Ester Bryckel
otseste maksude talituse peaspetsialisti
Reet Mets
otseste maksude talituse peaspetsialisti
Mis vahe on kompensatsioonil, erisoodustusel, lisatasul, preemial, toetusel ja hüvitisel. Kuidas näeb seadus ette nende erinevate tasuliikide maksustamise? Milline on kasulikum tööandjale ja milline töövõtjale?
Töösuhtest tulenevalt saadud lisatasu, preemiat ja toetust käsitletakse tulumaksuga maksustamisel palgatuluna (TuMS § 13). Et töötajale oleks tagatud sotsiaalsed garantiid (ravikindlustus, pension, töötuskindlustus), maksustatakse palk lisaks tulumaksule (26%) töötuskindlustusmakse (1%) ja kohustatud töövõtja puhul kohustusliku kogumispensioni maksega (2%).
Eelnimetatud maks ja maksed tuleb palga väljamaksest kinni pidada, st töötaja kättesaadav summa on nende võrra väiksem. Tööandja peab palgalt täiendavalt maksma sotsiaalmaksu (33%) ja töötuskindlustusmakset (0,5%). Kui töötajale kompenseeritakse tööandja huvides tehtud kulu ning selle kohta on tööandjale esitatud kuludokument, siis selliseid hüvitisi tulumaksuga ei maksustata (TuMS § 12 lg 3).
Eeltoodu kehtib vaid nende hüvitiste suhtes, mille maksmisele ei ole kehtestatud eraldi tingimusi ja piirmäärasid (lähetuskulude hüvitised, hüvitis isikliku sõiduauto kasutamise eest töösõitudeks jne). Hüvitiste puhul, mille kohta on kehtestatud maksmise tingimused ja maksuvabad piirmäärad, ei maksustata väljamakseid maksuvabade piirmäärade ulatuses. Kui hüvitise summa ületab maksuvaba piirmäära, siis see maksustatakse kui erisoodustus.
Asjaolul, kas tööandja maksab töötajale palka või teeb erisoodustusi, on oluline tähtsus töötaja jaoks. Palgalt kinnipeetud tulumaks ja sotsiaalsed maksed on isikustatud, st on seotud konkreetse isikuga. Tööandja maksab tehtud erisoodustustelt küll tulumaksu ja sotsiaalmaksu, kuid seda ei isikustata, st ei lähe erinevalt palgalt arvestatud maksudest arvesse konkreetse töötaja maksuna. Mida kõrgem on palk, seda suuremat isikustatud sotsiaalmaksu on sellelt makstud ning seda suurem on töötaja sotsiaalne kindlustatus (näiteks pension, haigusraha).
Palgasumma suurus võib mõjutada ka tulumaksusoodustuste arvesse võtmist. Töötaja, kes on residendist füüsiline isik, saab oma tulust teha mahaarvamisi, kui ta esitab maksu- ja tolliametile tuludeklaratsiooni. Eestis saadud maksustamisele mittekuuluvat tulu ja tööandjalt saadud erisoosoodustust füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ei kajastata, siis saab mahaarvamisi teha ainult maksustatavatelt tuludelt (nt palgatulu). Mitmete mahaarvamiste ulatus sõltub isiku maksustamisele kuuluvast tulust. Töötajale on kasulikum saada tulu palga vormis, mitte erisoodustusena.
