Kadri Ibrus
Plaanitakse tõsta eelkõige töötajate maksu, kuid tööandjate maks jääb pea samaks.
Töötukassa riskiprognoosi kohaselt peavad töötajad majanduslanguse korral hakkama palgast maksma praeguse 0,6-protsendise maksumäära asemel 1,6 protsenti.
Kriisiolukord, mida töötukassa oma kõige mustemates unenägudes ette näeb, põhineb IMF-i riskiprognoosil 2010. aastaks: töötuse määr tõuseb 10,5 protsendini ja töötute arv siis vastavalt 73 000 inimeseni. Maksumäärasid on vaja tõsta riskistsenaariumi rakendumisel 2010. aastal, selgitas töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. Pärast kriisi võivad maksumäärad langeda.
Tööandjate maksumäär tõuseb kriisiolukorras praeguselt 0,3 protsendilt vaid 0,4 protsendini. Muudatuste põhjuseks on kooskõlastamisel olev uus töölepinguseadus, mis paneb töötukassale lisakohustused.
Peale selle tuleb tööturuameti personali- ja majanduskulude katmiseks tõsta maksumäära veel umbes 0,1 protsendi võrra. See tõus kaetakse võrdselt tööandjate ja töövõtjate sihtfondide rahadega.
Kui tulevik aga tuleb selline, nagu seda näeb rahandusministeeriumi majandusprognoos, kus töötuse määraks ennustatakse 5,5 protsenti, tõuseb töötajate maks seaduse rakendumisel 2010. aastal 0,7 protsendini. Tööandjate maksuks jääb 0,3 protsenti. Ja ikka lisandub tööturuameti tööjõukulu 0,1 protsenti. Kokku siis oleks kogu sissemakse kassasse palgast 1,1 protsenti.
Töötukassa kulud tõusevad, sest uus töölepinguseaduse eelnõu paneb neile kohustuse maksta ka koondamishüvitisi. Suureneb ka töötuskindlustushüvitis ja selle saajate ring. Kulude kasvu kokkuleppele jõudsid tööandjate ja ametiühingute keskliidud ühistel läbirääkimistel sotsiaalministeeriumiga.
Tööandjatele suurem surve
Seaduse järgi saaks tõsise kriisi korral viia raha üle tööandjate fondist töötajate fondi ning tõsta selleks tööandjate makstavat maksu. Samal ajal vastupidi kanda raha töötajate kogutud rahast tööandjate fondi ei ole võimalik teha. Tööandjate fondile on suurem surve, sest hüvitiste saajate ring suureneb ja seetõttu hakatakse sealt ka rohkem välja maksma, selgitas Paavel.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori sõnul on töötajate maksumäära tõstmine õigustatud ja vajalik, sest töötuskindlustus-hüvitise protsent tõuseb ning edaspidi saab seda suurem hulk töötuid. Uus seadus määrab siis, et töötuse esimesel sajal päeval makstakse 70 protsenti töötaja keskmisest palgast, enne oli see määr 50 protsenti. Ja hüvitist saavad nüüd ka need, kes lahkuvad omal soovil. Nemad saavad saja päeva jooksul küll 40 protsenti palgast.
Nii on iga kindlustusega kui me tahame sealt rohkem saada, tuleb sinna ka rohkem sisse maksta, ütles Nestor. Ei saa öelda, et töötajad maksavad ise oma kinga saamise kinni. Kinga saamised maksavad kinni ikka tööandjad, viitas Nestor koondamishüvitistele, mida makstakse tööandjate kogutud töötukassa sihtfondist.
Kommentaar
Kadri Must
Keskerakonna aseesimees
Kui sotsiaalministeerium püüdis töölepinguseadust avalikkusele maha müüa, kinnitasid nad, et see ei too kaasa maksutõusu. Kui nüüd juba muudetakse seda retoorikat, siis võib sealt tulla veel palju negatiivseid üllatusi.
Siiani on arutatud ainult seda, kuidas peab töötukassa vastu siis, kui Eesti majandusel hästi läheb. Tähelepanuta ongi jäetud variant, kui risk on suurem, kui ta tänasel päeval on. Ja nüüd tahetakse see panna rohkem töötajate kaela.
Selle seaduse eesmärk oli muuta tööturg paindlikumaks, aga paindlikumaks on muutunud vallandamine, kuid mitte täiendusõpe ja kompensatsioonid. Praeguse olukorraga võrreldes suureneb rohkem töövõtja vastutus.
Riik on juba endale võtnud tööandja poolt nagunii lisakohustused koondamishüvitiste ühiste maksetena. See on tööandjatele kindlasti meelepärane.
Sotsiaalminister Maret Maripuu ei oleks pidanud oma suureks saavutuseks pidama seda, et tal õnnestus töötajatele vallandamishüvitisi vähemaks rääkida.
