Meeli Miidla-Vanatalu
tööinspektor-jurist
Tööandjad kasutavad inimeste kehva seadusetundmist kurjasti enda kasuks ära.
Kõik märgid näitavad, et töö-andja hakkab ettevõtte tegevust lõpetama, kuigi töötajatele pole sellest midagi räägitud. Tööd on senisest vähem ja juba müüakse ettevõtte vara. Oma küsimustele saavad töötajad vastuseks: Pole teie asi. Sellise sisuga kõnesid tuleb murelikelt inimestelt tööinspektsiooni infotelefonile praegu palju. Nagu neidki, kus kurdetakse, et tööandja helistas koju ja palus mitte enam tööle tulla. Sest tööd pole anda. Muid selgitusi tavaliselt ei lisata, kuid vihjatakse, et võiks esitada lahkumisavalduse. Kuidas peaks töötaja kirjeldatud olukordades toimima?
Olukord nr 1
Tööandja telefonikõne peale päris kindlasti koju jääda ei tohi. Harvad pole juhtumid, kus töö-andja on ära kasutanud töötaja teadmatust ja määranud talle distsiplinaarkaristuse töökohustuste rikkumise eest (nn tööluus) ning lõpetanud töölepingu. Vaatamata ülemuse palvele tööle mitte tulla peab seda siiski tegema. Kui ülemus palvet kordab, peab temalt nõudma kirjalikku selgitust selle kohta, kui kaua tööseisak kestab. Sest töö-andja on kohustatud töötajale sellises olukorras kodus viibitud aja eest palka maksma. Juhul, kui tööandja pakub töö ajutise puudumise tõttu töötajale või-malust puhata, tuleb seegi ette-nähtud korras vormistada. Kui tööandjal tööd pakkuda ei ole, saab seda vaadelda töö-andjapoolse töölepingu tingimuste rikkumisena ja töötajal on õigus nõuda töölepingu lõpetamist töölepingu seaduse paragrahvi 82 alusel.
Olukord nr 2
Töölepingu seaduse paragrahvi 42 punkti 4 kohaselt peavad töölepingu pooled olema teineteise vastu viisakad. Elementaarne viisakus on ka see, kui tööandja teatab töötajale õigel ajal, milline on olukord ettevõttes ja mis meetmeid töö-andja töötajate suhtes kavandab. Usalduslik ja õigeaegne teavitamine hoiab ära ettevõtte sisekliimat kahjustava infomüra ning kuulujutud. Töötajate jaoks on olukord soodsam seal, kus on valitud töötajate usaldusisik või tegutseb ametiühing. Sest usaldusisiku informeerimine on tööandja seadusest tulenev kohustus ja selle järele valvab riik-likult tööinspektsioon. Selle nõude rikkumise eest saab töö-andjat karistada rahatrahviga kuni 50 000 krooni. Kehtiv töölepingu seadus kohustab tööandjat töötajaid informeerima ainult töölepingute kollektiivse lõpetamise korral. See tähendab, et töölepingute lõpetamine toimub 30 päeva jooksul seaduses näidatud hulga töötajatega.
Siis on tööandja kohustatud töötajatele kirjalikult teada andma järgmistest asjaoludest:
1) töölepingute kollektiivse lõpetamise põhjused;
2) töötajad, kellega kavatsetakse töölepingud lõpetada (nimed, arv ja valikukriteeriumid);
3) töötajate üldarv ettevõttes teatamise hetkel;
4) ajavahemik, mille jooksul kavatsetakse töölepingud lõpetada;
5) töötajatele hüvitise arvutamise ja maksmise alused.
Teavitamine peab toimuma kindlasti enne kirjalike koondamisteatiste üleandmist. Samal ajal on igal töötajal alati õigus pöörduda nii suulise kui ka kirjaliku päringuga tööandja poole, et saada selgitusi ettevõttes toimuva kohta. Päringus tuleb ära näidata, mis ajaks ta tööandjalt vastust ootab.