Artiklid

Üksikasjad

Kuigi kurnatud õdede probleeme mõistetakse, ei ole lahendused haiglate sõnul nende kätes – olenemata headest kasuminäitajatest.

„Lahkusin, sest olin täiesti läbi põlenud - emotsionaalselt, vaimselt ja füüsiliselt - ning abi ei paistnud mitte kusagilt, ei haigla juhtkonnalt ega riigilt," ütles ühest Tallinna haiglast vahetult enne pandeemiat lahkunud õde.Kurnatuse ja juhtkonnaga ühise vaate puudumise tõi ametist lahkumise põhjuseks üks teinegi õde. „Ületöötamise ja öötöö tagajärjel tekkinud unehäired, vaimse tervise mured, sotsiaalne eraldumine sõpradest ja perekonnast ning muu, mis suure töökoormuse ja uneprobleemidega kaasneb," loetles ta.Ometi teenivad haiglad kenasti kasumit. Miks õdesid juurde ei palgata, et inimesed ületunnitööst läbi ei põleks?

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/95383735/haiglast-lahkunud-oed-juhte-ei-huvita-kuidas-me-hakkama-saame

Üksikasjad

Poemüüjate palgad kerkivad ning kaupluseketid kinnitavad, et töötajata võib teenida üle tuhande euro. Sellist palka saavad poetöötajad, kes on nõus täitma mitut ülesannet – näiteks kaupa välja panema, koristama ja kassas istuma. Ainult müüjatöö eest makstav tasu jääb siiski selgelt alla tuhande euro.

Rimi teatas esmaspäeval, et tõstab 1. jaanuarist kauplusetöötajate palgafondi 7,5 protsenti, kusjuures teenindajatel tõuseb põhipalk üle 10 protsendi.

Edasl loe:https://www.err.ee/1608435674/poemuujate-palgad-tousevad-kuid-peamiselt-lisaulesannete-arvelt

Üksikasjad

Lugeja küsib: Meie poes on juba ammu inimesed tööl nö „libiseva graafikuga“ ehk tööajakava koostatakse selliselt, nagu töötajatele sel kuul kõige paremini sobib. Meil on palju osalise tööajaga töötajaid, sh üliõpilasi, pensionäre jne. Töölepingu seadus lubab nüüd sõlmida muutuvtunnikokkuleppeid. Kas võime nendega tagasiulatuvalt (summeerimisperiood algas 1. oktoobrist) sellised lepingud sõlmida?

Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja: Töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad muutuvtunni kokkulepet jõustuvad sel kolmapäeval ehk 15. detsembril 2021.a. Seadus ei võimalda sõlmida muutuvtunnikokkuleppeid varasema tähtajaga ehk nö tagasiulatuvalt.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/356/kellega-voib-solmida-muutuvtunni-kokkulepet

 

Üksikasjad

Aasta lõpus jutuks võetud Eesti kõrghariduse rahaprobleemi esimene põhjus on see, et varsti pärast tasuta kõrgharidusele üleminekut riik reetis ülikoolid ega ole neile eraldatavat raha vajalikus tempos suurendanud. Eriti valus on see olnud viimastel aastatel, kui keskmine palk on kasvanud palju hoogsamalt kui õppejõudude sissetulek, mis jääb praegu tihti kooliõpetajate omale alla, kui just õppejõud agaralt mitmel rindel ei rähkle.

Peale ebaõnnestunud rahastamisreformi teeb olukorra keerulisemaks demograafiline seis – kõrghariduse omandamise eas noorte arv väheneb demograafilistel põhjustel. Tasuta kõrghariduse reformist alates on üliõpilaste arv kahanenud 65 000-st 45 000-ni.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/95384561/juhtkiri-oppejoudude-palk-peab-tousma

Üksikasjad

Õhtuleht avaldas tabelid meeste ja naiste palgaerinevustest. Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel on meeste keskmine palk naiste omast vähemalt 10% suurem. Kõige suurem erinevus on tippspetsialistide hulgas, kus mehed teenivad koguni 27,4% rohkem kui naised.

Põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja jahinduse oskustööliste puhul on naiste mediaanpalk koguni 2,5% kõrgem meeste omast. Tuleb küll tõdeda, et statistikaameti number palgalõhe kohta on märksa suurem ehk 15-16%. Tegemist on Euroopa keskmisega.

Edasi loe: https://pealinn.ee/2021/12/13/palgalohe-on-suur-aga-siiski-vaiksemaks-jaanud/

 

  1. Kontorijuhatajate 2021. aasta III kvartali palgaraport
  2. Valitsus arutas lisaraha vajadust õdede täiendavaks koolitamiseks
  3. Töötasu alammäär tõuseb 2022. aastal 654 euroni
  4. Enim vabu ametikohti oli hariduse, kaubanduse ja tööstuse tegevusaladel