Sandra Goudin
Pärast keskkooli lõpetamist tööle minnes ei liiguta end alla 10 000kroonise kuupalga eest naljalt ükski noor. Kui juba kõrgharidus käes, peab tööandja eelnimetatud summa vähemalt kahekordistama, arvavad mitmed praegused tudengid ja gümnaasiuminoored.
Nõo Gümnaasiumi abiturient Anna Bõstrova on kindel, et võib peale kooli lõpetamist küsida 10 000 krooni suurust palka täiskohaga töö eest. Samas ainult keskharidusega kindlasti ei maksa piirduda. "Kuna tänapäeval on spetsialiseerumine väga tähtis, siis hästitasustatav töö nõuab kõrghariduse olemasolu. Erialast tööd ei tohiks ilma kõrghariduseta üldse teha, kuigi alati on erandeid, näiteks vastava väljaõppeta ehitajad" arvas Anna.
Lisaks palgale on oluline meeldiv töö
Kahjuks juhiks, nagu kõik noored tahavad, kohe peale hariduse omandamist ei saa. "Kuskilt peab ju alustama: kõrgemad ametikohad nõuavad kogemusi. Seega oleksin nõus alguses leppima ka väiksema palgaga," nentis Anna. Tema jaoks on tähtis see, et saaks teha just seda, mis talle meeldib ja mitte töötada ainult raha pärast.
"Pärast kõrghariduse omandamist soovin saada tunduvalt kõrgemat tasu: algusperioodil 20 000 krooni ringis," on Anna oma võimetes kindel.
Üks variantidest rahvusvaheliste kogemuste saamiseks on kahtlemata vabatahtlik töö. See on hea võimalus teiste kultuuridega tutvuda ja ennast proovile pannes iseend paremini tundma õppida.
Magistrikraad kindlustab üle 20 000 kroonise palga?
Estonian Business Schooli avaliku halduse tudeng Birgit Simm on nõus investeerima iseendasse, et tal oleks tulevikus konkurentsieelis ka teiste tublide tudengite seas. "Olen teinud vabatahtliku tööd ja seda eelkõige kogemuste pärast. Hiljem tööintervjuudel ei küsita, palju selle eest raha saadud on, vaid tähtsamat rolli mängib kogemuse kvaliteet," seletas kolmandal kursusel õppiv Birgit.
Kõrghariduse olemasolu on kindlasti tähtis. See näitab, kuivõrd on inimene valmis end arendama. Kui juba magistrikraad käes, küsiks Birgit kindlasti üle 20 000 kroonist kuupalka. "Samas oleneb kõik sellest, millised on tööülesanded ja töö iseloom," lisas Birgit.
Erinevalt Eestis õppivatest noortest on 21. Kooli vilistlane Kristo Timberg otsustanud omandada kõrghariduse välismaal. Mullu septembrist õpib ta Glasgow Universitys Inglismaal.
"Üldiselt on minu arvates viimaste aastatega miinimumpalga väärtus langenud ja Eesti kontekstis pakuks ma keskkooli lõpetaja kohta selleks numbriks, olenevalt siis tööst 40-80 krooni tund või siis 10 kuni 15 tuhat krooni kuus," arvas Kristo.
Erinevalt Birgitist ja Annast usub Kristo, et kõrgharidus on ülehinnatud. Eriti paistab see välja Eestis, kus lõviosa keskkooli lõpetajatest ülikooli astuvad. Väga paljudel juhtudel ei määra palgasummat mitte haridus, vaid töö, mis tehtud saab.
Ülikoolis õppides lükkavad noored tööleminemist ning isikliku sissetuleku teenimist edasi, kuid samas investeerivad ka tulevikku, võimalusse edaspidi suuremat palka teenida.
Kristo usub, et kõrgharidus ei tohiks olla palgasumma juures määrav, aga see loob eeldused edasiseks arenguks pikas perspektiivis.
"Bakalaureusekraadiga välismaalt ja mõnede töökogemustega julgeks mina küsida Eestis ilmselt keskmiselt 17 kuni 25 000 krooni kuus," ütles ambitsioonikas Kristo.
Kommentaarid
Kadri Johanson, CV Keskus ASi ärijuht
Tööandjad saavad järjest negatiivseid kogemusi absurdsete palganõudmiste osas. Põhjendamatuid nõudeid kuulevad nad sageli ka kogemuseta tööturule sisenejatelt. Kiire majanduskasv on pea peale pööranud stabiilse palgapoliitika, keskmine palgakasv on püsinud üle 20% juba mõnd aega. Seega ei saa noori otseselt süüdistada, kui nad pea kaotavad.
Haridus on oluline, samas puudub meie kiirelt muutuval tööturul reegel, et kõrgharidusega töötaja teenib rohkem kui kõrghariduseta ning magister omakorda veelgi enam. Hea haridus on sama hinnas kui väga head spetsialisti-taseme oskused. Hea haridus on eduka karjääri lävepakk, ülejäänu on inimese enda teha.
Reet Kaarelson, Ariko ReServi konsultant
Paari eelmise aasta kogemuse põhjal võib väita, et noorte palgaootused on kõrgemad kui tööandjad maksta soovivad.
Näiteks müügiinimeste puhul, keda oleme konkurssidel otsinud, on vastselt kõrgkooli lõpetanud noored hinnanud end tööturul kõrgemalt kui tööandjad. Tudengid, kes on ise oma õpingute eest maksnud, küsivad suuremat palka ja mõnikord ka saavad seda. Selliselt eristuvad näiteks EBSi ja Audentese lõpetajad.
Vastselt kõrgkooli lõpetanute palgasoov kipub 20 000 krooni kanti jääma, aga kogemusteta inimese puhul pole see siiski reaalne. Haridus on küll väga oluline, aga mitte olulisim, mille järgi tööandja valib.
TASUB TEADA
* Palgaläbirääkimiste eel tasub Võimalusel välja uurida valdkonna keskmised palgad.
* Tutvuda tulevase ettevõtte tausta ning palgapoliitikaga.
* Teada ja hinnata oma tugevaid ning nõrku külgi (miks mitte teha enda kohta SWOT-analüüsi).
* Käituda-riietuda korrektselt, olla paindlik ning samal ajal suuta põhjendada oma palgasoove.
Loe ka
* Kasulikke näpunäiteid ja situatsioonikirjeldusi tööotsijale www.cvkeskus.ee/career.php
* www.cvkeskus.ee/career.php?menu=1&lastmenu=21&text_id=825
