Tõnu Vare
Tööinspektsiooni nõunik
Uurija sõnul ei tasu täidlasematel naistel end siiski ohvritena tunda.
Kõhnade või vähemalt normaalkaalus juhtival ametikohal olevate naiste kuupalk on koguni viiendiku võrra suurem kui samal ametipulgal töötavatel ja samaealistel (4554-aastastel) täidlastel ja ülekaalulistel sookaaslastel, selgus Soomes tehtud uuringus.
Soome töötervishoiuinstituudi tehtud uuring näitab, et töötaja välimusel võib olla mõju töökarjääri tegemisele. Eriti käib see naiste kohta, kes töötavad firmades juhtivkohtadel, on kõr-getasemelised spetsialistid ja muidu tähtsatel ametikohtadel riigiasutustes.
Tulemuse muudab kaalukaks seegi, et tegemist on kindla mõõdikuga (palk), mitte nais-töötajate enda arvamusega küsitluse põhjal.
Samas näitas uuring, et madalamal astmel töötavatel naistel sellist ülekaalu ja palga seost ei ole täheldatud. Samuti ei mõjuta palgaerinevust naiste haridustase ega sotsiaalmajanduslik jagunemine tuluastmeti.
Töötervishoiuinstituut on naiste kaalu ja palga vahelist suhet uurinud ka varem. 1997. aasta uuring nii selget sõltuvust ei andnud kui viimati tehtu. Millest selline muutus, ei ole võimalik üheselt ja ammendavalt vastata, tõdesid teadurid.
Uurija Kaisa Kauppinen hoiatab uuringust otseseid ja karme järeldusi tegemast. Üpris ettevaatlikult mõtet sõnastades leiab ta, et tõenäoliselt suudab naine, kes tahab ja on võimeline oma kaalu korras hoidma, end ka töötegemisel maksma panna.
Ka ei saa üksüheselt järeldada, et just naisterahva välimus määrab tema edenemise ja parema palga karjääriredelil. Seega ei tohi ülekaalulised end kohe enesestmõistetavalt ja automaatselt tagaplaanile surutuks pidada. Täidlastemal naistel ei tasu end ohvrina tunda, kinnitab Kaisa Kauppinen.
Välimusest enam mõjutavad naiste palgataset siiski haridustase, sotsiaalmajanduslik staatus ja tööstaai pikkus. Samuti see, kuivõrd on naisjuhid valmis paremate töötulemuste nimel pikemaid tööpäevi tegema, seda ka pere arvelt.
Kenamatel suurem palk
Igatahes on selge, et juhtivatel ametikohtadel töötavad naised on Soomes reeglina kõhnad. Kas selle alusel saab aga üldistust teha, on uurijate meelest küsitav. Võib-olla mõjutab naisjuhte ka arvamus, et eduka naise kuvandisse kuulub sihvakus ja napp kehakaal. Väljanägemise mõju karjääriredelil tõusmisele uuriti ka Inglismaal.
Naisteajakirja Top Sante tellimusel küsitleti kaht tuhandet naistöötajat, kellest rohkem kui pooled arvasid, et enda välimusele (kaalule) suurema tähelepanu osutamine ja veetluse mängupanemine aitab töökohal edasi jõuda.
Ilu on küll vaataja silmades, kuid ligi 70% vastanutest leidsid, et välimus siiski mõjutab karjääri ja seda, milliseks elu kujuneb. Meediakangelaste eeskujul oli juba kaks kolmandikku naistest valmis pöörduma ilukirurgi poole, et ennast veetlevamaks teha. Ka üks teine uuring, mille korraldas The Aziz Corporation, kinnitas, et rohkem kui veerand juhtivatel kohtadel töötavatest naistest olid valmis oma näojooni plastilise operatsiooni abil kohendama, lootuses, et see aitab paremat ja tasuvamat töökohta saada.
Inglise konsultatsioonifirma Management Issues küsitlus tõi ilmsiks, et hea väljanägemine tähendab ka suuremat palka.
Federal Reserve Bank of St Louis järeldas küsitluste põhjal, et kenad, pikad ja sihvakad töötajad teenivad viis protsenti rohkem kui nende ametikaaslased, kes oma keha vormidest ei hooli.
Ajakirja Fortune 500 nimekirja mahtunud firmade juhtide seas ei ole ühtegi hallipäist naist. Hõbedaste juustega meest peetakse suurte kogemustega juhiks, sama tooni naist aga väsinuks ja vanaks.
Ka on naiste usk enda edutamisse väiksem kui meestel, kes on lihtsalt enesekindlamad ja peavad loomulikuks, et just neid edutatakse.
