Agne Narusk
* Seadus nõuab tööandjalt uue töötaja tervisekontrolli saatmist
* Mõte, et tööandja võib teada saada nende tervisliku seisundi, ajab töötajad raevu
Juulist jõustunud tööohutuse ja töötervishoiu seaduse muudatus käsib tööandjal saata kuu aja jooksul kõik uued töötajad kohustuslikku tervisekontrolli.
Seni on uut nõuet täita jõudnud vaid üksikud tööandjad. Töötajad seevastu on häiritud väljavaatest, et nende terviseandmed võivad jõuda tööandja kätte ning saada vallandamise põhjuseks.
See on kuritegelik, ütles kohalikus omavalitsuses ametnikuna töötav Reili (30). Tervist puudutavad andmed on minu eraasi, sest pole võimalik välistada hilisemat diskrimineerimist. Kui mul on kaebusi, siis lähen ise arsti juurde. Reili arvates pole vallandamisohus niivõrd kontoritöötajad ja ametnikud, kuivõrd raske füüsilise töö tegijad. Kui näiteks ikka ehitusfirma juht avastab, et ta ehitajal on tervis kehv, võib ta mehe lihtsalt ära koondada või kuidas? Minu meelest on see nõue jube, kui just tegu pole vaktsineerimisega.
Kahtlustavad arstide ja tööandjate koostööd
Ehkki seaduses on selgelt kirjas, et tööandja näeb ainult töötervishoiuarsti hinnangut selle kohta, kas töötaja sobib konkreetset tööd tegema, mitte aga üksikasjalikku loetelu tema tervisehädadest, kahtlustavad mitme ettevõtte töötajad ikkagi andmete lekkimist. Kuidas seletada seda, et minu kontorisse jõudes hõikas ülemus üle ruumi, et ah, Liia, sul siis on see ja see? Kas nad faksisid tulemused töökohta või? kirjeldas Liia (35) paari aasta tagust kohustuslikule tuberkuloosikontrollile järgnenut.
Kui ikka ettevõtte juht helistab arstile, siis mina küll ei usu, et tema eest üksikasju keelatakse, leidis Hanna (32). Ettevaatlikuks teeb inimesi kohustus täita töötaja tervisedeklaratsiooni, kuigi tohtrite kinnitusel ja seaduse nõudel peaks dokument jääma üksnes esimeste hallata. Muuhulgas tuleb tervisedeklaratsioonis teha on või ei ole lahtrisse rist selliste hädade kohta nagu psüühikahäired, naistehaigused, suhkurtõbi, tuberkuloos või sapikivitõbi.
Kutsehaiguste kliiniku esindaja Anu Kobini sõnul pole paanikaks põhjust. Tööandja ei saa midagi töötaja tervisest teada. Ta saab otsuse, kas inimene võib töötada konkreetselt müüjana, kaubakäsitlejana vms. Ta saab teada järgmise tervisekontrolli kuupäeva ja see on ka kõik, ütles Kobin. Muud andmed jäävad tohtrite valvsa pilgu alla.
Kuidas segab aga näiteks naistehaigus igapäevatöö tegemist? Aga miks ei? Oleneb haigusest. Kui on ikka seisev töö või vibratsioon, siis loomulikult on töötervishoiuarstil vaja seda teada. Siis ta lihtsalt ei luba naisel seal enam töötada. Tegelikult otsuseid, et inimene ei tohi oma ametikohal töötada, praktiliselt ei tule. Sest inimene on ikkagi valinud töö, mida ta on suuteline tegema, ütles Kobin.
Teine tundmatu võrrandis riskianalüüs
Tööinspektsiooni peadirektor Priit Siitan kinnitab: tõepoolest, seadus käsib kõik uued töötajad saata ühe kuu jooksul tervisekontrolli. Küsimusele, kas kohustus oleneb tegevusvaldkonnast või puudutab see absoluutselt kõiki ettevõtteid, vastas Siitan: Sõltub sellest, millised on riskianalüüsi tulemused. Et kui tööõnnetusi tööandja kinnitusel suurt ei juhtu, ei pea saatma? Minu arust küll. Kõige alus on ikkagi riskianalüüs. Selle põhjal teeb tööandja kindlaks, millised on tööpaigas ohutegurid. Ja kui ohutegurid ületavad lubatud normi, teeb tööandja selgeks ohustatud töötajad ja saadab nad tervisekontrolli, lisas ta.
Kuidas siis on, kas tuleb saata kõik töötajad tervisekontrolli, nagu käsib seadus, või mitte? Mina saan küll nii aru, jah, ütles Siitan.
Siitan soovitab tähelepanelik olla ettevõtetes, kus on näiteks liigne müra, monotoonne liinitöö, pidev istumine arvuti taga. Neil juhtudel on tööandja kohustatud tagama silmade ning luu- ning lihaskonna kontrolli. Kui on ergonoomiliselt õige töölaud ja -tool, mida saab reguleerida, ei peaks probleeme tekkima, arvas Siitan.
Riskianalüüsi nõuab seadus, kuid andmeid pole kohustust inspektsiooni esitada.
Kindlustus tööandjale, ohutegur töötajale?
Töötajate meditsiinikontrolli saatmine on tööinspektsiooni peadirektori sõnul tööandjale kindlustuse eest. Ta teeb töötaja tervise kindlaks, kui see tema juurde tööle tuleb. Hiljem võib ta need tulemused esitada ja näidata, et tema juures töötades pole inimese tervis halvenenud. Kutsehaiguste peiteperiood on 20 aastat, sõnas Siitan.
Kas pole ohtu, et töötaja kaotab sel juhul juba katseajal oma töö? Katseaeg selleks ongi, et teha kindlaks töötaja võimed täita tööülesandeid ja kas tervis seda lubab. Kui meedik ütleb, et töötaja tervis on selline, et ta ei saa sel kohal töötades, tuleb tööandjal teha omad järeldused, rääkis Siitan. Muidugi ei pruugi töötajale järeldused meeldida, sest ta peab töölt lahkuma, aga tervis jääb ju alles!
Küsimusele, kuidas lohutada töötajat, kes suure vaevaga leiab töökoha ja siis selgub, et ta ei kõlba seal töötama, vastas doktor Ülle Sarap: Ma saan sellest inimlikult aru. Valik jääb ikkagi inimese enda teha, kuid sel juhul ei saa vastutust võtta ei tööarst ega tööandja, inimene vastutab ise enda eest. Nähtavasti oleks siin vaja palju aktiivsemat tööturupoliitikat, mida töötervishoiuarst lahendada ei suuda.
Tervisekontrolli määrus ütleb üheselt, et tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst. On välistatud, et seda teeks perearst, sest viimasel pole õigust minna töökeskkonda üle vaatama. Tervishoiuameti andmetel on töötervishoiu litsentsid välja antud 25 meditsiiniasutusele üle Eesti.
Ettevõtted ostavad töötajate ohutuse eesmärgil tervise kontrolli
AS Printall on töötajate tervisekontrolliks sõlminud lepingu vastavat litsentsi omava perearstiga. Tootmisettevõte peab oma töötajaid saatma kontrolli regulaarselt, ütles personalijuht Irene Laasmäe. Kuidas saab uute töötajatega, ta veel ei tea, sest vastne personalijuht pole jõudnud veel kedagi tööle võtta. Me oleme seaduskuulekas firma ja teeme nii, nagu seaduses kirjas, sõnas Laasmäe. Kontroll on kahtlemata vajalik. Kui me võtame töötaja tööle, siis me ei tea ju, mis tõbe ta põeb. Võib-olla on tal langetõbi ja me saadame ta masina taha? Küsimusele, kas töötaja ei kaota sel moel oma töökohta, vastas Laasmäe: Aga vastasel juhul kaotaks ta ju oma elu. Ma ei lähe ju piloodiks, kui mul on tasakaaluhäired jms.
Eesti Gaas ostab töötervishoiuteenust sisse AS Medicoverilt. Meil ei ole firmas õde ega arsti, aga ega meil ka tervisele kahjulikke erialasid palju pole, ütles töökeskkonnaspetsialist Anu Kõiv. Tema sõnul ei ole ettevõtte esialgu jõudnud kõiki töötajaid kontrollida, kuid ilmselt aasta lõpuks saab see tehtud. Uusi töötajaid on viimasel ajal vähe juurde tulnud, 1. juulist alates kaks töötajat. Kui neil riskitegurid on, siis saadame nad tervisekontrolli. Aga pean seda mõttekaks küll, jah, uued töötajad edaspidi tervisekontrolli saata. Kehv tervis pole vallandamise põhjus. Aga kui tuleb ettekirjutus, et töötaja sellel ametil töötada ei saa, siis sõltub küll asi sellest, millised on tema teised oskused ja kas on võimalik talle teist tööd pakkuda. Kui teist tööd on anda ja see töötajat rahuldab, on asi korras, sõnas Kõiv.
Töötajate tervisekontroll peab toimuma tööajast ja maksab selle eest tööandja. Töötajal pole tervisekontrollist õigust keelduda, ütleb seadus.
Tööandja on kohustatud
korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite võimalikku mõju töötaja tervisele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat.
korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.
Alates juulist tuleb suunata tervisekontrolli iga uus töötaja.
Allikad: tööohutuse ja töötervishoiuseadus; tööinspektsioon
Kontoritöö ohutegurid
arvutiga töötamine vähemalt pool tööajast
üld- ja kohtvalgustus
õhu kuivus või niiskus
ventilatsioon, õhu liikumise kiirus
temperatuur
elektromagnetväli
Laua-tooli ergonoomia
