Artiklid

Gea Velthut-Sokka

Täna kiidab valitsus heaks majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava aastateks 2005–2007, mis muu hulgas tahab anda tööandjale võimaluse koondada töötajaid väiksema etteteatamisajaga ning maksta neile ka vähem hüvitisi.

Üks suurem tööandjaid puudutav osa tegevuskavas on tööseaduste muutmine, millega soovitakse vähendada tööturu jäikust, eriti töösuhete lõpetamise osas. Töölepinguseadus läheb muutmisele nii, et tööandja peaks koondamise puhul töötajale vähem aega ette teatama, väheneb ka kohustuslik koondamishüvitis. Muudatused puudutavad vaid erasektorit – avaliku teenistuse seaduse järgi töötavate riigiametnike garantiid ei väheneks.

“Praegu on kava veel üldine, siin on kirjas lubadused, mis me 2007. aastaks ära teeme,” ütles tegevuskava töögruppi koordineerinud riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi juhataja Keit Kasemets. “Selleks ajaks tuleb uue töölepinguseaduse eelnõu valitsuses heaks kiita. Hea oleks, kui see muidugi varem Riigikokku läheks, sest 2007 on meil ju jälle valimised.”

Lisaks läheb ülevaatamisele kogu tööseadustik, näiteks ka kollektiivlepingu seadus, eesmärgiga tugevdada tööandja ja -võtja vahelist dialoogi.

Tegevuskava väljatöötamises osalenud Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Tarmo Kriisi hinnangul tuleks koondamisest teatamise tähtaegu ja hüvitisi muuta drastiliselt. Kriisi sõnul võiks etteteatamisaeg olla 14 päeva ja koondamisel tuleks kompensatsiooni samuti maksta vaid 14 päeva eest.

Täna tuleb kuni viieaastase staaþiga töötajale maksta koondamisel kahe, kuni kümneaastase kogemusega töötajale kolme ning veelgi kauem ettevõttes töötanud inimesele nelja kuu palk, sama pikalt tuleb koondamisest ka ette teada anda. “Tööviljakus ja tööhõive uue süsteemiga kindlasti suurenevad,” ütles Kriis.

Kasemetsa sõnul pole tõenäoline, et Kriisi ettepanek just sellisel kujul läbi läheb, kuna see ei ole tehtud konkreetsele analüüsile toetudes. “Suund on aga tööandja kohustuste vähendamisele kohe kindlasti,” kinnitas ta.

Baltika juhatuse esimehe Meelis Milderi sõnul on plaan töölepingu seadust muuta samm õiges suunas. “Tööturu paindlikkus suurendab mõlema poole võimalusi, kindlasti suurendab tööhõivet, turule tuleb rohkem tööpakkumisi,” loetles Milder.

Silmet Grupi ja Pühajärve puhkekeskuse omanik Tiit Vähi ütles, et toetab tegevuskavas välja toodud põhimõtet. “Tööturu paindlikkus on kõigile kasulik,” kommenteeris ta.

“Minu isiklikku arvamust mööda oleks Eestile ja Eesti tööjõuturule sellisest 14+14 skeemist väga palju kasu,” kinnitas ka Helmese juht Jaan Pillesaar. “Sisuliselt on kõik töötajad tänase koondamistasu süsteemi all motiveeritud tegema halba tööd, selleks et ettevõttel tekiks põhjus nad koondada.” Pillesaare hinnangul suureneks Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime teenusäris koondamistasude kaotamisel oluliselt. “Ma olen veendunud et pikas perspektiivis mõjub see otsus väga positiivselt tööhõivele,” lisas ta.

Eesti Posti juhatuse esimehe Peeter Raudsepa sõnul paistab koondamistingimuste muutmine pealtnäha kasulik, aga hinnata saab seda alles siis, kui läbirääkimised töötajatega on lõpule viidud. “Ametiühingute poolt ei jää surve ilmselt tulemata. Arvata võib, et täna seadusega lubatud võimalused kirjutatakse sel juhul kollektiivlepingutesse,” ütles Raudsepp. Eesti Postil on kollektiivleping 1500 Eesti Sidetöötajate Ametiühingusse kuuluva töötajaga.

Kollektiivleping on ka Elio­nis ning ettevõtte personalidirektori Irene Metsise hinnangul tuleks koondamishüvitiste teema töölepingu seaduse muutmisel ilmselt päevakorda. “14päevane etteteatamise tähtaeg lihtsustaks tööandja olukorda. Isiklikult aga arvan, üleminek oleks tänases olukorras liiga järsk samm,” kommenteeris Metsis.

Ettevõtjad arvavad üksmeelselt, et ametiühingute võidukäiku töölepingu seaduse muutmine kaasa ei too.

“See sõltub sellest, millisel määral võtab töötukassa üle koondamishüvitiste maksmise,” ütles Kriis. “Kui töötajate reaalsed garantiid oluliselt vähenevad, võib see kaasa tuua kollektiivlepingute kasvu.”

Sama meelt on ka EMT juhatuse esimees Valdo Kalm.

Midagi head see endaga kaasa ei too
Harri Taliga
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees

Eesti Ametiühingute Keskliidu vastuväidetest hoolimata jäid dokumenti tegelikkusele mittevastav müüt Eesti tööturu vähesest paindlikkusest (ettekääne uue töölepingu seaduse vajalikkuse põhjendamiseks), samuti punktid, kus juttu töötajate usaldusisiku seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmisest. Ilmselt usuvad elukauged ametnikud siiralt, et formaalsete seadustega saab muuta ühiskonna olemust.

14+14 päeva koondamise puhul on tööandjate helesinine unistus, mis kindlasti ei täitu. Kui Eesti ettevõtlus tahab olla rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeline, ei ole võimalik jätkata suhtumisega, et töötaja on see kõige odavam mutrike, kes esimesena üle parda visatakse ja kellele kulutatakse nii vähe kui võimalik. Ühepäeva-peremehe suhtumisega töötajat ei motiveeri ja tootlikkust ei tõsta, rääkimata konkurentsivõimelise toodangu valmistamisest.

Kollektiivlepingute vähesus on täna tingitud eelkõige sellest, et tööandjad ei väärtusta töörahu – osaliselt ka seetõttu, et seni on Eestis olnud väga vähe streike.

Eesti töösuhetes on palju tunduvalt pakilisemaid probleeme kui koondamisel makstavad hüvitised. On ülimalt naiivne arvata, et see suurendaks näiteks tööhõivet – iga vähegi mõtlev ettevõtja palkab endale töötajaid vaid juhul, kui tal neile reaalset tööd on pakkuda.

See eeldab, et tal on olemas kasumit tõotav äriidee. Keegi ei palka inimesi n-ö ehku peale isegi siis, kui nende järgnev koondamine sentigi ei maksa. Kahjuks leierdatakse tüütuseni vana ja ärakulunud plaati koondamishüvitiste teemal. Midagi head selline seadusemuudatus endaga kaasa ei too.

14 pluss 14 päeva pole põhjendatud
Jaak Aab
sotsiaalminister

Neliteist päeva etteteatamistähtaega ja neliteist päeva eest hüvitist töösuhte lõpetamisel ei ole sotsiaalministeeriumi hinnangul põhjendatud, see ei ole kooskõlas Eesti võetud rahvusvaheliste kohustustega. Sotsiaalharta näeb ette etteteatamisaega ja hüvitist sõltuvalt töösuhte pikkusest, üle ühe aasta kestnud suhte puhul näiteks etteteatamist mitte vähem kui 1 kuu.

Koondamise lihtsustamine võib anda võimaluse kiiremini reageerida majanduse, sh tööturu muudatustele. Selleks, et aidata inimesel säilitada elustandard sunnitud töökoha vahetamise või töö otsimise ajaks, on loodud töötuskindlustuse süsteem. Koondamishüvitised on põhjendatud vahendiks vältimaks tööandja meelevaldset tegutsemist ja emotsionaalset koondamist, samas ei tohi need mingil moel olla konkurentsivõimet pärssivaks või majanduse arengut pidurdavaks ülemääraseks koormuseks.

See peaks vältima ka olukorda, et tööandja püüab koondamist varjata ja sunnib töötajale peale “omal soovil lahkumist”, mille puhul ei ole töötajale enam mingeid tagatisi näiteks töötuskindlustuselt. Üheks võimaluseks tööandja kohustusi vähendada on töötukassale anda osa koondamishüvitisest.

Oluline on luua õigusraam, mis võimaldab kiirelt, adekvaatselt ja paindlikult reageerida järjest kiirenevale majandusolukorra muutumisele, ettevõtjal peab olema võimalik kohanduda uute oludega.

See ei tähenda mitte lihtsalt koondamise lihtsustamist, vaid ka näiteks suuremat vabadust tööaja korraldamisel, andes töösuhte pooltele võimaluse kokku leppida täis- või osaaja töös, selles, kas tööd tehakse kella kaheksast viieni või hoopis muul ajal, võimalused kaugtööks või kodutööks, erikokkulepped (õppe-, enesetäiendus-, perekonna- vms) puhkuste kasutamiseks, võimalused siduda paremini tööd ja perekondlikke kohustusi (lastehoiusoodustused, pikk lõuna).

Töösuhte paindlikumaks muutmine on oluliselt laiem kui vaid lihtne ja odav hireing and fireing. Kõike seda tehes tuleb hoolitseda, et vajadusel oleks igaühele tagatud inimväärikat elu võimaldav sotsiaalsüsteem. Koondamisi tuleks vaadata koos töötuskindlustuse ja tööturuteenustega, emapalka koos kodutöö võimalusega etc.