Jan Jõgis-Laats
Tööandjate keskliidu juht ei usu, et töövõtjad ühepoolse palgakärpega nõustuvad.
Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis tõdes justiitsministeeriumi palgakärpe eelnõu kommentaariks, et kui palku on võimalik seaduse tasandil miinimumpalga näol suurendada, peab olema võimalik neid ka vähendada. Ma ei pea seda ideed otseselt läbikukkunuks kui sellised mehhanismid on aktsepteeritud, ei välistaks, et mõte on teostatav ja mõistlik, rääkis Kriis.
Küll aga peaks vastav muudatus eeldama eelnevaid läbirääkimisi töövõtjatega, lausus Kriis, kes sarnaselt ametiühingutele kuulis justiitsministeeriumi poolt juba 6. veebruaril rahandusministeeriumi saadetud eelnõust alles täna.
Sellesse, et ametiühingud palgakärpega mingil moel nõustuda võiksid, Kriisil suurt usku pole. Kuid eks see on poliitiliste arutelude teema, sõnas ta.
Mina ei tea, kui põhjalikult koalitsioonipartnerid seda omavahel arutanud on, kuid eks see on keeruline lahendamist vajav küsimus.
Justiitsministeeriumi eelnõust samuti täna kuulnud ametiühingujuht Harri Taliga soovitas valitsusel juhul, kui ühepoolset kuni seitsmeprotsendilist palgakärbet tõsiselt võetakse, kohemaid tagasi astuda.
Teda toetas sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimees Eiki Nestor, kelle sõnul saab töölepinguid muuta ainult poolte kokkuleppel.
Tööandja poolt palga ühepoolne vähendamine on õiguslikult absurdne mõte ja sisuliselt ei ole selle järele ka vajadust, ütles Nestor.
Meil veel toimivas turumajanduses on palgad kokkuleppe küsimus, mitte ühepoolne suva, mis tööandjale parasjagu sobib.
