Heike Härma
Heli Raidve Tööõigusabi jurist
Enamasti antakse töötajale puhkust puhkuste ajakava alusel, mis tuleb tööandjal koostada ja töötajatele tutvustada jaanuaris.
Kui tööandja puhkuste ajakava nõutaval ajal ei koosta, on töötajal õigus valida puhkuse aeg ise, teatades sellest tööandjale kaks nädalat ette. Selline karm sanktsioon teenib ka töötaja era- ja perekonnaelu puutumatuse tagamise eesmärki.
Kui tööandja oma kohustust ei täida ja jaanuaris puhkuste ajakava ei koosta, siis ei saaks töötaja planeerida oma eraelu ning peaks ootama, millal tööandja suvatseb talle puhkust anda.
Selline olukord oleks lubamatu ja riivaks oluliselt töötaja õigust perekonna- ja eraelule, seetõttu ongi seadusega antud töötajale õigus kirjeldatud juhul oma elu korraldamiseks määrata oma puhkuse aeg ise.
Tervise kaitse ja töövõimetuse hüvitamise eesmärgist tulenevalt on ka tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajatel õigus saada puhkust nende poolt valitud ajal.
Tervise kaitsmise eesmärgist tulenevad samuti põhimõtted, mille kohaselt töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda ja tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata. Samast põhimõttest tuleb reegel, et puhkus antakse alati tervikuna.
Ainult töötajaga kokkuleppel on võimalik jagada puhkus osadeks, kusjuures sellise kokkuleppe saavutamisel peab üks osa puhkusest olema vähemalt 14 kalendripäeva.
Vaidluste vältimiseks peaks tööandjal puhkuse osadeks jagamise kohta olema esitada eraldi kirjalik kokkulepe.
Samamoodi kirjalikult tuleb muuta ka puhkuste ajakava.
Puhkuste ajakava muuda kirjalikult
Puhkuse kasutamist takistavate asjaolude ilmnemisel tuleb kõikidel juhtudel teha kirjalik puhkuste ajakava muutmine.
Puhkuste ajakava muutmiseks võib olla mitmeid põhjuseid: töötaja haigestumine enne puhkuse algust või puhkuse ajal, poolte kokkuleppel puhkuste ajakava muutmine, töötaja eriõiguse tekkimine (rasedus- või sünnituspuhkus, lapse sünd) vm. Kui puhkuse kasutamist takistav asjaolu tekib enne puhkuse algust, viiakse puhkus tervikuna üle poolte kokkuleppega määratud muule ajale.
Kui puhkuse kasutamist takistav asjaolu tekib puhkuse ajal, on kaks tegutsemisvõimalust, mille rakendamine sõltub oluliselt töötaja käitumisest. Kui töötaja kavandatud puhkuse lõppemise päevale järgneval päeval tööle ei tule ning n-ö ise pikendab oma puhkust haiguspäevade võrra, olulist probleemi ei teki, sellisel juhul on puhkus kokkuvõtteks tervikuna ära kasutatud.
Kui töötaja tuleb kavandatud puhkuse lõppemise päevale järgneval esimesel tööpäeval tööle, kaasas haigusleht, tuleks ta kohe suunata tagasi haiguse tõttu kasutamata jäänud päevi puhkama või sõlmida kirjalik kokkulepe kasutamata jäänud puhkuseosa üleviimiseks teisele ajale.
Kui puhkust ei pikendata või kokkulepet ei saavutata, võib töötaja valida saamata puhkuse kasutamise aja ise, teatades sellest kirjalikult kaks nädalat ette.
Teave
Puhkuseseaduse N 16 kohaselt on tööandja kohustatud andma puhkust töötaja poolt soovitud ajal:
* naisele vahetult enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust, mehele naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
* naisele ja mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
* alaealisele;
* alla 7aastast last kasvatavale vanemale;
* 7-10aastast last kasvatavale vanemale lapse koolivaheajal.
