Tanel Kõrvel
Uus maksukorralduse seadus annab maksumaksjale lisaks täiendavatele kohustustele ka täiendavaid õigusi. Nende õiguste kasutamine tagab maksumaksjale parema teadmise maksuameti võimalikest nõuetest tema vastu.
Maksukorralduse seadus (MKS) peab tagama maksuhalduri tegevuse suurema läbipaistvuse ja aitab maksumaksjal maksuseaduste mitmetimõistmisel juhinduda maksuameti või rahandusministeeriumi üheselt selgetest juhistest, mis peavad välistama igasugused hilisemad probleemid maksuametiga sealhulgas täiendavad maksumääramised või isegi kohtuvaidlused.
Maksuamet annab siduvaid maksuseaduste tõlgendusi
Maksuseaduste mitmetimõistmise korral tasub taotleda kirjalikku selgitust maksuseaduse tõlgendamise kohta. Sellised tõlgendused ei ole siduvad maksumaksja jaoks, küll aga tõlgenduse andjale. Alates juulist peavad kõik selgitused ehk maksumaksja maksuseaduse tõlgendamise küsimuste vastused olema kättesaadavad kõigile - kas maksuameti veebilehel või maksuameti poolt avaldatud perioodilises trükiväljaandes (MKS § 15). Kõik maksuameti vastused maksumaksja seaduse mõistmise küsimustele on käsitletavad maksuseaduste tõlgendustena ja peavad välistama igasugused maksuameti hilisemad pretentsioonid või (maksu-)nõuded samas küsimuses. Paljud maksumaksjad on saanud vastuseid maksuametilt oma maksuseaduste päringutele, kuid tihtipeale ei ole nad saanud sisulist vastust oma maksuküsimusele. Sel juhul tasub alati uuesti ja uuesti küsida, kuni saadakse sisuline maksuseaduse tõlgendus ehk vastus oma maksuküsimusele.
Maksumaksja saab maksuametist kogu tema kohta kogutu
Maksuamet peab maksumaksja soovi korral võimaldama tutvuda kogu informatsiooniga, mis maksuamet on maksumaksja kohta kogunud (MKS § 14) ja saada kogutud materjalidest tasuta koopiaid. Teavet peab saama ka selle kohta, mis maksuameti arvates peaks maksumaksjal endal olemas olema ja maksumaksja ei pea seaduse järgi sellist soovi põhjendama. Lisaks inspektori käes olevatele dokumentidele võib maksumaksja kohta olevat informatsiooni leiduda ka mujal maksuameti majas. Kui firma kohta on algatatud revisjon, siis näeb seda oma arvutis ka inspektor ja oskab öelda, millise revidendi käest küsida täiendavat informatsiooni. Kui firma kohta pole revisjoni algatatud, siis ei tea isegi inspektor, tulenevalt maksuameti infosüsteemi iseärasusest, kas kellegil samas maksuametis on maksumaksja kohta veel midagi kogutud või mitte. Maksuameti sõnul on ainukeseks teadasaamise võimaluseks kogu maksuameti maja osakonniti läbi käimine ja lihtsalt küsimine. Hoolimata maksuameti tehniliste võimaluste iseärasustest, ei saa see olla põjuseks maksuseaduse (MKS § 14) mittetäitmiseks kogu maksumaksja kohta käiva informatsiooni saamiseks.
MKS võimaldab informatsiooni päringut teha maksumaksjale sobival viisil. Kui maksuametnik kohustab maksumaksjat tegema informatsiooni saamiseks kirjalik päringut, mis võimaldab vastata 30 päeva pärast, siis selline nõue on põhjendamatu ja ei tulene ühestki seadusest. Võimalik, et selline nõue tuleneb maksuameti sisemisest töökorraldusest, siis piisab täiesti maksuametniku poolt kirja pandud maksumaksja suulisest taotlusest, mille maksumaksja allkirjastab.
Maksumaksja õiguste ja maksuameti kohustuste parem teadmine aitab vältida võimalikke ebameeldivaid üllatusi maksuameti poolt ja seepärast tasubki kasutada selleks professionaale.
