Raimo Poom
Praegused ametnikud justiitsministri plaani täitumisel suurt midagi ei kaotaks.
Justiitsminister Rein Lang esitles eile ministeeriumis valminud avaliku teenistuse seaduse eelnõu. Juhul kui tema eelnõu läbi läheb, võiksid end ametnikuks nimetada praeguse 26 000 riigipalgalise asemel vaid umbes 16 000.
Sama moodi kaotataks suur hulk ametnikele ettenähtud hüvesid, nagu täiendav puhkus, õppelaenu kustutamine riigi poolt ning praegu kehtivad kosmilised koondamishüvitised.
Oma eelnõu tutvustades pidi Lang Päevalehele siiski möönma, et reformi hammas ei hakkaks mitmes punktis praegu ametis olevate ametnike peale. Neile jääksid seaduses kehtivad soodustused, näiteks täiendav puhkus ning eriarvestusega pension, ikkagi kehtima. Kui seda siiski muudetaks, läheksid Langi arvates ametnikud kohe riigi vastu kohtusse.95-protsendise tõenäosusega on meil siis kolme kuu pärast kohtuasi kaelas. Riigikohus kuulutaks sellise seadusemuudatuse põhiseadusega vastuolus olevaks, tunnistas Lang.
See tähendab, et täielikult käiksid uue seaduse alla vaid need ametnikud, kes võetakse tööle pärast selle jõustumist.
Lang arvas eile optimistlikult, et üleminekuperiood, mille järel uus seadus hakkaks kehtima kõigile ametnikele, kestaks siiski vaid mõned aastad. Põhimõtteliselt kuus-seitse aastat kindlasti, arvas ta.
Ametnike arvu vähenemine tuleneks seaduseelnõu järgi sellest, et praegused ministeeriumites ja riigiasutustes töötavad tehnilised töötajad, nagu raamatupidajad, personalispetsialistid ning pressiesindajad, poleks edaspidi enam ametnikud, vaid lihtsalt töölepinguga riigitöölised. Kuid ametnikud, kellelt tulevase seaduse alusel see austav nimetus ära võetakse, säilitaksid samuti oma praegused hüved.
Päevaleht juhtis tähelepanu
Justiitsminister möönis ääri-veeri, et selline reform võib tähendada, et mõnes kohas tuleb riigitöötajad tulevikus ametnikeks nimetada. See tuleneb praeguse ametnike süsteemi täielikust läbipaistmatusest, millele on korduvalt tähelepanu juhtinud ka Päevaleht.
Siiski teeks kava kohe lõpu mitmele avalikkuses palju pahameelt esile kutsunud kombele, nagu näiteks paljude lisapalkade maksmisele. Lang ütles Päevalehele, et selle järgi kaoksid kohe igasugused lisapalgad. Ametnik saaks palka üks kord kuus. Ma ühinen täiesti sellega, et praegu saabki kuskilt veebist vaadata, et alatasustatud ametnik saab 13 000 krooni kuus. Tegelikult saab ta seda palka näiteks 15 kuud aastas. Seega on number hoopis teine ja siin käib mingisugune häma, tunnistas Lang süsteemi vigasust.
Osapoolte vaated eelnõule erinevad
Kuna Rein Langi juhitav justiitsministeerium valmistas uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu ette isekeskis, paistis selle avalik esitlemine üllatavat nii koalitsioonierakondi kui ka sotsiaalpartnereid.
Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar ütles eile, et uue avaliku teenistuse seaduse eelnõuga väljatulekuks oli viimane aeg, kuna tegevusetus selles valdkonnas on kestnud liiga kaua. Tervitan justiitsministri initsiatiivi ja loodan, et see lahendab tõepoolest kõik ametnike arvu, palga ja soodustustega seotud probleemid, nagu Rein Lang seda on lubanud, sõnas Laar.
Ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga oli aga kriitiline eelnõu ettevalmistamise protsessi suhtes.
Aasta tagasi paluti nimetada oma esindajad eelnõu välja töötama, kuid neid pole kordagi selle juurde kutsutud, kommenteeris Taliga eile avaldatud plaani sündi.
