Agne Narusk
Tööandja peab palgast kinni seaduslikud rahanõuded, inkassofirma taotlusi ta ei arvesta.
Eesti Päevalehe töörubriigi jurist Helve Toomla sai mõne aja eest kirja mehelt, kes maksab elatisraha oma esimesest abielust sündinud tütrele ning kasvatab koos uue abikaasaga teisest abielust sündinud kahte last.
Elatisraha arvab mehe töötasust igal palgapäeval maha töö-andja. Kui veel aasta lõpus jäi peale rahaliste kohustuste täitmist vanema tütre ees ning seadusega ettenähtud mahaarvamisi neljaliikmelise perekonna peale kätte 7200 krooni kuus, siis jaanuaris avastas ta jahmatusega, et peab pere eest hoolitsema umbes 2000 krooniga kuus. Kas mu teise abielu lapsed polegi enam seaduse ees ülalpeetavad, küsis mees kirjas.
Tööandja tõi põhjenduseks 1. jaanuarist kehtima hakanud uued reeglid ning tal oli õigus. Nimelt võttis riigikogu möödunud aastal vastu elatisabi seaduse, millega muu hulgas muudeti ka täitemenetlusseadustiku paragrahvi 132. Selle järgi võib lapse elatisraha võlgnevuse puhul pidada töötaja palgast kinni nii palju, et talle endale jääks elamiseks pool kehtivast alampalgast, tänavu siis 2175 krooni, selgitas jurist Helve Toomla. Võlgniku ülalpeetavaid, sealhulgas teisest abielust sündinud lapsi, arvesse ei võeta. See tähendab, et nende ülalpidamiseks võlgnikust töötajale mingit palgaosa ei jäeta.
Kehtiva perekonnaseaduse järgi on lapsed teisest abielust kindlasti ülalpeetavad. Kahjuks pole seaduseandja mõelnud, kuidas neid tegelikult toita-katta. Võibolla eeldati, et ka praegune abikaasa nõuab kohtu kaudu lastele elatisraha, möönis jurist Toomla.
Ülalpeetavad või mitte
Muutunud seadus peaks kaitsma neid lapsi, kelle elatisemaksjast vanem teenibki ainult miinimumpalka, selgitas justiitsministeeriumi nõunik Kaisa Summel. Sest nüüd saab palga alammäärast poole elatisrahaks maha arvata. Kuidas aga peaks käituma elatise maksja, kes oma kohust täidab ning muretseb ka oma teiste laste käekäigu pärast?
Kui isik leiab, et eelnimetatud ulatuses elatise nõude täitmine on temal lasuvate kohustuste (nt teiste inimeste ülalpidamise) tõttu võimatu, on täitemenetluses ette nähtud võlgniku kaebeõigus, sh võimalus taotleda kohtult täitemenetluse peatamist, pikendamist või ajatamist, ütles Summel. Teiseks on võimalik pöörduda kohtusse ning taotleda elatise suuruse muutmist. Ka elatise suuruse vähendamist alla perekonnaseaduses nimetatud elatusraha miinimummäära, kui vanemal on teine laps, kes osutuks elatise maksmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Inkassofirmat tööandja ei kuula
Inkassofirma saadetud võlanõuet ei pea, ja ka ei tohi, töö-andja töötaja tasust kinni pidada, ütles justiitsministeeriumi nõunik Kaisa Summel.
Inkassofirma võimalused võla sissenõudmisel on tunduvalt piiratumad kui kohtutäituril täitemenetluse läbiviimisel. Eelkõige ei ole neil võimalik realiseerida võlgniku nõusolekuta tema vara ega kohustada võlgniku suhtes kohustatud isikuid (nt tööandjat) täitma võlgnikule makstavate summade arvelt viimase kohustusi.
Summel lisas, et tööandja peab töötaja töötasust kinni pidama üksnes selliseid summasid, mis tulenevad seadusest (nt täitemenetluses kohtutäituri saadetud arestimisakti alusel töötasust tehtavad kinnipidamised ning maksuhalduri saadetud töötasu arestimisakti alusel kinnipeetavad summad).
Mida võib palgast kinni pidada
Palgaseaduses kirjas kinnipidamised palgast:
1)Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta kinni pidada:
- seadusega kehtestatud makse;
- täitemenetluse seadustikus ettenähtud täitedokumentides märgitud summasid;
- tasu väljatöötamata puhkuse-päevade eest töölepingu lõpetamisel enne selle tööaasta lõppu, mille arvel töötaja juba oli puhkuse saanud;
- muid seadusega ettenähtud summasid.
2)Tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid.
Allikas: palgaseadus
