Helve Toomla, jurist
Töötan hotelli vastuvõtus, meile arvestatakse palka tunnitöö põhjal. Vahetused on eri pikkusega 7,5, 9 või 12 tundi. Minu töökoormus on lepingus 0,8 kohta ehk 32 töötundi nädalas. Viimati tuli aga töötunde kuus 144. Kas mulle peaks maksma ületundide eest või mitte? Eelmises töökohas peeti igakuist arvestust ja maksti eraldi kõige eest, mis ületas 160 tundi.
Küsimusest ei selgu, kas küsija tööaega arvestatakse päeva viisi või summeeritult mingi pikema ajavahemiku jooksul. Kui tegemist on tööaja summeeritud arvestusega, peab see olema kirjas töösisekorraeeskirjas, kollektiiv- või töölepingus. Samas näidatakse ka tööajanormi täitmise arvestusperiood, selleks on tavaliselt üks kuni neli kuud. Tööinspektori kooskõlastusallkirjaga võib arvestusperiood olla pikem.
32-tunnise töönädala korral on päevane tööajanorm kuus tundi ja 24 minutit. See norm tuleb korrutada arvestusperioodi langevate kalendaarsete tööpäevade arvuga kui arvestuse aluseks on üks kuu, näiteks mai, siis 21-ga. Nii saame mai tööajanormiks 134 tundi ja 50 minutit. Kui aga tööaega arvestatakse summeeritult kolme kuu, näiteks mai, juuni ja juuli jooksul, siis saame kolme kuu normiks 403 tundi ja 38 minutit. Tööpäeva või -vahetuse pikkus võib arvestusperioodi jooksul olla erinev, kord lühem, kord pikem, kuid perioodi lõpuks peab kogu selle aja norm saama täidetud. Kui tööandja ei ole tööd näiteks ülalnäidatud ühe või kolme kuu jooksul andnud, peab ta juurde maksma nii, et töötaja saaks palka ikkagi vastavalt 134 tunni ja 50 minuti või 403 tunni ja 38 minuti eest. Kui aga tööajanormi on arvestusperioodi jooksul ületatud, tuleb tööandjal maksta ületunnitöö eest lisatasu. Niisiis selgub ületunnitöö alles arvestusperioodi lõpus. Päeva viisi tööaja arvestamise korral tekib küsijal ületunnitöö iga päev, mil ta töötab üle päevanormi, s.t üle kuue tunni ja 24 minuti.
