Kadri Ibrus
Vastutuse kandmise eest peab tööandja hakkama töötajale igakuist hüvitist maksma.
Eile õhtul avalikustatud uus töölepinguseaduse eelnõu ei lase enam tööandjatel rakendada töötajatele kollektiivse materiaalse vastutuse kandmist.
Kui siiani võisid näiteks kaupluste juhid kasseerida kõigi müüjate palgast sisse tekkinud miinuseid, siis uus töölepinguseadus seda enam teha ei luba. Praktikas näeme, et tööandjad on väga huvitatud selle töötajatele peale panemisest. Eriti kaubandustöötajatele surutakse seda peale, märkis Eesti ametiühingute keskliidu õigussekretär Tiia E. Tammeleht, kes peab selle tava kaotamist üheks oluliseks ametiühingute võiduks töölepinguseaduse läbirääkimistel. Tööandjal ei ole enam õigust minna töötaja palga kallale, teatas ta.
Alati võib kohtusse minna
Uue eelnõu kohaselt on aga tööandjal võimalik teha iga töötajaga, kelle töö hulka kuulub mingi vara eest vastutamine, eraldi leping varalise vastutuse kokkulepe. Kõik vastutuse tingimused pannakse seal täpselt paika. Kokkulepe peab olema kirjalik, vastutus peab olema ruumiliselt ja ajaliselt piiritletud, rääkis Tammeleht. Samuti pannakse kohe paika vastutuse rahaline ülempiir.
Leping sõlmitakse töötajaga (või töötajate grupiga), kelle tööülesannete hulka kuulub vara hoidmine ning kellel on varale ligipääs. Kui varale on ligipääs ka kellelgi teisel, siis niisugust lepingut teha ei saa. Näiteks puudutab see laohoidjat või raamatupidajat, kellel on ligipääs seifile. Samuti peab tööandja töötajale niisuguse vastutuse eest maksma iga kuu hüvitist, mis on võrdeline vastutuse rahalise ülempiiriga.
Tööandjale jääb alati võimalus minna kohtusse või töövaidluskomisjoni konkreetse töötaja vastu, kui ta leiab, et töötaja on seadust rikkunud ja vara kadumises süüdi. Töövaidluskomisjoni saab uue seaduse kohaselt pöörduda kuni 150 000-kroonise nõude puhul, siiani oli see kuni 50 000. See peaks avardama nii töövõtjate kui ka tööandjate võimalusi kohtu asemel sinna pöörduda.
Meil on muidugi väga hea meel selle üle, et see tava kaotatakse, ütles Eesti teeninduse- ja kaubanduse ametiühingute juht Elle Pütsepp. Just väiksemates poodides on kollektiivse vastutuse kandmine väga levinud, märkis ta.
Järva tarbijate ühistu juhatuse esimees Tõnu Uibopuu kinnitas, et nemad rakendavad oma poodides kollektiivset materiaalset vastutust, tema sõnul on kadudes süüdi olnud kogu kollektiiv. Jagame siis, kui on valesti käitutud, näiteks on lastud kaupa riknema minna. Kui on tegu konkreetse varguse juhtumiga, ei pea müüjad siiski tekkinud kahju kinni maksma. Uus seadus toob Uibopuu sõnul kaasa selle, et töötajaid tuleb hakata rohkem kaamerate ja muude vahenditega kontrollima. Lõpuks peab aga ostja kõik suurenenud kulud kinni maksma, märkis ta.
Väikelapse vanema saab vallandada
Uus eelnõu paneb paika, et lahti ei tohi lasta rasedat, naist, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, ja isikut, kes kasutab lapsehoolduspuhkust. Seega kui väikelapse vanem ei viibi (enam) lapsehoolduspuhkusel, siis talle lahtilaskmise absoluutne keeld ei kehti.
Samal ajal lubab teine paragrahv töötajat lahti lasta üksnes töösuhtega seotud põhjusel ja keelab ülesütlemise põhjusel, et töötaja on rase või täidab olulisi perekondlikke kohustusi. S.t ka siis, kui vanem kasvatab vanemat kui kolmeaastast last või oma vanemaid.
Samuti kaob kohustus erandjuhtudel väikelapse vanemat vallandades küsida tööinspektsiooni nõusolekut: see oli ministeeriumi hinnangul siiani üksnes formaalne toiming.
