Allar Viivik
Koondamisteate saav töötaja peab tingimata tööandjalt küsima koondamise põhjendust, soovitab ametiühingute keskliidu jurist Tiia E. Tammeleht. Mingil juhul ei tohi töölt lahkuda omal soovil ega poolte kokkuleppel, sest siis jääb töötaja igasuguse hüvitiseta.
Koondamisest peab tööandja teatama mitu kuud ette, meenutab jurist. Firmas alla viie aasta töötanu peab koondamisteate saama vähemalt kaks kuud varem, 510aastase tööstaai puhul kolm ning veel pikema karjääri puhul neli kuud varem.
Kõik lepingud tööandjaga ja ka koondamisteate peab töötaja saama kirjalikult, rõhutab Tammeleht. Koondamisteates peaks olema kirjas, et firma majandusseisu paranemisel kohustub ettevõte inimese kuue kuu jooksul tagasi tööle võtma.
Koondamise ajal on eelisõigus ametisse jääda töötajate esindajal, parema töötulemusega töötajal, kutsehaigel, töövigastuse saanul, ülalpeetavatega töötajal ning enda oskuste täiendajal.
Juulini kehtiva töölepinguseaduse järgi saab alla viie aasta firmas töötanu koondamishüvitiseks kahe, 510aastase staaiga kolme ning veel kauem töötanu nelja kuu keskmise palga. Töötukassast saab töötuksjäänu 100 esimest päeva 50% keskmisest palgast, 101360 päeva aga 40%.
