Agne Narusk
Vaidlused uue töölepinguseaduse üle on lõppenud, eelnõu jõuab peatselt riigikokku.
Kui esmalt oli uue töölepinguseaduse eelnõusse kirjutatud sisse punkt, mis lubas töölepingut sõlmida ka suuliselt, siis nüüdseks on selge, et nõue vormistada leping kirjalikult jääb alles ka siis, kui uus töölepinguseadus vastu võetakse. Alles jääb seegi, et töölepingut saab muuta üksnes juhul, kui mõlemad pooled töötaja ning tööandja on sellega nõus. Teiste sõnadega: ära peaks jääma olukorrad laadis mina küll ei mäleta, et midagi sellist lubasin, pole kuulnud, et see oleks mu tööülesanne või otsustasin su töökoha homsest teise linna viia.
Kui tööandja töölepingut rikub, kannab ta ka selle eest vastutust. Ja vastupidi. Nii on see ka kehtivas töölepinguseaduses. Töötaja ebaseaduslik vallandamine või töölepingu oluline rikkumine hüvitatakse töötajale piisaval määral, lubasid ametiühingute, tööandjate ja riigi esindajad eelmisel kolmapäeval pikki vaidlusi lõpetavat lepingut allkirjastades.
Koondamisteade kiirelt kätte
Suurim muutus ootab uue töölepinguseaduse vastuvõtmise järel ees neid, keda peaks tabama koondamine. Praegu kehtiva töölepinguseaduse järgi käivad asjad nii: kui töötajal on tööstaai koondaja juures üle kümne aasta, tuleb talle töökoha kaotusest ette teatada vähemalt neli kuud varem ning maksta hüvitist nelja kuu keskmise palga ulatuses. Uus seadus lubaks nii staaikale töötajale teatada koondamisest ette kolm kuud ning neljakuulist hüvitist võib loota vaid see, kes on ettevõttes töötanud üle 20 aasta. Sedagi vaid viie esimese vanalt seaduselt uuele ülemineku aasta jooksul.
Võrdluseks veel: praegu palgalisele, alla viieaastase staaiga töötajale tuleb teatada koondamisest ette kaks kuud, hüvitiseks on kahe kuu keskmine palk. Töötaja, kes on töötanud ettevõttes viis kuni kümme aastat, peab koondamisest teada saama kolm kuud varem ning tal on õigus saada kolme kuu eest hüvitist. Uus seadus lubaks töötajat, kes on ametis olnud kuni aasta, teavitada koondamisest 15 päeva ette. Üks kuni kolm aastat töötanule tuleks ette teatada üks kuu, viis kuni kümme aastat ametis olnule kaks kuud ja üle kümne aasta töötanule kolm kuud. Teistmoodi on edaspidi seegi, et tööandja kanda jääb alati vaid ühe kuu hüvitis, ülejäänu peab maksma välja töötukassa.
Ületunnid ja hüvitised
Eelnõus on muu hulgas veel järgmised punktid:
Töötasu eritingimustes tehtava töö korral:
ületunnitöö eest makstakse 1,5-kordset töötasu;
öisel ajal (kella 2206) tehtud töö eest makstakse töötajale 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu öösel töötamise eest;
riigipühal tehtud töö eest makstakse kahekordset töötasu.
Õhtust aega töölepinguseaduses enam ei eristata.
Hüvitis töösuhte ebaseadusliku lõpetamise korral:
raseda töötaja või töötajate esindajaga töötaja valikul kas
a) ennistamine ja kohtuvaidluse ajal saamata jäänud palk, millest lahutatakse maha samal perioodil teisel töökohal teenitud töötasu, või
b) kuue kuu keskmine palk;
muul juhul tööandja valikul:
a) ennistamine ja kohtuvaidluse ajal saamata jäänud palk, millest lahutatakse maha samal perioodil teisel töökohal teenitud töötasu, või
b) kolme kuu keskmine palk.
Allikas: olulisemad kokkulepped 24. aprillist www.sm.ee
