Märtsi algusest jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused nõuavad tööandjalt senisest suuremat pingutust ohutu töökeskkonna tagamiseks. Samuti ei loeta enam tööõnnetuseks töökeskkonnast sõltumatut terviseseisundi halvenemist.
Eurodirektiivide nõuetest lähtuvalt peab tööandja keskenduma ennetustegevusele, milleks on terviseriskide vältimine või vähendamine ettevõtte töö kõikides etappides.
Näiteks tuleb edendada töötaja kehalist, vaimset ja sotsiaalset heaolu, teatas tööinspektsioon. Tööandjale ei panda küll otseseid kohustusi töökeskkonna parandamiseks, vaid sätestatakse ennetava tegevuse põhimõtted.
«Seadus sätestab nüüdsest selgelt, et ennetustegevusega seotud meetmete rakendamise kulud kannab tööandja,» teatas inspektsioon.
Tööõnnetuseks ei loeta enam juhtumit, kui arst tuvastab, et tegemist oli töötaja terviseseisundi äkilise halvenemisega tööst või töökeskkonnast sõltumatult.
Samuti täpsustati arsti poolt raskest või surmaga lõppenud tööõnnetusest teatamise korda. Tööandja vabanes tööõnnetuse raporti haigekassale esitamise kohustusest, sest vajalikud andmed õnnetuse kohta saab edaspidi tööinspektsiooni andmebaasist.
Seadusega täpsustati ka tööinspektori õigusi ja kohustusi tööõnnetuse uurimisel. Inspektorile anti õigus nõuda tööandjalt täiendava uurimise läbiviimist ja tööõnnetuse või kutsehaiguse raporti muutmist juhul, kui ta tuvastab, et uurimine ei ole läbi viidud või raport ei ole koostatud nõuetekohaselt.
Lähtuvalt ILO 155 konventsiooni 2002. aasta protokollist antakse õnnetusohu ja õnnetusjuhtumi määratlused. Uudsena kohustatakse tööandjat registreerima ka kõik nn «peaaegu pidi toimuma» juhtumid, kus avarii või juhtum asjaolude teisiti olles oleks võinud viia tööõnnetuseni.
Seadusega on täpsustatud ka töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest kinnipidamist ja vastutust olukorras, kus töökohal tegutseb vähemalt kahe tööandja töötajad. Üldjuhul on töid korraldava tööandja kohustus teavitada oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat. Viimase kohustust on teavitada sellest oma töötajaid.
Samuti täpsustati asjaolusid, mille puhul peab tööandja uuendama riskianalüüsi. Näiteks kohustatakse tööandjat teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning nende vältimise abinõudest.
Tööandjate ettepanekul pikendati töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu töötajate esindajast liikmete volitused kahelt kuni neljale aastale.
