Agne Narusk
Aastase emapalgaga saab praegu arvestada vaid lapse 1011-kuuseks saamiseni.
Et väljareklaamitud aastane emapalk ei tähenda praegu veel võimalust töölt ära jääda, kuni laps on saanud aastaseks, on üllatanud paljusid noori emasid. Alles vanemapalga maksmise ajavahemiku pikendamine uuest aastast kolme kuu võrra tähendab võimalust nii kaua (ja üks-kaks kuud rohkemgi) kodus olla.
Nõks peitub nimelt selles, kuidas vanemapalga saamise aega arvestatakse. Rasedad ja väikelaste emad, keda Tööleht küsitles, möönsid: asjaolu, et õigel ajal nn dekreeti minnes ei saagi vanemapalka lapse aastaseks saamiseni, on sundinud neid oma tööplaane oluliselt ümber tegema. Ehk teisisõnu: jääma rasedus- ja sünnituspuhkusele märksa hiljem, kui oleks tahtnud. Sest kui jääd varakult, saad emapalka lühemat aega. Kui arst küsis, et eks ole, ma ju tahan minna dekreeti kohe siis, kui seadus lubab, noogutasin jaatavalt, ütles Astrid Lei, kes peaks emaks saama juuni alguses. Kust mina teadsin, et nii saan lühemat aega emapalka. Nii tuli tööplaanid kiiresti ümber teha, sest Astridi sõnul on pärastine titaga kodusolemine palju olulisem. Aga meie siis juba kolmelapseline pere ei tuleks mingil juhul ilma emapalgata toime, nentis naine.
Emapalk = hüvitis + hüvitis
11-kuist poega kodus kasvatav Triin Paarmaa möönis samuti, et kui ta vanemapalga peensustesse süvenes, tekitasid selle maksmise üksikasjad temas omajagu segadust. Aga mõistagi on emapalgast nii või teisiti väga palju abi, ütles Triin.
Sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja toetuste poliitika juht Katre Pall arvab, et aastase emapalga jutt on välja kasvanud esialgsest lubadusest säilitada lapsesaajal aastaks tema sissetulek. Täna koosneb vanemapalk kahest hüvitisest: rasedus- ja sünnitushüvitisest ning vanemahüvitisest kokku aasta.
Pall ei usu, et hüvitiste maksmise kord sunniks naisi enda ja lapse tervisega riskides iga hinna eest kaua tööl käima. Usaldame emasid. Ning arste, kes neile nõu annavad, sõnas Pall.
Et hüvitise maksmise küsimuses võib ette tulla kommunikatsiooniprobleeme, tuli rahvastikuminister Paul-Eerik Rummole üllatuseks. Esimest korda kuulen, ütles ta ning soovitas emapalgaga seotut kindlasti uurida nende kodulehelt.
Emapalga rehkendamine
Uus aasta toob muudatusi
Tänavu võib töötav naine saada emapalka 365 kalendripäeva ehk üldistatuna 12 kuud. Neid päevi hakatakse lugema rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämise päevast.
Sellele puhkusele on naisel õigus jääda 70 kalendripäeva ehk laias laastus kaks kuud enne lapse oletatavat sündi. Hoolimata sellest, et emapalga saamist juba n-ö arvestatakse, hakkab sünnitanu seda saama siis, kui rasedus- ja sünnituspuhkus läbi. Ehk: mida pikem see on, seda rohkem päevi oma emapalga kontolt oled ette ära kulutanud.
Päris viimase hetkeni siiski kellelgi töölaua taga konutada ei lubata, sest kui vähemalt 30 päeva enne oletatavat lapse ilmaletulekupäeva puhkusele ei jää, kaotad rahas.
Uuest aastast arvestatakse vanemapalga aega 455 kalendripäeva. Kui naine jääb töölt ära 30 päeva enne sünnitustähtaega, saab ta emapalka kuni lapse aasta ja kahe kuuseks saamiseni.
Paljudel tänavu emapalka saanutel see aeg pikeneb ning tuleval aastal võib hüvitist saada veel 190 päeva eest. Selleks tuleb esitada uus taotlus. A.N.
