Helve Toomla
Kui töötaja töölepingus on tunnitasu määr 50 kooni ja ta töötab näiteks riikliku püha ajal õhtul kella 1821, siis kui suur peab olema tema töötasu selle aja eest? Kas pühade ajal töötamise eest on ette nähtud topelttasu, mis on siis kolme tunni eest 300 krooni, ja õhtusel ajal töötamise eest lisatasu 10%: 3 tundi x 50 kr x 0,1 = 15 kr?
Palgaseaduse kohaselt makstakse riigipühal tehtud töö eest kahekordselt, olenemata sellest, kas on töötatud graafiku järgi või graafikuväliselt. Topelttasu tuleb maksta kogu vahetuse eest, kui kas või osa sellest langes riigipüha päevale.
Praktikas on tasustamise puhul rõhutatud, et kahekordselt tuleb maksta nimelt töö eest, lisatasu öö- ja õhtuse töö eest makstakse aga mitte töö enda, vaid selle tegemise tavalisest erineva kellaaja eest. Sellest lähtudes tuleks küsija näite puhul töötasu arvestada kõigepealt kolme tunni eest 300 krooni ning eraldi lisatasu õhtul tehtud töö eest 10% tunnipalga määrast 15 kr. Kokku oleks siis tasu tehtud töö eest 315 kr.
Soovitan enne riigipühal töötamist tööandjaga tasus ja arvutusviisis kokku leppida. Ebaseaduslik ei ole ka kogu riigipühal teenitu (sealhulgas kõik lisatasud) korrutamine kahega. Palgaseadus kehtestab ainult miinimumi ehk selle, millest vähem ei tohi maksta. Töötajale soodsamaid kokkuleppeid võib sõlmida.
Eelmise aasta jaanuari alguses sõlmisin tööandjaga määratud tähtajaga töölepingu kuueks kuuks. Tähtaja saabudes pikendasime lepingut veel kuueks kuuks. 2005. aasta lõpus pikendasime sama lepingut 12 kuuks. Hiljuti sain teada, et töölepingu seaduse järgi ei tohi sama töö tegemiseks määratud tähtajaga töölepingut pikendada rohkem kui üks kord järjest. Seega on minu hetkel kehtiv tööleping, mida pikendati juba teist korda, vähemalt seaduse silmis määramata tähtajaga. Mida peaksin tegema, et tööandja sellest aru saaks, kui ta mind kuulda ei võta?
Üldjuhul tuleb tööleping sõlmida määramata ajaks ehk alaliselt. Määratud ajaks võib töölepingu sõlmida teatud töö tegemise ajaks, ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks, tööde mahu ajutisel suurenemisel, hooajatööde tegemiseks ning juhul, kui töölepingus nähakse töötajale ette erisoodustused või kui tähtajalise töölepingu sõlmimine on ette nähtud seaduse või valitsuse määrusega. Töölepingus peab olema näidatud, mis põhjusel on töölepingu tähtaeg määratud.
Tähtajaline ehk ajutine tööleping võib automaatselt muutuda alaliseks kolmel juhul: kui lepingu tähtaeg ületab viis aastat; kui lepingu tähtajal kumbki pool lepingut ei lõpeta ja töösuhted jätkuvad; kui teatud töö tegemise ajaks või tööde mahu ajutise suurenemise tõttu sõlmitud tähtajaline tööleping on sõlmitud sama töö tegemiseks rohkem kui kaks korda järjest ning ühe lepingu lõpetamise ja järgmise sõlmimise vaheline periood ei ületa kahte kuud.
Seega ei muutu iga tähtajaline tööleping kolmandal sõlmimisel alaliseks, see on nii ainult eelnimetatud kahel alusel sõlmitud lepingu puhul.
Küsija töölepingut ei ole üldse vahepeal lõpetatud, seda on tema enda nõusolekul pikendatud, mis tähendab, et töölepingu ühte tingimust, tähtaega on poolte kokkuleppel muudetud. Tema tööleping ei ole seetõttu muutunud alaliseks isegi sel juhul, kui see on sõlmitud näiteks teatud töö tegemise ajaks.
