Artiklid

Riigikogu juures tegutsev arenguseire keskus vaatles uuringuga „Platvormitöö Eestis 2021“ Eesti elanike poolt digitaalsete töövahendusplatvormide vahendusel tehtud tööde trende viimase kolme aasta jooksul.

Uuringus osalesid ainult eesti ja vene keelt kõnelevad isikud, seega puuduvad antud uuringus andmed inimeste kohta, kes eelnimetatud keeli ei valda.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/93621489/uuring-kui-riik-platvormitood-ei-reguleeri-maksab-selle-hiljem-kinni-maksumaksja

 

Koroonakriisi varjus tõusule pööranud majandus on tõstnud palku ja suurendanud nõudlust tööjõuturul. Sellele vaatamata on meil endiselt üle poolesaja tuhande töötu, kes omale rakendust otsib.

Vaatamata sellele, et turismiga seotud tegevusalad on meil endiselt varjusurmas ja sellega seotud majutus- ja toitlustussektor toibub kriisist veel mitu head aastat, õilmitseb Eesti majandus teiste majandussektorite toel juba koroonaeelsel tasemel. Ehkki hotelli- ja restoranitöö on tööjõumahukas, annab see rahvusliku rikkusesse vaid kaks protsenti ega suuda Eesti majanduskasvu väärata.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7261042/madalstardil-eesti-majandus-takerdub-toojoupuudusesse

Statistikaameti palgarakendusse lisandusid 2021. aasta esimese kvartali mediaanpalkade andmed. Värsked andmed näitavad nii mediaanpalkade tõusu kui ka ebavõrdsuse suurenemist erinevates ametirühmades töötavate palgasaajate vahel.

Palgarakenduses kuvatakse registreeritud täisajaga töötajate brutopalga mediaan, mis väljendab summat, millest rohkem ja vähem teenivaid töötajaid on ametis, maakonnas või piirkonnas ühepalju. Täisajaga töötajate registripõhine mediaanpalk* oli selle aasta esimeses kvartalis 1193 eurot. Mediaanpalk on veidi tõusnud ja liigub samas suurusjärgus keskmise brutokuupalga kasvuga. Märtsi lõpu seisuga on tööturul olijate arv aga aasta varasemaga võrreldes vähenenud.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/palgarakenduse-andmed-naitavad-palkade-aga-ka-ebavordsuse-suurenemist

Deklaratsiooni järgi teenis keskkonnaminister Tõnis Mölder eelmisel aastal rohkem kui peaminister Kaja Kallas. Tervise- ja tööminister Tanel Kiige tulu aga kasvas võrreldes aasta varasemaga. Missugune on meie riigijuhtide majanduslik seis?

Korruptsioonivastase seaduse järgi peavad 31. maiks esitama huvide deklaratsiooni ametiisikud, kelle hulka kuuluvad president, riigikogu liikmed, ministrid, kohtunikud, riigikontrolör, õiguskantsler jt valitsusasutuste juhid, kantslerid ja kohaliku omavalitsuse liikmed.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7261581/kui-palju-teenisid-mullu-ministrid-ja-riigipea#_ga=2.236929219.378621080.1622544789-518806748.1594120248

Läti statistikabüroo teatas esmaspäeval, et 2021. aasta esimeses kvartalis oli riigis keskmise täistööajaga kuu brutopalk 1207 eurot.

Võrreldes 2020. aasta esimese kvartaliga kasvas keskmine brutokuupalk 105 eurot ehk 9,5 protsenti. Brutotunnipalk kasvas 7,1 protsenti, ehk 7,39 eurolt 7,92 eurole, teatas LSM

 

Edasi loe: https://www.err.ee/1608231621/lati-keskmine-palk-oli-esimeses-kvartalis-1207-eurot