Artiklid

Eesti inimesed ei kipu enam aastaid maasikaid korjama, see raske töö on jäänud ukrainlaste ja moldovlaste peale. Mis saab tänavu?

Marjakasvatajate suurimad mured on alles ees. Kuu aja jooksul peaks selguma, mis saab töökätest nende ettevõtetes.

“Meil on kõige suurem risk see, kui me ei saa hooajatöölisi kevadtööde ning marjakorjamise ajaks,” tõdes Tartumaa maasikakasvataja Paavo Otsus Aran Farmingust. “Kiire tööaeg algab maikuus uute põldude tegemisega ning rohimisega.”

Edasi loe:
https://maaleht.delfi.ee/maamajandus/maasikakasvatajad-eestimaisest-toojoust-kusimus-pole-isegi-palgas-lihtsalt-ei-tulda?id=89399531

Tööinspektsioon kinnitas, et vähendatud töötasude puhul peavad töötajad arvestama, et need mõjutavad ka puhkusele minnes saadavat kompensatsiooni.

Puhkusetasu arvutatakse töötaja puhkusele eelneva kuue kuu põhipalga põhjal.

Selleks arvestatakse kokku kuue kuu töötasu ning kuue kuu kalendripäevade arv. Kalendripäevade hulka ei arvata neid päevi, mil töötaja mõjuval põhjusel ei töötanud, näiteks oli haige, puhkusel, või ajateenistuses. Samuti ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspühi ja riigipühi.

Edasi loe:
https://tarbija24.postimees.ee/6939301/meelespea-eriolukorras-vahendatud-palk-mojutab-ka-puhkusetasu

Küsib Postimehe lugeja:

Meie ettevõttes töötab 76-aastane tööline. Oma vanuse tõttu kuulub ta koroonaviirusesse haigestumise riskigruppi. Haiguslehte ta ei saanud sellel põhjusel avada, kokkuleppel tööandjaga võttis viis päeva puhkust. Nüüd on aeg tööle tulla, juht pakub talle tööd, kuid ta keeldub seoses riskigrupis olemisega. Kuidas peaks juht käituma, sest tööd on meil talle anda?

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula:

Pärast puhkuse lõppemist peab töötaja jätkama oma tööülesannete täitmist. Kui ta ei saa või ei soovi tööülesandeid edasi täita (näiteks seetõttu, et kuulub viiruse riskirühma), siis peab tal tööst keeldumiseks olema alus.

Edasi loe:
https://tarbija24.postimees.ee/6937571/kas-riskigruppi-kuuluv-inimene-voib-tootamisest-keelduda

Kui enne koroonaviiruse kriisi oli tööinspektsiooni infotelefoni igapäevane kõnede arv keskmiselt 176, siis 31. märtsil küündis see 1237 kõneni. Enim muret tuntakse selle üle, kui palju ja mis tingimustel võib tööandja tänases olukorras palka alandada.

„Kõnede arv meie nõustamistelefonile on plahvatuslikult kasvanud. Eile näiteks oli 1237 kõnet,” ütles tööinspektsiooni kommunikatsioonijuht Kristel Abel. Enne kriisi puhkemist oli keskmine kõnede arv päevas 176. „Muresid on inimestel palju, oma töökoha pärast – enamus ikka palga vähendamisega seotud,” lisas ta.

Edasi loe:
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/tooinspektsioon-on-konedest-ule-uputatud-kes-tahab-teada-kuidas-tooandja-palka-voib-vahendada-kes-kurdab-et-22-reeglist-ei-peeta-kinni?id=89431875

Eelmise kriisi alguses ettevõtjatele otsekohest ja ilustamata nõu andnud suurettevõtja Jüri Käo ei usu, et praegune kriis on lühiajaline ja majandus taastub kiiresti. Seepärast soovitab ta karmid, ent vajalikud otsused aega kaotamata ära teha.

„Minu soovitus on ühene: tuleb reageerida järsult ja võimalikult suures mahus kulusid vähendada,“ ütles Käo Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/saated/2020/03/31/suurettevotja-soovitab-palkasid-karpida?utm_source=copypaste