Eve Kruuse
Ühe asutuse töötajad olid harjunud saama igal aastal jõulupreemiana teatud protsendi palgast, ent uus juht otsustas seda mitte maksta. Veel suurem oli kollektiivi üllatus, kui ootamatult laekus igaühe kontole väike rahasumma kõigile ühepalju.
Toona seda kollektiivi juhtinud ja praegu tööinspektsiooni peadirektori asetäitjana töötav Herko Sunts leiab, et juhil tuleb kindlasti panustada hoolivusse aga millisel määral?
Paljudes kohtades on kombeks, et jõulupreemiana makstakse mingi protsent palgast, aga kui inimesed arvestavad sellega juba kui kindla tuluga, läheb motiveeriv moment kaduma.
Sunts on veendunud, et jõulupreemia peaks olema ühesuurune nii organisatsiooni tippjuhile kui ka koristajale.
Rahaga mõõta ei saa
«Kui tööandja ütleb töötajale, et oma jõule pea kodus, töö juures tee tööd, siis selline suhtumine oleks vaid pingete allikas,» tõdes Sunts. Tööinspektsioonis otseselt jõulupidu ei peeta, selle asemel on traditsiooniline aastaseminar ja peadirektori vastuvõtt, kus tunnustatakse edukamaid töötajaid. Jõulupreemiat asutuses ei maksta, küll aga saavad kõik aasta lõpus ühepalju edukuse preemiat.
Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogia õppetooli lektor Liina Randmann rõhutas, et mida raskemad on ajad, seda enam tuleb inimestele näidata, et neist hoolitakse.
Hoolivust ei saa alati rahaga mõõta, kuigi muidugi tähendab jõulupidu väljaminekuid.
«Kui keegi ütleb, et jõulupidu pole võimalik pidada, siis tekib küsimus, miks ei ole. Kui ei saa kinni panna Estonia saali, ei tähenda see veel, et oma majas ei oleks võimalik leida ruumi või võimalusi. Kas pidu peab olema pikk ja luksuslik? See on meie mõtteviisi häda, et kõik on superstaarid ja mõned on eriti staarid,» rääkis Randmann.
Ka tööpsühholoog Taimi Elenurme sõnul vajab töötaja praegusel raskel ajal tähelepanu isegi rohkem kui seni. «Peo vormi võib muuta, aga väike tähelepanuavaldus peaks jääma,» mainis ta. «Vormi muutmisel pole see ka nii painav kui lihtsalt peo ärajätmisel.»
Pingutus tasub ära
Personaliotsingufirma Fontes otsingukonsultandi Sulev Kraami meelest on tööandja igasugune palgaväline jõupingutus, töötajale lisaboonus, ja lõppude lõpuks mängivad inimeste jaoks rolli just väikesed asjad.
See on signaal, et tööandja hoolib ka muust kui ainult palga eest saadavast «tööjõust». Kindlasti leiab hea tahtmise juures võimalusi, kuidas korraldada jõuluüritust odavamalt.
Näited elust enesest
Rein Tali
Tapa bussipargi juhataja
Jõulupidu pole meil kunagi olnud. Jõulupreemia, kui me seda maksaksime, ei pruugi igasse peresse jõudagi, see võib kuluda enne alkoholi peale, ja sellepärast on meil traditsioon teha peredele jõulupakk, milles on kohv, kommid, vein, lihakäntsakas... Olen ise suurest perest pärit ja tean, mis on leivatüki hind.
Kairit Prits
Rakvere lihakombinaadi kommunikatsioonijuht
Suvepäevad jätsime ära, ka jõulupidu meil ei tule, sest jõulud on lihatööstuses alati väga kiire aeg. Küll aga on aasta alguses väike aasta käimalükkamise pidu. Täpsemaid detaile ei tahaks avaldada, sest ka oma töötajad ei tea neid veel. Peo eelarve on varasemast umbes viiendiku võrra väiksem. Jõulupreemiat pole meil kunagi makstud.
Priit Põiklik
Saku õlletehase
kommunikatsioonijuht
Kuna inimesed soovivad ikka vahest lipsu pisut lõdvemaks lasta, otsustasime kindlalt ka sel aastal pidu pidada. See oli juba 4. detsembril. Praegune aeg ei tähenda sugugi seda, et tähelepanu oma töötajatele peaks väiksem olema, pigem vastupidi. Ka sel aastal maksab õlletehas oma töötajatele jõulupreemiat.
Signe Kaurson
Swedbanki personalidirektor
Oma head traditsiooni üks ülepangapidu aastas jätkame ka tänavu, sest sellel on väga oluline osa meeskonnatunde tekitamisel. Samuti on see koht, kus tunnustada aasta parimaid. Me ei maksa jõulupreemiat, vaid töötulemustel põhinevat aastapreemiat. Töötaja motiveerimine on oluline ka raskematel aegadel, hea sõna võib olla väga mõjus tunnustusvahend.
