Töötukassa tänavused tulud ületasid viiekordselt kulutusi, mis sunnib ilmselt juba järgmisel aastal töötuskindlustusmakseid vähendama.
Töötukassasse laekus tänavu esimeses kvartalis kindlustusmaksetena 130 miljonit krooni, hüvitisteks ja sotsiaalmaksuks maksti samal ajavahemikul välja alla 25 miljoni krooni. Alates mullusest on töötukassal kogunenud raha investeerimiseks ligikaudu 600 miljonit krooni, kirjutab Postimees.
Kuigi töötukassa prognoosis varem, et töötuskindlustuse hüvitise taotluste arv kasvab märtsis, siis seda ei juhtunud. Märtsis lisandus vaid 915 taotlust. Jaanuaris ja veebruaris maksti hüvitisi vastavalt 1314 ja 781 inimesele. Töölepingute kollektiivse ülesütlemise avaldusi laekus 45 ja tööandja maksejõuetuse avaldusi 42.
Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul prognoositi töötuskindlustust luues, et kindlustushüvitisi hakkavad saama umbes pooled töötuks jääjad. «Arvestasime, et kindlustushüvitist võiksid tänavu saada 37 000 inimest, kelle palk ulatuks keskmiselt 4500 kroonini,» ütles Paavel.
Esialgu saab kindlustust aga kümme korda vähem inimesi ning seetõttu laekub praegu töötukassale rohkem raha, kui me välja maksame,» märkis Paavel. «Sügisel on kokkuvõtteid tehes võimalik, et kindlustusmaksete suurust järgmisel aastal vähendatakse.» Võimalik on ka kindlustushüvitise väljamaksete ajavahemiku pikendamine ja hüvitise määra tõstmine. Töötukassa hüvitiste saajate ringi laiendamine nõuab seaduste muutmist.
Samas võib Paaveli hinnangul siiski tulevikus hüvitiste saajate hulk suureneda, sest paljud kindlustatud on kaks kuud enne töötukassa poole pöördumist lihtsalt kodus ja elavad näiteks koondamishüvitise arvelt.