Sirje Niitra
Eesti Ametiühingute Keskliidu juhi Harri Taliga sõnul lepiti rasket majandusolukorda arvestades 900 krooni suuruse alampalga tõusu asemel nüüd 500 krooniga, mis tõstaks praegu 4350 krooni suuruse alampalga uuel aastal 4850 krooni peale.
Samas on alampalga tõstmine vajalik just selleks, et majandussurutisest tingitud muresid leevendada. Pole ju saladus, et paljud tööandjad rakendavad tellimuste vähesusest tingitult osalist tööaega, mil seadus näeb ette 60 protsendi maksmist alampalgast.
Alampalgast sõltub ka töötuskindlustuse hüvitise miinimum ja tulevikus töötu abiraha suurus.
Taliga põhjendas alampalga tõstmise vajadust liiga suure lõhega riigis makstava keskmise palga ja alampalga vahel. Eesmärgiks on seatud, et alampalga osakaal keskmisest palgast jõuaks 40-41 protsenti juurde, praegu on see aastases arvestuses 33 protsenti keksmisest palgast ja on sellisena püsinud viimased neli aastat.
Põhimureks on, et ka kõige madalamat tasu saavat inimeste sissetulekud ei väheneks ja nende esmased vajadused saaksid rahuldatud. Teiseks aitab see hoida sisemajanduse nõudlust, mis viimasel ajal on ohtlikult vähenenud.
Taliga kinnitust mööda ei suurenda alampalga tõus kuidagi tööpuudust. Viimase nelja-viie aastaga on alampalk kahekordistunud, kuid tööhõive on samas oluliselt kasvanud.
