Merike Lees
Kui töötaja lahkub omavoliliselt töölt, tuleb tal hüvitada kahju nende tööpäevade eest, mis jäävad seaduses ettenähtud lahkumisest etteteatamise tähtajani.
Hüvitiseks on keskmine palk nende tööpäevade eest, mis jäi etteteatamistähtajani, selgitas jurist Helve Toomla Käsiraamatute Kirjastuse korraldatud teabehommikul Knopkad töösuhtes aastal 2005.
Toomla sõnul on siinjuures tähtis see, et töösuhte lõpetamine tuleks töötaja algatusel seaduses ettenähtud tähtaja saabumisel.
Seega ei saa tööandja töölepingut lõpetada distsiplinaarkaristusena, kuna siis oleks töösuhte lõpetamine juba tööandja algatus ja ta töötajalt hüvitist omavolilise lahkumise eest enam nõuda ei saa, märkis Toomla.
Hüvitist tohib töötaja palgast kinni pidada vaid töötaja nõusolekul, ühepoolselt tööandja seda teha ei tohi. Kui töötaja vabatahtlikult omavolilist töölt lahkumist ei hüvita, on tööandjal õigus nõuda hüvitist töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu, rääkis Toomla.
Ehitusfirma Estconde personalijuht Tiina Smirnov oli hädas ilma ette teatamata ja töölepingut lõpetamata ärakaduvate ehitajatega, kes läksid välismaale tööle. Tema vormistas neile distsiplinaarkaristused ega hakanud nõudma kahjude hüvitamist.
Mida ma nõuan, kui inimene on paar kuud kadunud olnud talt ei olegi midagi nõuda, täheldas Smirnov.
Kahju hüvitamist on Smirnov nõudnud ühes teises firmas, kus konstruktor teatas esmaspäeval, et tahab reedest töölt lahkuda. Kuna selle töötaja lahkumine kahjustas ettevõtte tööd, nõuti inimeselt hüvitist ja töötaja maksis selle ka ära, rääkis Smirnov.
Hüvitist saab nõuda ikkagi ainult töötavalt inimeselt, mitte sellelt, kes on juba kadunud, leidis Smirnov. Juriidilise käigu võib ju asjale anda, aga tööandja jaoks on see mõttetu samm.
Töövaidluskomisjoni kaudu töötajalt hüvitise nõudmist peab mõttetuks ka tekstiilifirma Baltic Fibresi juht Janek Haud. Meil on osalustasu, et motiveerida töötajaid mitte puuduma, ütles Haud.
Osalustasu tähendab palgast ligi 10 protsendi suurust preemiat, mida saab siis, kui töötaja on kõik päevad tööl olnud. Kuni kolme puudutud päevaga kaotab töötaja teatud osa boonusest, nelja puudutud päeva korral aga kogu preemia, selgitas Haud.
Kui töötajal on põhjuseta puudumine, siis saab ta käskkirja noomitusega ning kui neid koguneb mitu, siis järgneb vallandmine, märkis Haud.
Ligi 600 töötajaga Glaskeki personalijuhi Kati Õige sõnul ei ole neilt töötajad päevapealt ära läinud, enamik peab ikka etteteatamistähtajast kinni, kuid on olnud juhtum, kus töötaja soovis lahkuda kahenädalase etteteatamisega. Sellisel juhul oli vaja leida kompromiss.
Lihttöötajat saab kiiresti asendada, kuid kui on vajadus töid ühelt inimeselt teisele üle anda, tuleb leida lahkuva töötajaga kompromiss, nentis Õige. Hüvitist ei ole me veel kelleltki nõudnud.
Iga töötaja eest, kes on firmas arvel, tuleb maksta sotsiaalmaksu. See pole aga tööandjale kasulik, mistõttu lõpetavad tööandjad töölepingu omavoliliselt töölt puuduvate töötajatega distsiplinaarkaristusena.
