Töötajate reaalsed sissetulekud on viimaste aastate jooksul jäänud sisuliselt samaks, sest vähenenud on ümbrikupalga maksmine ja ületunnitöö tegemine ning brutopalga kasvu on ära söönud inflatsioon, vahendab Postimees Online Eesti Päevalehte.
Kui 1998. aasta lõpus oli töötaja keskmine netosissetulek 2761 krooni kuus, siis 2002. aasta alguses oli see vaid 2673 krooni, selgub Soome teadlaste Balti riikides läbi viidud tööelu uuringu baromeetrist.
Kuigi statistika kinnitab brutopalga pidevat kasvu, siis uuringu järgi on kolm põhjust, miks töötajate kätte jääv rahasumma on isegi vähenenud. 1998. aasta uuringust möödunud aja jooksul on vähenenud ümbrikupalga maksmine ja tasustatud ületunnitöö tegemine.
Keskmist palgataset alandab ka see, et uusi töökohti lisandub peamiselt teenindussfääris, kus palgad on suhteliselt madalad.
Kuigi vähenenud on mustalt tehtav töö ja ületunnitöö, on see toimunud ainult tasustatavate ületundide arvelt. Täielikult kompenseerimata või vabade päevadena korvatavate ületunnitööde maht on jäänud endiseks.
Kahe uuringu vahelisel ajal on kasvanud ka kirjalike tähtajatute töölepingute alusel sõlmitud püsivate töösuhete arv. Kuigi Euroopa Liidu maadega võrreldes on Eestis endiselt väga kõrge tähtajaliste töölepingute osa (23 protsenti), siis võrreldes Läti ja Leeduga on see oluliselt madalam. Vähenenud on ka ebaseaduslike ehk suuliste lepingute arv.
Eesti, Läti ja Leedu tööelu baromeeter koostati Soome tööministeeriumi poolt koostöös Helsingi Ülikooliga. Uuring analüüsib tööelu muutusi 1998. aasta lõpust 2002. aasta alguseni. Esimene samalaadne uuring pärineb aastast 1999.
PM Online
