.

Eelmisel aastal tõusid Eesti palgad keskmiselt 7,7%, aga sotsiaalmaksu laekus aastaga 9,4% rohkem. Just sotsiaalmaksu kasvust oleneb see, kui palju saavad tõusta pensionid.

Edasi loe:
https://epl.delfi.ee/uudised/valismaalased-on-riigile-uha-tulusamad?id=88972487

Ehitussektori probleem on selle vanamoodsus, mistõttu noored ei taha sinna tööle minna. Napib nii oskustöölisi kui ka tippinsenere.
Eestis käib praegu ehitusplatsil töö valdavalt slaavi keeltes. Nooremad inimesed ei oska vene keelt. Vabatahtlik õpe on Nordeconis väga populaarne. Ehitusplatsil ehitust juhtides on väga palju vaja vene keelt. See on nii ka Soomes ja Rootsis ning lähiajal olukord ei muutu.

Edasi loe:
https://epl.delfi.ee/uudised/intervjuu-nordeconi-juht-eesti-ehitusplatsidel-kaib-too-valdavalt-slaavi-keeltes-meie-tootajad-opivad-koik-vene-keelt?id=88906041

Värskelt avaldatud CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri suurest tööturu-uuringust selgub, et praktiliselt iga teine ehk 44% töötajatest jälgib tööpakkumisi või on aktiivselt otsimas uut töökohta. Ise aktiivselt tööd ei otsi ega ka tööpakkumistele avatud ei ole vähem kui viiendik (18%) Eesti töötajatest.

edasi loe:
https://arileht.delfi.ee/?_ga=2.20564216.1709979916.1582102367-1267395100.1559719907

Arendajate postkasti potsatab iga nädal tööpakkumisi, kus palganumber võib ulatuda isegi 5000 euroni. Suurimad idufirmad palkavad aastas sadu inimesi ja kriitikutel tekib küsimus, kas see on palkamise mull.

Kalle (nimi muudetud) oli töötanud arendajatega koos umbes kolm aastat ja tundis selle töö vastu huvi. Kui ta koondati, otsustas ta asja kätte võtta. "Õppisin omal käel 3-4 kuud ja tegin Java koolituse läbi,“ ütles ta. Sellest piisas ja umbes neli kuud tagasi sai Kalle oma esimese töökoha arendajana. Ettevõttes püsiski Kalle vaid pisut üle kolme kuu, sest koos uue töökohaga hakkasid tulema iganädalased tööpakkumised.

Edasi loe:
https://www.aripaev.ee/uudised/2020/02/17/ma-olen-nainud-pakkumisi-arendajatele-5000-eurot-kuus