Katre Pilvinski
Ametiühingud peavad uue töölepinguseaduse eelnõus suurimaks võiduks kollektiivse materiaalse vastutuse lepingu muudatust.
Eesti Ametiühingute Keskliidu juristi Tiia E. Tammelehe sõnul pole praegu töötajal võimalik kollektiivse materiaalse vastutuse lepingut mitte alla kirjutada. "Kehtiva õiguse järgi võetakse vara kadumise korral kõigil automaatselt summa palgast maha," sõnas jurist ja lisas, et see on nõukogudeaegne pärand, kusagil mujal Euroopas pole sellist seadust.
Uue eelnõu järgi võivad tööandja ja töötaja kokku leppida varalise vastutuse kokkuleppe. "Selles eelnõus on selged piirid. See on kindlasti kirjalik - ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt kokku lepitud. Töötaja peab teadma selgelt oma vastutust," rääkis Tammeleht.
Kauplustega on teine lugu
Juristi sõnul ei kehti see näiteks kaupluses, kus kliendid ja ka tööandja ise pääsevad varadele ligi.
"Kui ühel töötajal on lao võti, siis võib varalises vastutuses kokku leppida ning kokku tuleb leppida vastutuse ülempiir. Töötaja peab tööandjale maksma hüvitist selle vastutuse eest, tööandja ei saa minna palga kallale. Kui pole vastutuse eest eritasu, siis on kokkulepe tühine," rääkis ta.
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga pole töölepinguseaduse eelnõuga väga rahul, kuna nii lühikese aja jooksul polnud võimalik kõiki teemasid põhjalikult käsitleda. Siiski on see Taliga sõnul kahest halvast variandist parim.
Taliga märkis, et tööandjate, sealhulgas väikeettevõtjate, seaduskuulekus ei pruugi paraneda. "Ilmselt peavad töötajad oma õiguste kaitsmiseks aktiivsemalt pöörduma töövaidlusorganisse," lisas ta.
2 miljonit selgitustööks
Ametiühingute keskliit on suuremaks kaebuste hulgaks valmis, ütles Taliga ja lisas, et neil on 2 miljonit krooni selgitustöö tegemiseks.
Eelnõu läbirääkimiste tagamaadest rääkis Taliga, et rõhuti töölepingu paindlikkusele, näiteks et koondamise korral suudaks inimene kiiremini ja valutult liikuda ühelt kohalt teisele. Uue eelnõu järgi peab tööandaja andma koondatavale võimaluse töövestlustel käia ning samal ajal peab ta palga säilitama - seni seda õigust polnud.
Taliga tunnistas, et läbirääkimised, mis puudutasid koondamist ja hüvitisi, nõudsid kõige rohkem aega ning kompromissid tulid raskelt.
