Anu Ojasalu
Töötervishoiu seaduse järgi võib töötaja keelduda tervisele ohtlikku ülesannet täitmast.
Eesti on surmaga lõppenud tööõnnetuste suhtarvu poolest Euroopa esireas. Eelmisel aastal hukkus tööõnnetustes 26 inimest.
Paljud töötajad mõtlevad: minuga ei juhtu midagi, ütles Tartumaa tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Neenu Pavel. Surmaga lõppenud tööõnnetust uurib paralleelselt tööinspektsiooniga ka politsei, kes selgitab, mis tööandja on tegemata jätnud. Tööandja on kohustatud töötajale teatama, kui tema tööga kaasneb risk ja terviseoht. Tööohutusseadus lubab töötajal jätta täitmata ülesande, mis võib seada ohtu tema tervise. Mõnigi kord selgub, et tööõnnetuse puhul on tegu segasüüga: ka töötaja on käitunud valesti või olnud põhjendamatult hulljulge.
Kohtusse jõuavad neist õnnetustest vähesed. Hiljuti arutati kohtus viie aasta tagust juhtumit, kus töötaja ronis vahetusjuhi korraldusel tehase redeliga 1,8 meetri kõrgusele estakaadile tõstetud punkrile. Redel libises mehe alt ära, töötaja haaras küll kätega punkri servast, kuid kukkus tsehhi plaatpõrandale ning materjalipunker langes talle otsa. Mees sai üliraskeid kehavigastusi ning suri mõne aja pärast.
Vahetusjuhti süüdistati töötaja surma põhjustamises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise tõttu. Esimese astme kohus mõistis töötajale korralduse andnud tehase vahetusjuhi õigeks.
Küll ma toime tulen
Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Ene Timmi ütleb, et ta kaebab kohtuotsuse tõenäoliselt edasi. Kuna kohtu motiveeritud otsus saabub alles sel nädalal, ei saa ta hetkel kohtu õigeksmõistvat otsust kommenteerida.
Neenu Paveli sõnul ei ole inimesel kohustust teha tööd, milleks teda pole tööle võetud ja mida tegema pole teda juhendatud ega välja õpetatud. Tema sõnul kipuvad inimesed arvama: oh, küll ma tulen sellega toime, ega väärtusta oma elu ja tervist piisavalt. Ühtaegu kardetakse, et kui liialt oma õigusi taga ajada, siis varem või hiljem võib end leida firma ukse tagant. Viimasel ajal on see hirm küll vähenenud.
Teisest küljest ei oska ka tööandjad alati aru saada riskianalüüsi vajadusest. Neenu Paveli sõnul muigab mõni kontorijuht riskianalüüsi vajalikkusest kuuldes: mis meil saab juhtuda, kas on karta, et torkan pliiatsiga silma peast välja või jätan sõrmed sahtli vahele?! Siis on vaja tööinspektoril puust ja punaseks selgeks teha, et kontoritööl on omad ohud ja erinevalt üldlevinud arusaamast ei ole kuvari taga töötamise kõige suurem oht mitte silmade väsimine, vaid sundasend, mis paneb õlavöötme ülepingesse.
Tööinspektsioon kirjutas eelmisel aastal välja ettevõtetele seaduste nõuete eiramise eest välja üle poole miljoni krooni eest trahve. Mõnelgi korral oli tegu läbiviimata riskianalüüsiga, mis on kogu ohutustegevuse alusdokument. Suuremad trahvid ootavad ettevõtteid, kes püüavad tööõnnetusi varjata.
Seadusemuudatused:
Märtsi algusest jõustunud töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestab nüüdsest selgelt, et ennetustegevusega seotud meetmete rakendamise kulud kannab tööandja.
Tööõnnetuseks ei loeta enam juhtu, kui arst tuvastab, et tegemist oli töötaja tervisliku seisundi äkilise halvenemisega tööst või töökeskkonnast sõltumata.
Uus on, et tööandjat kohustatakse registreerima ka kõik peaaegu pidi juhtuma olukorrad, mil avarii või juhtum oleks võinud teistel asjaoludel põhjustada tööõnnetuse.
Allikas: tööinspektsioon
