Merike Lees
Lähetuses olevale töötajale tuleb maksta nii palka kui ka lähetuse päevarahasid, sest päevarahaga ei saa asendada palka.
Tööandja on kohustatud maksma töötajale töölähetuse aja eest päevaraha, majutusraha ja sõiduraha. Tööandjal ei ole valida, kas ta maksab või mitte, seadus kohustab, lausus Rödl & Partneri maksukonsultant Virve Aru möödunud teisipäeval Äripäeva seminaril Muudatused lähetustes ja välistehingute maksustamises.
Tööandjate väide, et päevaraha ei maksta töötaja nõusolekul, ei ole vettpidav, sest kui tekib konflikt, esitab töötaja tööandjale tagantjärele nõude ka lähetuse päevarahade eest, selgitas Aru.
Päevaraha makstakse tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast. Nt Tallinnast Keilasse tööleminek on töölähetus, mille eest päevaraha ei pea maksma, kuid sõidukulud tuleb hüvitada, sest lähetus on igasugune töötaja saatmine tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga määratud töö tegemise kohta, rääkis Aru.
Mõned tööandjad asendavad lähetuse ajaks palga päevarahaga, säästes nii sotsiaalmaksusuuruse summa. Päevaraha ei asenda töötaja palka, kinnitas Aru. Päevaraha tuleb maksta lisaks palgale.
Viimsi Tervise raamatupidaja Malle Loori sõnul on nemad Eesti-sisesteks sõitudeks alati vormistanud lähetuse ja selle eest ka päevaraha maksnud. Isikliku auto kasutamine ja selle kompenseerimine ei käi aga meie ettevõtte spetsiifikaga kokku, märkis Loor.
Lähetus algab sellest hetkest, mil töötaja hakkab lähetusse sõitma. Näiteks kui Lõuna-Eesti ettevõttest sõidab töötaja kõigepealt Tallinna, ööbib seal, sõidab hotellist sadamasse, läheb hommikul laevaga Helsingisse, Helsingist sõidab rongiga Põhja-Soome ja seal bussiga oma sihtpunkti, siis kõigi nende sõitude ja ööbimiste eest tuleb tööandjal maksta. Lähetuses olles täidab töötaja oma tööülesandeid ega pea seda tegema oma kulu ja kirjadega, lisas Aru.
Töötajat võib lähetusse saata ilma tema nõusolekuta kuni 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Kuid töötaja võib ka sellisel juhul lähetusest keelduda, kui ta ei saa lähetuskulude avanssi või tema majutuskulud hüvitatakse alammäärast väiksemas summas, mis on Eesti-sisese lähetuse puhul 200 ja välislähetuses 800 krooni.
Kokkuleppel töötajaga võib lähetus kesta ka üle 30 kalendripäeva. Sellisel juhul on soovitav kokkulepe vormistada kirjalikult, kuid selleks ei ole vaja koostada eraldi dokumenti, piisab, kui seda teha töölähetuse otsusega samal paberil, selgitas Aru.
Rasedat ja alaealist ei või lähetusse saata, see keeld tuleneb töölepingu seaduse § 51 lõikest 2. Alla kolmeaastast last kasvatavat ema võib lähetusse saata vaid tema nõusolekul.
Mulle on jäänud mulje, et veerand firmadest ei pea oluliseks kirjalikku lähetuse vormistamist ja arvavad, et piisab vaid kuludokumentidest, rääkis Aru. Valitsuse määrus aga ütleb, et lähetuse esimeseks sammuks on kirjalik lähetuse vormistamine. Lähetuse otsusel peab olema näha täpne sihtkoht ei piisa näiteks Soomest, alati on teada täpsem koht, samuti tuleb märkida lähetuse kestus, asutus, kuhu töötaja suunatakse, ülesanded, päevarahade määrad ja avanss. Töötaja peab olema eelnevalt informeeritud, kui palju talle hüvitatakse, sest kui hüvitis jääb alla alammäära, on tal õigus lähetusest keelduda, rääkis Aru. Avansita lähetusest on töötajal samuti võimalik keelduda.
Juhul, kui töötaja on nõus, et saab lähetuse rahad hiljem kätte, tuleb see Aru sõnul ka nii vormistada.
Töötaja võib lähetuse ühitada oma puhkusega
Mida teha siis, kui sõidupilet kaob, või kas hüvitada sõidukulusid, kui töötaja ei naase kohe pärast lähetuse lõppu neid küsimusi selgitab Rödl & Partneri maksukonsultant Virve Aru.
Küsimused esitasid Äripäeva seminaril Muudatused lähetustes ja välistehingute maksustamises osalejad eelmisel teisipäeval hotellis Radisson.
Kas lähetuse kuludokumendina on aktsepteeritavad piletid, mille kuupäev ei ühti lähetuse lõpukuupäevaga näiteks on töötaja ühitanud lähetusega oma puhkuse?
Määrus ei sätesta, et kuludokument peaks olema sama kuupäevaga. Me ei saa öelda, et kui lähetus lõppes pühapäeval, aga inimene naasis kolmapäeval, siis ei olnud see töölähetusest naasmine. Seda oleks hea näidata juba lähetuse otsuses.
Kuidas lähetada töötajat, kes töötab töövõtulepinguga, ning mil viisil hüvitada temale lähetuse kulusid?
Lähetusse saab saata ainult töölepingu seaduse alusel töösuhtes olevat töötajat.
Töövõtulepingu alusel töötava inimese lähetamisel saab katta tema sõidu- ja majutuskulud tulumaksuseaduse paragrahv 12 alusel, kuid isikule ei saa maksta päevarahasid maksuvabalt.
Kuidas hüvitada töötajale isikliku sõiduauto kasutamist töölähetuses?
Kui inimene kasutab lähetuses olles oma isiklikku sõiduautot, saab hüvitada maksuvabalt kuni 1000 krooni, kui ei peeta sõidupäevikut, ja kuni 2000 krooni, kui peetakse sõidupäevikut.
Hüvitiste suurused on kehtestatud kalendrikuu ja ühe hüvitist saava isiku kohta. Ühte ja sama autot võib kasutada mitu inimest.
Kas juhul, kui ettevõte maksab sõidupiletite eest arvega, kas siis on vaja raamatupidamisele ka sõidupiletit?
Arve on kuludokument. Kui selle kõrvale on panna ka lähetusotsus, kust on näha nende isikute nimed, kes neid pileteid kasutades lähetusse läksid, siis on see aktsepteeritav.
Kui tööandja maksab töölähetuse sõidupileti eest avanssi, aga pilet kaob ära, mida siis teha?
Tuleb taotleda duplikaati. Kui seda ei saa, siis on tehtud väljamakse erisoodustus, millelt tuleb maksta erisoodustusmaksu.
Kuidas käsitleda hommikusööki hotelliarvel, kas see läheb majutuskulude sisse?
Kui arvel on näha, et majutus maksis nii palju ja hommikusöök nii palju, siis tuleb hommikusööki lugeda erisoodustuseks.
Kui Tallinnas asuva ettevõtte töötaja koos autojuhiga käib Pärnus, kas siis peab vormistama nii töötajale kui ka autojuhile lähetuse? Kuna tegu on kaugemal kui 50 km asuva kohaga, kas siis on mõlemal õigust saada ka päevaraha?
Kui ka autojuhi töökoht on Tallinnas ja tema igapäevane töö seisneb Tallinna-sisestes sõitudes, siis Pärnusse minnes on tegemist tavalise töölähetusega ja tuleb maksta ka päevaraha.
Töötaja saatmine teise liikmesriiki allub ELi seadustele
Töötaja saatmine teenust osutama teise ELi riiki allub ELi seadustele. Selle järgi peab olema Eesti lähetava ettevõtte ja teenuse saaja ettevõtte vahel mõnes teises ELi riigis sõlmitud leping teenuse osutamiseks ning töötajal peab olema kaasas sotsiaalkindlustusametist taotletud vorm E 101, millega ta saab kohapeal tõendada oma lähetatud töötaja staatust. Näiteks selleks, et Eesti ettevõte saaks saata oma töötaja Soome teenust osutama, on vajalik leping Eesti ja Soome ettevõtte vahel, ilma lepinguta seda teha ei saa.
Töötajat saab lähetada ainult ettevõtja, kellega tal on sõlmitud töösuhe. Lähetatud töötaja on see, kes piiratud aja jooksul teeb oma tööd muu liikmesriigi territooriumil kui tavaliselt. Seepärast ei ole tööjõurendifirmal töölähetusi.
Kuna suur osa lähetava ettevõtte käibest peab tekkima algses riigis, kuid tööjõurendifirmal ei teki seda Eestis üldse, siis ei saaks meie büroo töötajad ka välismaal lähetuses käia, märkis tööjõurendifirma Barona Eesti raamatupidaja Margot Hansalu, lisades, et see on kahe otsaga asi.
Teenuse osutamiseks töötaja lähetamine muutub Eestis järjest aktuaalsemaks, seda kinnitas ka Elektritsentrumi raamatupidaja Aino Jõesaar.
Ehkki praegu ei ole Elektritsentrumi töötajate minek teise riiki elektritööde teenust osutama päevakorras, on minult selle kohta küsitud ja ma pidin endale asja selgeks tegema, selgitas Jõesaar.
Töölähetuse otsus koondab kõik olulised küsimused
Otsuses on näha:
töölähetusse saadetav töötaja
töölähetuse sihtkoht
töölähetuse periood
töölähetuse kestus päevades
töölähetuse eesmärk
töötajale makstav avanss
hüvitamisele kuuluvad lähetuskulud vastavalt kuludokumentidele: sõidukulud (märkida arve esitaja nimetus, dokumendi nr ja summa), majutuskulud (märkida arve esitaja nimetus, dokumendi nr ja summa)
Allikas: Virve Aru
