Töötamine ilma kiraliku lepinguta

Olen üle nädala tööandja juures töödanud ilma kirjaliku töölepinguta ja soovin nüüd lahkuda kuna olen mõistnud, et antud amet mulle ei sobi. Seega on tööandja vastu ja väidab, et tal on õigus hoida mind kaks nädalat kinni ja tagatipuks nõuab, et kirjutaks alla töölepingule, väites, et muidu ei saa mulle tehtud töö eest tasu maksta. Mida teha sellises olukorras?

Teha seda mida tööandja räägib, sest tööle asumisega ongi tööleping sõlmitud lihtsalt nüüd tuleks see ka paberil fikseerida ja katseajal lahkumisest peab etteteatama 15 päeva kui lahkud varem nõuab tööandja hüvitist.

Imeliku vastus on tõepoolest imelik. Äkki tutvuks meie praegu kehtiva töölepingu seadusega www.riigiteataja.ee lehelt.

to airi

Mis koht vastuses imelik ja väär on? Äkki tutvud ise kehtiva seadusega ja annad küsijale siis mitte imeliku ja "õige" vastuse.

Imeliku vastus ei ole väär. Kõik on õige.
Ka suuline kokkulepe eeldab, et tegemist on töölepinguga, see et seda kirjalikult sõlmitud ei ole kuid töötaja töötab oma ametikohal, sellega loetaksegi tööleping sõlmituks Riigitetaja: Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.

airi! Kui viitad riigiteataja.ee-le, siis peaksid ka viitama seadusele, mida konkreetselt silmas pead.

§4. Töölepingu sõlmimise erisus
(2) Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.

§86. Töölepingu ülesütlemine katseajal
(1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates.


§96. Ülesütlemisest etteteatamine katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu
Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga.


§100. Ülesütlemise hüvitis
(5) Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.

Imeliku vastus sisaldaski kõike seda. Soovitusena oli vaid, et töötaja võiks ka lepingu allkirjastada.

Seda minagi neid § välja tuues mõtlesin.
Millest aga airi rääkis seda ootaks huviga.

Samas vaadates seda ka niimoodi et kui pole sõlmitud lepingut pole ka fikseeritud alguse kuupäev. Pole ka selge see millist tööd teeb töötaja ettevõttes. Seda siis taasesitatavas vormis. Nüüd siis oli soovitus et alkirjastada leping muidu pole võimalik palka välja maksta ? mis ajast on olnud leping palga maksmiseks vajalik? Kuid üks küsimus veel õhus kas töötaja on registreeritud maksuametis töötama ettevõtte ridades või tegu selle kena juhtumiga kus on ka see liigutus tegematta jäänud ja nüüd ajab ettevõte oma õigusi taga ?