Artiklid

Ergo kindlustuse teatel hakkas vajadus õigusabi järele kiiremini kasvama 2020. aastal, mil lahvatas koroonakriis. Kõige enam, lausa 70 protsenti suurenes just töövaidluste hulk.

Kui 2020. aastal registreeris Ergo 400 õiguslikku vaidlust, siis möödunud aastal oli nende hulk väiksem. Küll aga andsid Ergo juristid mullu õiguslikke käitumisjuhiseid telefoni teel rohkem kui 4000 korral, mis on koroona-aastaga samal tasemel, teatas ettevõte.

See tähendab, et õigusabi teenust kasutab aasta jooksul iga teine Ergo õigusabikulude kindlustuse klient, mis teeb sellest kõige populaarsema kindlustustoote. Levinumaks põhjuseks olid maksmata jäänud töötasud ja saamata koondamishüvitised.

Edasi loe: https://tarbija.postimees.ee/7458500/kindlustus-pandeemiaga-kasvas-markimisvaarselt-toovaidluste-arv

Sajad inimesed kauplevad Kristi Saare utsitusel palka juurde ja kodulaenu intressi alla

Tuntud investor Kristi Saare küsis oma Instagrami konto (@kristiinvesteerib) jälgijate käest, mis tööd nad teevad, et üle 3000 euro palka saavad.

"Esialgu ma eeldasin, et seal on ilmselt IT-valdkonna inimesed, kes nii kõrget palka saavad, võib-olla arstid," kommenteeris Saare oma eeldusi Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Tegelikult leiab sealt ka näiteks tõlgi, ripsmetehniku või isegi juutuuberi.

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/saated/2022/02/18/sajad-inimesed-kauplevad-kristi-saare-utsitusel-palka-juurde-ja-kodulaenu-intressi-alla

Tehnoloogiafirma ABB sulgeb Eestis oma finantsteenuste keskuse ja koondab enam kui 200 inimest. Kontserni finantsüksused jäävad Poola ja Indiasse.

Üle 30 aasta Eestis tegutsenud ABB Grupp tegeleb siin laias plaanis kahe valdkonnaga: generaatorite, ajamite, elektrikilpide ja muu taolise tootmisega ning ülekandevõrkude, madalpingeseadmete ja muu müügiga. Neis valdkondades pole muutusi plaanis, kuid äriteeninduskeskusest kaotatakse finantstuge pakkuvad töökohad ehk koondatakse 200 kuni 250 inimest.

Edasi loe: https://www.err.ee/1608505427/abb-sulgeb-eestis-finantsteenuste-keskuse

 

Terviseameti teatel pole koroonaviiruse levik veel haripunkti saavutanud ning seetõttu pole ka praegused nakatunute arvu rekordid veel viimased. Tuhanded inimesed on isolatsioonis ega saa tööle minna. Eesti elanikud on hakanud poodide ustel märkama teateid lahtiolekuaegade lühendamisest. Seletus on lihtne: pole kedagi, kes tööd teeks, kirjutab rus.postimees.ee.

Rimi esindaja Katrin Bats tõdes, et haigestumus poetöötajate seas on kasvanud: «Aga praegu suudame siiski kõik poed lahti hoida,» sõnas ta. 

 

2020. aastani kehtis kahe tervishoiukõrgkooli, riigi ja Eesti haiglate liidu vahel konsensuslepe, mis võimaldas koolidel saata õetudengeid tasuta haiglatesse praktikale. Samuti oli leppes kirjas minimaalne õe- ja ämmaemandaõppesse vastu võetavate tudengite arv. Ent uus leping venis pikalt ja allkirjastatakse alles sel reedel.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/95931571/riigil-kulus-kaks-aastat-et-hakata-odede-puudust-leevendama